Kompromiss Kompromiss on vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepe. Seda saavutada ei ole alati väga kerge, kuid saavutades selle võib muuta ning ära hoida palju asju. Kompromissil on suur roll mitmetes eluvaldkondades Alustades näiteks rahvusvahelises poliitikas ja lõpetades iseendaga. Tähtis on jõuda kompromissile isegi perekonnaelus. Kokkuleppega võib saavutada mitmeid asju. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata. Kas käibetõde ,,ela ise ja lase teistel ka elada" ei võiks olla võti õnnelikumasse, inimkonna helgemasse tulevikku? Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on
tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks külge: kokkuleppimine ja õigusvaidluselõpetamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajärge, peavad selle puhul olema täidetud järgmised eeltingimused: · sõlmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalõigusliku külje jaoks)
Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida? (milliseid tooteid ja teenuseid toota ja millises mahus) kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks)
docstxt/14869888519008.txt
Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne 2)kohtumõistmine vallakohtus 3)ühisvastutes magasivilja varumine. 12.Usuvahetusliikumine ja väljarändmisliikumine 13. 1802 Eestimaa kubermangus a)vallasvara omamise õigus b)talukoha pärandatav kasutamisõigus.
ole see minu väike lahing kuidagi võrreldav Timo lahinguga, kuna Timo oma oli kordades tähtsam ja seda just suure hulga inimeste jaoks. Minu lahing on ka muidugi oluline, aga seda põhiliselt ainult minu enese jaoks. Kui Timo ei saanud lahkuda ja ta tahtis olla elu lõpuni nagu nael keiserriigi ihus, siis mina ei tahaks kindlasti elu lõpuni oma võitlust pidada. Ma tahaks lahingu võimalikult kiiresti võita(kooli lõpetada) või jõuda kompromissile, kuna minu arvates kompromiss ei ole kaotatud lahing vaid pigem konsensus, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Näiteks kui ma hommikul saaks tõusta paar tundi hiljem ja siis kooli minna, oleks ma tõenäoliselt selgema peaga ja paneks rohkem tähele ning õpiks intensiivsemalt. Lisaks paraneks mu hinded ja see oleks kasulik nii mulle kui ka koolile. Selline kompromiss oleks minu arvates päris mõistlik.
tagamisega · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. PÕHIMÕTTED · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. · ,,ettevaatlikuse ,, printsiip -6- KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KOMPROMISS KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID · kaitsealad · hoiualad · kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid · püsielupaigad ·looduskaitsealasid 129; ·maastikukaitsealasid 149; ·rahvusparke 5; ·vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid117;
valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
on oluline. Iga kohalolija hääl loeb, ei rakendata proportsionaalsuse põhimõtet, et sõltuvalt võlanõude suurusest häältearv. Kompromissi kinnitamisel taastub võlgnik tehingu tegemise õigus, haldur jääb teostama järelvalvet. Halduri ja võlgniku vahel sõlmitakse kokkulepe halduri tasu osas, sest maksab võlgnik. Halduril on õigus tagasi võita vara nn pankrotipessa. Lisaks jääb tegutsema pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid samavõrd täitma majandustegevus plaaniga võetud kohustusi. Nt ettevõtte turu laiendamine. Kui kompromiss on kinnitatud, siis kehtib see kõigi võlausaldajate suhtes. Piiriülene pankr. Määrust 1346/2000 kohaldatakse piiriülestele maksejõuetusmenetlustele piiratult, seda täiendab liikmesriikide maksejõüuetusõigus.. Määruses on toodud kollisiooninormid, mis asendavad
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Mis on kompromissi hind? Kompromiss on mingis olukorras kõige mõistlikuma valiku tegemine. See ei ole täielik allaandmine ega ka vastuhakk, sest tehes kompromisse hoitakse oma valikud tasakaalus. Ei valita üht ega teist äärmust, vaid leitakse nende kahe vaheline võimalus. Mis on aga selle valiku hind? Kompromissi ei saavutata, loobudes kõigest, kuna see oleks juba täielik allaandmine ja kellelegi alistumine. Seda ei saavutata ka mässates ja kõiki oma eesmärke saavutada üritades
Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE
Nad säilitasid tasakaalu Euroopas(et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks). Selleks kasutasid nad kõiki vahendeid, kas siis rahalist toetust või isegi sõjalist sekkumist. Nad olid ka suutnud luua Inglise laevastiku, mis oli tollel ajal maailma kõige võimsam sõjaline jõud 3. Ameerika Ühendriigid: territooriumi laienemine ja sellega kaasnenud probleemid, Monroe doktriin, põhja ja lõunaosariikide erinevused, Missouri kompromiss, orjus kui probleem, abolitsionistlik liikumine. Territooriumi laienemine: Riigi territoorium suurenes umbes 3 korda ja juurde loodi 23 uut osariiki. Läände hakkas massiliselt juurde voolama valgeid, kes ajasid põlisrahva(indiaanlased) oma territooriumilt välja. Igapäevaseks nähtuseks said verised konfliktid indiaanlaste ja valgete vahel. Monroe doktriin: 1823.aasta detsembris deklareeris president James Monroe oma
üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste - emotsioonide, mitte selle põhjustega). Kui konflikti osapooled tegelevad vaid vastastikku viha välja valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. (Salk, A.: 28.10.2002) Kas kompromiss on positiivne? Kas see rahuldab mõlemaid osapooli? Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka
Inimestel tekib aina rohkem uusi vajadusi ja kui vajadused on kasutada olevatest ressursidest suuremad, siis loetakse neid ressurside nappuseks. 10. Mida ostaksid kogutud, kuid hetkel vaba 50 euro eest? Millise nähtusega majanduses on tegemist kui see summa tuleks hoopis ootamatu probleemi lahendamiseks kasutada? Ostaksin omale uued jalanõud. See nähtus on alternatiivkulu. 11. Mida tehakse piirprintsiibi puhul? Tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu. 12. Mis on kompromiss? Too näide oma kogemuste põhjal. Üksmeel, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga osaliselt, kui käituvad nagu nõustuks täielikult. Näiteks võin kasutada oma õe asju kui need ilusti tagasi panen ja talle ka oma asju luban. 13. Mis on majandusteaduse aluseks ehk mida sa eelnevatele küsimustele vastuste leidmiseks otsisid?
Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Konfliktid iseenesest ei ole halb ega hea, see on paratamatu elu loomulik osa. Konflikti lahendamine ei ole alati kerge, sest inimesed on väga erinevad. Lahendusstrateegiaid on palju: võitlus, koostöö, kohanemine, vältimine ja kompromiss. Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast ei ole olemas seda üht ja õiget. Võitlus tähendab antud kontekstis seda, et püütakse domineerida teise osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla. Suhte säilitamine tundub olulisem, kui antud põhiküsimus
kõige rikkam maailmas toidus ja tarbekaubas. kommunism näis käega katsutav(1980 aastaks), 1961 Berliini müür pettumus kommunismis läänes, majandusprobleemid nätiasid, et kommunism ei tule, Breznev võimule, kelle juhtimisel hiljem nsvl mandub, Moskvas keerati kruve koomale, barrikaadid ka sotsmaades, vaimne/majanduslik stagnatsioon. Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist. Kompromiss lahendas kriisi, sest sõda jäi ära ning raketibaasid eemaldati tänu USA kindlameeldusele. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietmanis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? Dzunglist tulevaid ja minevaid vietkonge(punapartisanid) oli võimatu hävitada. Sõda
Venestamispoliitika Nikolai ! ajal tugevnes tsaarivalitsuse surve poliitilises eristaatuses äärealadele. Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti saada vene keelt asjaajamiskeeleks, levitada vene õigeuski ja venekeelset kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin. nn maa-alune raudtee. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid. Tsartistid ja nende nõudmised. Usa territooriumi laienemine : 1803 ostis USA prantsusmaalt 15 milj dollari eest Louisiana maavalduse. Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning
.....6 3.1. Domineerimine/võitlus........................................................................................6 3.2. Tasandamine/kohandumine.................................................................................6 3.3. Vältimine.............................................................................................................7 3.4. Probleemilahendamine........................................................................................7 3.5. Kompromiss........................................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks konfliktid, kuna tahan rohkem teada saada nende tekkepõhjuste ja tagamaade kohta
· erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. 6 Ülesanne 6. 7 Ülesanne 7. 8
Suhtlemispsühholoogia Läbirääkimised · On protsess ,milles osalevad kaks või rohkem osapoolt , kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. · On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7. Konsensus- Üksmeelne kokkulepe, millega kõik pooled on rahul, nt perekonnaga reisile minnes, tahavad kõik ühte kohta minna. 8. Enamusotsus- otsus, lahendus, mida pooldavad enamus osapooli, nt. Klassiekskursioonile minnakse klassi enamuse poolt valitud kohta. 9. Demokraatia põhimõtted vastuolude lahendamises: · Tegutsemine seaduse piires · Kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
Pariisi kokkulepe Pariis esitas kokkuleppe, mis nõuab, et nii arenenud kui ka arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav
Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W. Clarki ekspeditsioon Orjakaubanduse keelustamine Sõja kuulutamine Inglismaale Genti rahuleping. Hartfordi konvent James Monroe valimine USA presidendiks Missouri kompromiss Monroe dokriin John Quincy Adamsi valimine USA presidendiks Erie kanali ehituse lõpetamine Andrew Jacksoni valimine presidendiks Indiaanlaste ümberasustamiine edelaaladelt Nat Turneri ülestõus. Hakkas ilmuma ajaleht The Liberator Vaidlus osariikide õiguse üle seadusi tühistada Martin van Bureni valimine USA presidendiks. Texsaase kuulutamine Mehhikost sõltumatuks riigiks William Henry Harrisoni valimine USA presidendiks James K. Polki valimine USA presidendiks USA-Mehhiko sõja algus.
Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus. Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng.
alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •.Kahanemise printsiip on mõiste, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Majaduse alused. • Majandusteadusel on kaks haru: • Makroökonoomika – õpetus üldisest turutasakaalust ehk majandusest tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud
Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil ...
majanduslikult tulus. • Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804. • 1808. a keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse. • 1793.a leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, sellest alates muutus orjus eriti tulusaks. • 1817. a loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks. • Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides. • 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 1820.-1860. a kasumid suurenesid. Missouri kompromiss 1821 (orjandusküsimuses) Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine. • Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: – võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine, – Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad.
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosne...
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse ...
4.Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina Grupp (meeskond) on inimühendus, kus töötajad on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks. 14.Kirjeldage meeskonnatöö juhtimise põhimõtteid Diktaatorlus. Üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Maksimaalseks tulemuseks saab olla 50%. Rühmatöö tulemuseks võib olla ka nõrgim tulemus 20%. Kompromiss. Otsitakse keskmist tulemust. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel. Integratiivne meeskonnatöö (integreeriv rühmatöö) Kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid. Meetod eeldab teiste poolt esitatud ettepanekutest arusaamist, erimeelsustega leppimist probleemi lahendamise eeldusena, võimet objektiviseerida asjad sõltumata
ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)? * Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1)võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2)Pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3)ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. 18. Mida tähendab kompromiss pankrotimenetluses ja kes võib teha selle kohta otsuse (PankrS § 178)? * (1) Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. (2) Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek.
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad.
Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe. Läbirääkimised toimuvad niikaua, kuni kõik osapooled on otsusega täiesti rahul ega tunne, et oleks millestki ilma jäänud.
väärivad rohkem palka, kui õpetajad, kes neid kunagi õpetasid? Samas kui õpetajad praegu tööd ei tee, siis meil tulevikus ei oleks poliitikuid ega õpetajaid. Miks pean mina kui õpilane kannatama nende streigi tõttu? Kui aga tõstetakse pedagoogide palka, siis jääb kellegi teise palk väiksemaks ning käivituks lumepalliefekt. See tähendaks seda, et kõik hakkasid paremat palka nõudma. Loodetavasti leitakse mingi kompromiss ja õpetajate palk hakkab tasapisi suurenema. Arvan, et streik pole kõige parem lahendus, kuid teisi lahendusteid on vähe ja need ei ole nii efektiivsed kui streik.
1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili
Konflikti saab ka: - allutada (üks osapool on tunduvalt võimukam, soovitatav paratamatuste puhul, kuid pikaajalise strateegiana ei sobi) - vältida (ehk läheb ise üle... harva soovitatud, kuid vähetähtsate asjade puhul küll ja siis kui ei ole piisavalt infot või aega, või kui lahendust ei ole näha) - allumine (auru väljalaskmiseks sobiv, lühiajaliselt sobiv) - koostöö (saadakse ühishuvidest väga hästi aru) - kompromiss (olukord ei halvene kummalgi, parem oleks kauem otsida koostööd) Hea läbirääkija: - ei ärritu, ega ärrita teisi - küsib palju - kommenteerib, täpsustab, võtab kokku - väldib koheseid vastupakkumisi - ei tekita kaitse-ründa spiraali - eristab tugevaid ja nõrku argumente 2 muutujat: Suhted Probleemi lahendamine 4 põhilist tulemust: Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi
Inimene vajab ühiskonda täisväärtuslikuks eluks. Ühiskonna põhiolemus ürgkari asendus kogukondliku korraldusega, kujunes riik.(muidu ühesugune) Majanduse suhete alused kauplemine + tootmine = majandus. Erasektor eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem s...
pidevalt aitavad ja toetavad.Kuid need noored,kes on algust pannud oma iseseivale elule on sellega vabastanud end pidevat vanemate kontrollist ja paratamatust abist.Vanemad muidugi aitavad,kuid mitte nii nagu nemad seda tegid kui vanemate kodus elades. Näiteks võib tuua :Noored abielluvad,see on juba mingil määral väljakutse,selles koosluses ei saa elada ainult iseendale,kuna siis ei tule abielust midagi head.Abielus peab olema kompromiss ja austus.Need kaks elementi on noore elus üks kõige raskem väljakutse.Siiski on ka väljakutseid,mis noore elu korrigeerivad ja suunavad õigele teele.Neid peab noor endale ise leiutama.Näiteks õppimine, et enda elu korda seada ja vanematest mitte sõltuda.Sammuti on ka üks tähtsaimatest väljakutsetest on noore elus laps ja pere.Neid ei soovitata tavaliselt ettevõtta kui enda elul jalad all,kuna nemad on väljakutsed,mida kantakse elulõpuni.Vanematega elamisel on omad plussid,neid
Äriühingute asutamisel on soovitatav sõlmida kohe ka käsunduslepingud juhatuse liikmetega, koostada töötajate jaoks töölepingud jpm. 15 16 Tehingud · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm · Elektrooniline · Notariaalne · Kinnitatud · Tõestatud · Kohtu kinnitatud kompromiss 17 Aegumine 18
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
