B IbIb / Ibi AB IaIb NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime: · Komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. · Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. · Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused: Tunnus Dominantne Retsessiivne
tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi • Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine, polüloogilisuse ja mitmehäälsuse esiletõus, stiilide segamine, loogilise terviku lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed: tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed); 7) ahelate komplementaarsus voimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA ehitus Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsutoplasmas (pohiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas. RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale, kuid ta molekul koosneb uhest polunukleotiidahelast. RNA koosneb riboosist,
Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C). 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? · 1).mRNA-informatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta) · 2).tRNA-transport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) · 3).rRna-ribosoomi RNA 32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. DNA - RNA. A-U T-A C-G G-C
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust (kõhunäärmed) Kaitsefunktsioon Antikehad on valgulised. Energeetiline Valgud annavad energiat. · Nukleiinhapped (DNA desoksiiribonukeiinhape; RNA ribonukeiinhape) Lämmastikalused A adeniin T tsütosiin C tsümiin G guaniin DNA koosneb nukleotiididest. Dna struktuuriks on bikeelike ehk kaksikheeliks. Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid (koosneb fosfaatrühmast, deoksüriboosist, lämmastiksalusest) ÜLESANNE Päriliku info säilitaja Annab päriliku informatsiooni edasi RNA koosneb nukleotiididest, RNA on üheaheline. Ehitus biopolümeer, mille monumeerideks on ribonukleodiidid (koosneb
Glükoos 6. Mis on taimede tähtsaim varuaine? Tärklis 7. Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad 8. Nim lipiidid, mis täidavad ehituslikku ül. (2) Fosfolipiidid, vahad 9. Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Aminohapped, Peptiitsidemed 10. Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis (3)?ACG 11. Milline nukleotiid esineb ainult: A) Dna molekulis? T B) RNA molekulis?U 12. Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G 13. Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? 2, Biheeliks, Vesiniksidemed 14. Millised on DNA kaks ül? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine rakust rakku 15. Nim 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse? mRNA sõnumid tRNA transport rRNA- ribosomaalne Küsimused 1. Millies seisneb rakuteooria
denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi)
(rakutuumas ~ 3 mlrd). Nukleotiid koosneb 1) sahhariid DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos 2) lämmastikalus 3) fosfaatrühm Desoksüribonukleiinhape e DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. See on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fostaatrühma liitumisel. DNA struktuur nukleotiidide järjestus kannab endas infi päriliku info säilitamine ja edasikandmine. DNA ahelate koospüsimise aluseks on komplementaarsus kui ühes ahelas on A, siis teises T ja G-C. DNA on rakkudes enamasti kaksikahelaline heeliks biheeliks. See tagab päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. ( vist on nii: DNAle ensüümi lisades saab DNA hulka suurendada ) DNA tähtsus päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine (kopeerimine) raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. RNA ehitus on analoogne DNAga. RNA molekulid on lühemad; neil puudub T, asendab U. RNAl on esimest järku struktuur.
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
1) DNA on paremale keerduv polünukleotiidahel, kus monomeerideks on nelja tüüpi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsütosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparal-leelsed); 7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA koosneb riboosist, fosfor-happejäägist ja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA)
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.), A-konformatsioon (Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille täispööre moodustub 11 aluspaarist ja mis esineb DNA osalisel dehüdreerimisel.), Z-konformatsioon(Vasakule pöörduv kaksikheeliks, mis moodustub G:C-rikkas DNA-molekulis. Z tähistab siksakilist suhkur-fosfaatse selgroo asetusviisi DNA-s. Täispööre moodustub 12 aluspaarist.). 9. DNA komplementaarsus ja antiparalleelsus komplementaarsus, bioloogias suurte molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus (täiendavus), millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine. Komplementaarsus on oluline geneetilise informatsiooni ülekandel. Nukleiinhapetes on komplementaarsed lämmastikalused: adeniinile vastab DNA-s tümiin, RNA-s uratsiil, guaniinile mõlemas nukleiinhappes tsütosiin.
Fosforhappejääk liitub estersidemega sahhariidi vaba -OH rühma juurde DNA ja RNA nende ehitus, tähtsus, sarnasus, erinevused (võrdlus). RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis (tRNA, mRNA, rRNA). o mRNA- Messenger (info) o tRNA- transport o rRNA- ribosoomi RNA Komplementaarsusprintsiip mis see on ja milleks oluline, kuidas erineb komplementaarsus DNA-l ja RNA-l (mis tähed kokku käivad). o Kahe antiparalleelse ahela täpne sobivus, et kahe ahela N-aluste vahele saaks tekkida vesiniksidemen Komplementaarsed N-alused DNA-s on: A=T ja C=G, RNA-s DNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- nukleotiidude Damp, Dgmp, dCMP ja dTMP järjestus
on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. (Payne, 1995) Rolli komplementaarsus esineb siis, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks 4
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA translatsioon - protsess, mille tulemus on valk primaarstruktuuris. Toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas, interfaasis. Geeni ekspressiooni teine etapp. 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Komplementaarsus - kui tead ühe DNA ahela ehitust, tead ka teise oma. On kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed on: o DNA: A-T ja C-G o RNA: A-U ja C-G 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Selle käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. 4% avaldub.
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
(RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema, nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Et RNA koostises on lämmastikualus tümiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil komplementaarsus: A-U, T-A, C-G, G-C. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. 5. Milles väljendub replikatsiooni ja transkriptsiooni universaalsus? Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte?
(RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema, nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Et RNA koostises on lämmastikualus tümiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil komplementaarsus: A-U, T-A, C-G, G-C. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. 5. Milles väljendub replikatsiooni ja transkriptsiooni universaalsus? Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte?
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
· ATP TRANSKRIPTSIOON · ei toimu kogu DNA ahelalt korraga, vaid ühelt geenilt · matriitssüntees, saadakse DNA ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul · toimub rakutuumas, interfaasi ajal · DNA piirkonnale kinnitub DNA polümeraas promootoralale; võib takistada mõni teine valk repressor · DNA biheeliks keerdub lahti kohalt, kus on polümeraas · lahtikeerdunud DNA ahelale hakkavad kinnituma ribonukleotiidid komplementaarsus, ribonukleotiididel kovalentne side · omavahel seondunud ribonukleotiidid tõmbavad lahtikeerdunud · peale sünteesi DNA keerub kokku · sünteesi lõpeta terminaatorala · DNA polümeraas lahkub · DNA jääb muutumatuks Päriliku info avaldumise etapid · transkriptsioon · mRNA töötlemine enne rakutuumast väljumist · translatsiooni aktiivsus · polüpeptiidi kokkupakkimine valguks
8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? Koensüüm A ehk CoA 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA: Primaarstuktuuris ehk nukleotiidide järjestusena. 10. Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad järjestused) (A-T, A-U, G-C) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemel. 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? Tsütosiin C Guaniin, Kolm vesiniksidet. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNA esineb eukarüootses rakus reeglina kaheahelalise molekulina. RNA esineb eukarüootses rakus reeglina üheahelalisena. 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA
Tulemus: 1 DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA
See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega. Howard ja Johnson (1985) toovad näitena üksikvanemaga perekonna, mille puhul Ameerikas tehtud uurimused tõestavad, et inimesed, kel on oma rollist perekonnas traditsioonilised arusaamised, kohanevad raskemini üksikvanemaks olemisega kui need, kes on oma abielus kogenud paindlikke rolle. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooriaga seotud probleemid Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. (Payne, 1995, lk 128) See eksisteerib kui isik leiab, et teatud ühe rolli nõude täitmine teeb raskemaks teise nõudmiste täitmise. Äärmine juhtum on, kus kaks või enamrolli ootlust on vastastikku vastukäivad. Paljud uurijad arvavad, et rollikonflikt on kõige kriitilisem mõiste
1.Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2. Süsivesik desoksüriboos riboos 3. Lämmastikalused tümiin, adeniin, uratsiil, adeniin, guaniin, tsütosiin guaniin, tsütosiin 4. Molekuli ruumiline kaheahelaline Üheahelaline struktuur 5. Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G 6. Ülesanded rakus päriliku info päriliku info säilitamine ja selle realiseerimine ülekandmine raku jagunemisel DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE - bopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid.
molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne mRNA molekul Nukleotiid 2. Nukleiinhapete komponendid. Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA) Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Komplementaarsus on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete
•SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud •Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise
keskkonnategurid, nad võivad soodustada või pidurdada või muuta tunnuste avaldumise laadi. 2. Selgitage molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse: Replikatsioon. Transkriptsioon. Translatsioon. Replikatsioon ehk DNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal enne raku jagunemist (mitoosi ja meioosi esimese jagunemise eel). Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas, mis keerab lahti DNA biheeliksi ning karüoplasmas olevatest nukleotiididest, vastavalt komplementaarsus printsiibile, moodustub kummalegi esialgsele ahelale kõrvale uus ahel. Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla
2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist DNA tähtsus: 1) Päriliku info säilitaja 2) Edasikandja akust rakku 2) RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid RNA on peamiselt üheahelaline Komplementaarsus A=U ja C=G Kõikides rakkudes on 3 tüüpi RNA-d: 1) Informatsiooni RNA(mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi 2) Trantsport RNA(tRNA)- toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA(rRNA)- moodustab ribosoomi Ribosoomis toimub valgusüntees. Ehitusmaterjalideks on aminohapped RNA täthsus- Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgu Rakk Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nim
*Päristuumsetel rakutsükli S- faasis III. Eeldused: 1. üksikahelaline DNA kui info kandja kogu molekuli ulatuses 2.vajalikud ensüümid (DNA-polümeraas) 3.energeetilised faktorid (ATP) 4.kõik nukleotiidid mis kuuluvad DNA koostisesse 5.protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV. Olemus: DNA replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse. V. Komplementaarsus: DNA lähteahel A T G C DNA uus sünt. ahel T A C G Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl.
monomeerideks on nelja tüüpi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; 5) ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tütosiini vastas aga guaniin (C-G); ahelate komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (anti- paralleelsed); 7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida. DNA molekul kujutab endast keerdtreppi, kus trepiastmete paariks on lämmastikaluste paarid (A-T ja G-C). Ahelate komplementaarsus seisneb selles, et nukleotiidijärjestus ühes ahelas tingib kindla nukleotiidijärjestuse ka teises ahelas.
Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüribboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Sekundaarstruktuur Biheeliks Enamasti üheahelaline Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine ülekanne Iseenda tootmine Replikatsioonivõime Puudub replikatsioonivõime Põhilised sarnasused: NR: DNA JA RNA SARNASUSED 1. Monomeerideks on kolmeosalised nukleotiidid 2. Mõlemad on polümeerid 3. Mõlemad on orgaanilised ained 4
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Nukleotiidi nimetus: tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Üheahelaline (osaline Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus: A=T ja C=G A=U ja C=G Päriliku info säilitamine ja Põhiline ülesanne Päriliku info realiseerimine ülekanne 7. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? DNA molekul on kaheahelaline, RNA oma aga üheahelaline. DNA esineb sekundaarstruktuurina + vesiniksidemed. 8
Seal eraldub ensüüm DNA molekulist, mille järgselt taastub DNA endine kaksikspiraalne kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid [1] on asendatud uratsiiliga (U). Kuna RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, rakendub transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus. replikatsioon Kui rakk ei jagune, siis sellel ajal ta valmistub jagunemiseks 1.Uurimistasandid- rakuorganellid,rakud,koed,organid,organsüsteemid,organism 2. Seosed- struktuur tagab funktsiooni, funktsioon omakorda kujundab struktuuri vastavalt funktsiooni iseärasustele. 3. Prokarüootsel puudub tuum, membraaniga piiritletud rakuorganellid, eukarüootsel on need olemas. Prokarüootsed on ainult bakterid, eukarüootsed on teised elusorganismid. 4
A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB I aI b NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise. · Duplikaatsus kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist. · Polümeersus mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust. Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused : Tunnus Dominantne Retsessiivne
1) Suhkrujääk (5 süsinikuline pentoos) RNA- riboos, DNA desoksüriboos 2) Tsükliline lämmastikalus. DNA- adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C) RNA adeniin (A), guaniin (G), uratsiil (U), tsütosiin (C) 3) Fosfaatrühm DNA-RNA sama, annab NH-le laengu Liitumine nukleotiidiks: 7. DNA ehitus, ülesanded, leidumiskohad rakus. Mitokondriaalne DNA. Leidumiskohad: tuumas, mitokondrites, kloroplastides DNA ahelat iseloomustab: Komplementaarsus Orienteeritus e. polaarsus Antiparalleelsus DNA biheeliks ehk kaksikahel (DNA molekul) moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, millest üks kulgeb ühes suunas 5’ → 3’ ja teine teises suunas 3’ → 5’, seega on ahelad DNA molekulis antiparalleelsed DNA molekuli ühe ahela lõpus, suhkrujäägi 3’ otsas on vaba 3’ -OH rühm, vastasahela lõpus samas positsioonis suhkrujäägil vaba 5’-OH rühm. 8
3. rRNA- tuumas ja tsütoplasmas kuulub ribosoomide ehitusse, ning osaleb valgu sünteesis. Üldiselt koosneb RNA molekul ühest polünukleotiidiahelast, kuid mõningaid tingimuses võivad molekuli eri osad ka omavahel lühikesteks spiraalseteks moodustisteks seostuda. RNA d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes. VALGUSÜNTEES TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK Geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe aminohappe jäägi valgu molekulis. Koodon ühele aminohappe jäägile vastav mRNA molekuli nukleotiidi kolmik. Geneetilise koodi omadused: 1. Universaalne sarnane nii pro- kui eukarüoodides. 2. Sünonüümne ühele AH-le vastab mitu koodonit. 3. Ühe tähenduslikkus 1 koodon määrab ära ainult ühe kindla AH. 4
monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid sahhariid desoksüriboos riboos nukleotiid A, G, C, T A, G, C, U Molekuli kuju 2-ahelaline (biheeliks) 1-ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel komplementaarsus A=T ja C=G C=G ja A=U Põhiline ül Päriliku info säilitamine ja Päriliku info ülekanne realiseerimine 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. · Inormatsiooni ehk mRNA: toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika ribosoomidesse. · Transport ehk tRNA: mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud info
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest (t-, m-, r-, snRNA). 44)DNA komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõte. Dna komplementaarsus - tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest, kui ühe DNA ahela nukleotiidne järjestus on teada, siis selle põhjal saab kirjutada vastasahela nukleotiidse järjestuse. DNA komplementaarsus võimaldab säilitada geneetilist infi ja kanda põlvkonniti edasi. Nukleiinhapet sünteesitakse 5' otsas 3' otsa poole, kuna see on ainuvõimalik DNA ahela sünteesi suund, on DNA-d kaksikheeliksis antiparalleelsed. DNA ühe ahela otsast on vaba 3' OH rühm ja teise ahela otsas vaba 5' fosfaat
Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molekulis on tümiini asemel uratsiil A-U. DNA ahela antiparalleelsus tähendab, et selle komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3-5; 5-3) 5
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
z-ga on monomoor Dna tähtsus? A) Päriliku info säilitamine B) Edasi kandmine RNA ehk ribonukleiinhape 1) tRNA 2) rRNA 3) mRNA DNA RNA 1. lämmastik alused 1. A=U A=T 2. Riboos 2. Sahhariidid- desoksüriboos 3. Päriliku info realiseerimine 3. Ülesanne- päriliku info säilitamine ja ülekanne Sarnasused: 1. Komplementaarsus: G=C 2. Mõlemad on nukleiinhapped Lk 28 küsimused 1. CHNOPS 2. Mikro elemente vajavad vähemas koguses kui makro elemente 3. Anorgaaniline 80 % vesi Orgaanilised valgud 14% 4. Hea rahusti, hüdrofiilsed ained lahustuvad vees, hoiab püsivad kehatemp. Hoiab ära ülekuumenimse, kindlustab ringelundkondade töö 3. RAKK Rakuosa Ehitus Ülesanded
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Grupinõustamise alustamine Hindamine ja planeerimine pidev protsess läbi nõustamisprotsessi Liikmete valik homogeensus vs mitmekesisus 17 Vanus, sugu, haridus; probleem (laste puhul vanuse poolest homog.; noorte puhul sooline kirjusus jne) Grupiliikmete omavaheline sobivus - Füüsiline meeldivus - Sarnasus - Vajaduste komplementaarsus Grupi suurus - mõjutab liikmete rahulolu, suhtlemist ja iga liikme osalust tulemuse saavutamises. Eelistatud on väiksemad grupid, kuid sageli on efektiivsemad suured (nt probleemilahendus!) =mida kompleksem ülesanne seda suurem grupp! Heatöövõimegaon 8-16 liikmeline grupp. Paaritu- (enam mittenõustumist, antagonismi) või paarisarvuline grupp.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
