Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed. Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand'i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed. Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi. Palju sõltub presidendi isikust ja tema autoriteedist. Elatustase: 1999.a. keskmine neto aastapalk oli 131 160 FRF, meestel 140 640 ja naistel 112 320 FRF, kusjuures erasektori keskmine netopalk oli 128 220 FRF ja avaliku sektori oma 145 360 FRF. Madalaim sissetulek oli kvalifikatsioonita töölistel - 96 720 FRF, kõrgemalt tasustati firmajuhte- 251 160 FRF. Minimaalne tunnitasu 169 töötunni puhul kuus on 43,72 FRF (alates 01.07.2001.a., ja seda korrigeeritakse kord aastas 1
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
aastal või hiljem sündinud inimestele Pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberi- tesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimis- otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi- valitsemise litsentsi Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Tabel 12.1.
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
a. Briti Põhja – Ameerika seaduste või nende alusel antud mingite korralduste, ettekirjutuste, või määruste muutmist, parandamist või tühistamist. 2)Selle seaduse §2.määrused laienevad seadustele, mis vastu võetud ükskõik millises Kanada provintsis ja nende seadusandlike kogude õigusvõimele. 3)volitused, mis antud selle seadusega Kanada Parlamendile või selle provintside seadusandlikele organitele, piirduvad küsimustega, mis kuuluvad Kanada Parlamendi kompetentsi või vastavalt selle mingite provintside seadusandlikele organitele. 8. Miski selles seaduses ei pea tähendama volituste andmist Austraalia konstitutsiooni või konstitutsioonilise seaduse muutmiseks või Uus Meremaa Dominiooni konstitutsioonilise seaduse muutmiseks teisiti, kui kooskõlas õigusega, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni. 9. 1)Miski käesolevas seaduses ei pea tähendama Austraalia Liidu
pühendumist. Sestap on suhteliselt loogiline ka käesoleva töö analüüsi tulemus, mis näitab positiivset seost organisatsioonipõhise enesehinnangu ning ratsionaalse otsustusstiili ja sõltuva otsustusstiiliga. Indiviidid, kes tajuvad juhi loogilist lähenemist ning ratsionaalset kaalutlust, kuid samas indiviidi kaasavat käitumist probleemide lahendamisel, tunnevad, et nad on väärtuslikud ning vajalikud töötajad ning et nende kompetentsi usutakse. Lisaks nähtub tulemustest, et ratsionaalselt otsuseid kaalutlev juht kasutab nii suhetele ehk alluvate potentsiaali ära kasutavat kui muutustele ehk töötajaid innustavat juhtimisstiili. Muutustele orienteeritud juhilt oodatakse arengut soodustavaid otsuseid, mistõttu ratsionaalne otsustusstiil võimalike alternatiivide põhjaliku kaalutlemisega võimaldab tõenäoliselt ennustada paremini muudatuste tulemusi. Suhetele orienteeritud juhtimisstiili seotuse põhjuseks
mõistlik (ära)kasutamine suhete kinnistamisel loob tugeva konkurentsieelise. Ka kontaktisiku vanus või positsioon ostja ettevõttes võib mängida suurt rolli kliendisuhete kujundamisel. Elukogenud klient võib näiteks eeldada otsust langetades müüjalt respekti, kannatlikkust ja tema tavapärase kiirustava käitumise ümber modifitseerimist. Kokkulepete sõlmimine ja suhete kujundamine ettevõtte juhiga, eeldab aga väga tugevat kompetentsi, et juht tunnetaks müüjat kui võrdset partnerit, kes suudab talle tõestada ettevõtte olemasolevate tööprotsesside ümberkorraldamise vajadust ja võimalusi selleks. Seega peab müüjal olema juhi suutlikkus nii analüüsiks, inimeste mõjutamiseks kui ka edasiste tegevuste organiseerimiseks. Kuigi tänapäeva tegevjuhid tajuvad kliendisuhete turunduse vajalikkust ja üldjuhul toetavad seda, jääb nende tegelik tegutsemine siiski tagasihoidlikuks, et ideid efektiivselt ellu rakendada
kasutuselevõtu teel, mitte teenuste kvaliteedi arvel. Osaliselt täidetud. Arvamus: Alati on tore, kui inimeste tööd hõlbustatakse, aga kui tehnoloogia hakkab inimest asendama, siis on natukene kehvasti, sest siis kaovad töökohad ja lõpuks ka Eesti kodanikud. d. koondame avaliku teenistuse seaduse rakendamise, samuti riigi kui tööandja tegevuse koordineerimise eest vastutuse ja kompetentsi Rahandusministeeriumisse. Osaliselt täidetud. Arvamus: Ma eeldan, et see on positiivne. Ma pole väga kindel, et kuidas see koordineerimine riigitasandil käib, aga usun, et Rahandusministeerium saab/saaks sellega hakkama. 9. Riigi halduse muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks: a. parandame riigi poliitikate strateegilist planeerimist ja ministeeriumide vahelist koostööd. 2014. aastal
organisatsioonid asunud otsima head personalitöö teenust pakkuvat ettevõtet, sellist mis suudab välja pakkuda sobiva töötajate tasupaketi, spetsialiseeruda kõikehõlmavad personaliteenuse pakkumisele ja pakkuda töötajatele hüvitise maksmisega seotud teenuseid. Kuna mitmerahvuselise personaliga ettevõtted vajavad efektiivset tööjõu administreerimist, on vajalik, et personalitöö teenust pakkuvad firmad omaksid kogemust tööstuse valdkonnas ja kompetentsi kindlustuse, töötajatele hüvitise maksmise ja pensionile suundumise vallas. Sellised 18 Athonen, M. Artikkel ,,Soome personalitöö uued väljakutsed ja eestlased soome tööturul." Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/~liisa/PersonaGrata/soome.htm. 19 Sama. 20 Ajax, Z. Artikkel ,,Global Human Resource Management- New trends in HR management". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zimbio
karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust); · üks suuremaid õigusharusid; · reguleerib suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi;
1.3 Hanked ja allhanked (9) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Know-how 1 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Üks töötaja on tavaliselt kompetentne ühes teatud valdkonnas. ·Sisseostetud teenus IT spetsialiste erinevate valdkondadele IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (10) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Know-how 2 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötaja kompetentsi säilitamiseks ja kasvatamiseks tuleb teda pidevalt koolitada; pidevalt vaid ühes firmas töötades on tal vaid ühe firma kogemus- puudub võrdlev info, kuidas mujal on analoogseid probleeme lahendatud. Kui ta on firmas ainuke IT spetsialist , pole kelleltki nõu küsida (kompetentsus langeb). ·Sisseostetud teenus IT firma spetsialistide kompetentsuse eest hoolitseb IT firma; ka partnerid ja tarnijad, kes pidevalt korraldavad täiendõpet erinevate toodete/teenustele
Töötaja võtmepositsioon eesmärgi saavutamiseks. Töötaja teadlik kaasamine tegevusse. Töötaja võimete ja eelduste arvestamine. Töötajate vajaduste ühitamine organisatsiooni edu tagamiseks. Selleks et saavutada püstitatud eesmärk kuna võtme positsioonil on inimene 10. Mis on ja millised tegurid mõjutavad organisatsioonikliima kujunemist? 1)Organisatsiooni kultuur, ajalugu, juhtimine, strateegia, struktuur ja valis keskkond. 2)Töökeskkonna juhtimine ja kompetentsi suunamine. 3)Töökeskkonna kliima 4)Töötajate motiveeritus 5)Töösooritus 11. Millised on tulemusjuhtimisega kaasnevad probleemid? Tulemusjuhtimise sisseviimise ajanappus Organisatsioonisiseste pingete suurenemine: pettumus otseses juhis Eesmärgid muutuvad asjadeks, mida soovitakse saavutada iga hinna eest. Mõõdetavate eesmärkide eelistamine, näiteks kvaliteedi nimel 12. Millised on juhi võimubaasid? Seaduslik võim Tasuvõim Sunnivõim Info võim Ametliku võimuga võim referentvõim
Suhtlusalane koolitus võimaldab märkimisväärselt parandada dementsete inimeste heaolu ja elukvaliteeti. Seitse heaks funktsionaalseks suhtlemiseks vajalikku suhtluspõhimõtte hulka kuuluvad: suulise suhtlemise oskus, mittesuuline ja emotsionaalne suhtlus, suhtumine, käitumise juhtimine, abivahendid, isiklik kogemus ja teoreetilised teadmised. Koolitus neis valdkondades kasvatab tõenäoliselt hooldajate suhtlusalast kompetentsi, enesekindlust ja teadmisi. Positiivne suhtlus dementsete eakate ja nende omastest hooldajatega suurendab rahuolu pakutava teenusega. (McEvoy jt 2014: 480). 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel Paljud pered, kus on dementne haigestunu, ei teadvusta endale tekkinud olukorda emotsionaalsete tõkete pärast. Patsient kes enne oli abistaja, muutub märkamatult 6 abivajajaks
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga. Lapsevanema poolt tajutud vanemlik kompetentsus võib erineda tegelikust vanemlikust kompetentsusest. Lapse eest hoolitsemise kvaliteet on tugevalt seotud vanemliku enesetõhususega, mis omakorda mõjutab seda, kui rahul on lapsevanem oma vanemliku rolliga hakkama saamisega. Tajutud vanemlikku kompetentsi saab muuta kui arendada enesetõhusust ja suurendada rahulolu – kompetents suureneb. Seos tajuga. Vanemlik rahuolu (parenting satisfaction)- rõõmu- ja naudingutunne, mille lapsevanem saab lapsevanemaks olemisest ning lapse kasvatamise protsessist. Vanemlik madal rahulolu peegeldab lapsevanema frustratsiooni, madalat motivatsiooni ning ärevust. Vanemlikud oskused, enesetõhusus ning rahulolu on omavahel tugevalt seotud.
Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada: 1)õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Neljandal kohal Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimese vajadus austuse ja staatuse järgi; soov, et teda peetaks kompetentseks [CITATION Mai98 p 49 l 2057 ] Siinkohal annaks Jacobit motiveerida ametikõrgenduse kaudu, näiteks peainseneriks vms. Viiendal kohal on Maslow järgi inimese eneseteostuse ja kompetentsi vajadus. (ibid., lk 49) Seda arvesse võttes, oleks omal kohal arenguvestluse pidamine antud inseneriga, et välja selgitada tema soovid antud ettevõtte ja oma tööga seonduvalt ning selle põhjal lisakoolituste väljapakkumine ettevõtte kulul inseneri kompetentsuse ja tööpädevuse kasvatamiseks ning seeläbi ka enesekindluse kasvatamiseks. Järgnevalt proovime leida vahendeid inseneri motiveerimiseks võttes aluseks F. Herzbergi kahe-teguri mudeli
riik/mõlemad eraõiguslikud isikud) ja suhteteooria. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia - Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest sõltuvalt on õigusaktid hierarhiliselt ära jagatud. Iga madalam aste peab olema kõrgematega vastavalt kooskõlas. Seadus on kõrgeima juriidilise jõuga aste. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivi akt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletus). Seadus jõustub kümnendal päeval pärast
Coaching on juhtimise stiil, mis aitab teisel inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Coachingu üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas kontkurentsis ja üldises maailma arengusurves. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töötulemusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? emotsionaalne intelligentsus kannatlik erapooletu toetav hea kuulaja huvitunud 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Vigade kuhjumise vätimine kohenemiseks mikro-ja makrokeskkonna muutustega
tehnoloogia kasvu ei saa mõõta vaid tootlikkusega tööstuse kasvu pikad lained samuti rahanduses(Perez) Firmasid mõistetakse kui õppivaid organisatsioone, mis õppimist rakendavad (muudavad tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades. Firmad erinevad: · tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad · suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the benefits of their activities) · nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities) · nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist Loeng 8: Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt
1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada: 1)õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit
võimalus, sest biotehnoloogiate areng võib tulevikus asendada nii kütuse kui ka kemikaalide ja plastide tootmiseks vajaminevat naftat. Võimalused arendamiseks, biomassi- ning lõpp-produkti tootmiseks. Tehnoloogiate konvergents kiireneb - avab uusi võimalusi mõne ala eriteadmisi erinevates ärivaldkondades rakendada ehk väärtusahelaid juurde hõivata. Inimgenoomi uuringud muutuvad laialdasemaks – on võimaluseks saavutada eeliseid inimgenoomi kasutuse alase kompetentsi ja äri alal... MAJANDUSEGA SEOTUD TRENDID Võimalused Ohud Maailma majanduskeskme nihkumine Aasiasse „peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – võib mõjutada Eesti (tärkavad majandused veavad maailma ettevõtteid negatiivselt nafta ja naftatoodete kättesaadavuse poolest majanduskasvu) – soodne võimalus laiendada turgu ning energia hinnatõusu poolest üldiselt.
· Organisatsiooni tasandil olev ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Viimase kahe aastakümne vältel on selgeks saanud, et töötajad kaasaegses organisatsioonis ei taha olla käsualused tööühikud, masinate puudulikkuse kompenseerijad, lihtsalt anonüüme tööjõud, vaid töötajad on tööoskustega inimesed, kellel on vajadus oma kompetentsi piirides ise otsustada (ka vastutada) ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle. [2,3] Professor C. L. Cooper (1985) on testinud ja hinnanud 10 palli süsteemis ligi 250 erineva elukutsega inimesi. 10 palliga tähistatakse kõige stressirohkemat elukutset. Allpool on toodu mõned elukutsed sellest tabelist. I grupi moodustavad minöörid, sapöörid, õhkijad, kes saavad elus eksida vaid üks kord ja kelle elule ja tervisele on see eksimus ohtlik
takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad
Passikorraldus hoogustas väljaründamist Venemaale, kus loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas väljapool Eestit ~70 000eestlast. 1865. mõisniku kodukariõigus keelati (ihunuhtlus) Vallareform 1866. võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni. · kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt · avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks · omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid · vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt · koosnes valla täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust · täiskokku kuulusid: päris- ja rendiperemehed ning vähesed maatameeste esindajad · volikokku kuulus vastavalt elanikele 3-24 liiget - taluperemehed
organisatsioonide liikmeks (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC)) ning sõlminud mitmeid koostöölepinguid (Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Laboratoorium, (CERN)). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Võrgustikuteooria väidab, et ettevõtted on harva võimelised eraldatuna innovatsiooni tegema (Chesbrough, 2003; Powell, 1990; Rosenbloom, Spencer, 1996; Roberts, Liu, 2001). Ettevõtetevahelise koostöö kasulikkus seisneb eelkõige ressursside baasi ja kompetentsi laiendamises. Seega võib järeldada, et ettevõtte innovatsioonivõime paraneb laiema teadmiste baasi, kulude ja riski jagamisel, mis toimub koostöös teiste subjektidega (näiteks tarnijate, klientide, konkurentide, ülikoolide jt koostööpartneritega). (Arengufond, 2012) Koostööpartnerite väärtustamise muster peegeldab ka olulisemate teadmusallikate mustrit. Kõige väärtuslikumaks hindavad ettevõtted viimastel aastatel kontsernisisest
psühholoogid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, politseinikud jne. Ametnikud, kes pidevalt inimestega suhtlevad. Õppenõustamiskeskustes teostavad nõustamist ühel või teisel moel kõik seal tegutsevad spetsialistid, kellel samuti on olemas oskused nõustamaks abivajajaid. Nõustaja peab kindlasti omama vastavaid teadmisi ja tuginema oma praktikale (Haamer...2010). Oluline on olla teadlik oma kompetentsi piiridest. Kui nõustataval on probleem, mis ületab nõustaja kompetentsi, on vajalik soovitada teist, kompetentsemat spetsialisti. Õppenõustamiskeskuse rikkuseks on just erinevate spetsialistide olemasolu meeskonnas: abivajaja suunamine teise spetsialisti juurde on lihtne. Usalduslik suhe on abistamise eeldus. Seetõttu tuleb nõustajal usalduslik nõustamissuhe kujundada. Tegemist on keerulise ülesandega nõustaja jaoks, kuna usalduslik suhe tuleb välja teenida ja see usaldus tuleb endale võita. Oma töö praktikast võin tuua välja, et
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
a kaluritele. Samuti neile, kes on hõivatud kala ja kalatoodete töötlemise ja turustamisega, ja teistele veekeskkonda kalanduse eesmärgil kasutajatele. 1.3 Käesolev koodeks sätestab kogu kalanduse kaitse-, korraldamis- ja arenguprintsiibid ning standardid. See hõlmab ka kalapüüki, -töötlemist, -kaubandust, -kasvatust, kalandusuuringuid ja kalanduse integreerimist rannavööndi korraldamisse. 1.4 Käesolevas koodeksis esinev termin "riigid" hõlmab Euroopa Liitu tema kompetentsi kuuluvates küsimustes, ja termin "kalandus" hõlmab nii kalapüüki kui ka kalakasvatust. FAO- ÜRO Toidu ja põllumajandus organisatsioon. FAO koodeks hakkab kehtima kui ta on sõlminud leppe. ÜLDPÕHIMÕTTED 6.1 Riigid ja vee elusressursside kasutajad peavad kaitsma veeökosüsteeme. Õigus püüda kala sisaldab kohustust teha seda mõistlikult, tagades vee elusressursside efektiivse kaitse ja korraldamise. 6
Kõik teosed keelustati näiteks järgmistel autoritel: M. Andersen-Nexö, L. Beria, G. Brandes, A. Gide, H. Heine, A. Jakobson, E. Kippel, T. Mann, H. Mann, M. Solohhov jne. Samuti raamatute hävitamine sarnanes nõukogude võimu esimesel aastal toimepanduga, näitas totalitaarsete riikide suhtumist raamatusse. 9. Kirjastustegevuse korraldamine Kirjastustegevuse koordineerimine Saksa okupatsiooni alguses oli antud 2. augustil 1941 loodud Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatustalituse kompetentsi Kirjastustegevuse üldist juhtimist ja järelvalvet teostas aga haridusdirektor. Eesti Omavalitsuse juhi ja haridusdirektor Hjalmar Mäe määruse järgi võisid kirjastajateks ja toimetajateks olla saksa ja eesti soost laitmatute elukommetega isikud. Kirjastuste asutamiseks ja iga üksiku raamatu väljaandmiseks tuli iga kord taotleda haridusdirektorilt luba. Lisaks Eesti Omavalitsusele kontrollis kirjastusi ja trükki suunatavaid käsikirju ka Saksa
40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästabvalla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimda parimal võimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 1. positiivsete muutuste saavutamine kõige efektiivsemal viisil 2. aitab võtta oma võimetest maksimumi 3. juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma 4. lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritust 5. kindla kompetentsi arendamine 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Huvitunud Hea kuulaja Erapooletu Toetav Kannatlik Järjekindel Läbinägelik Enesekindel Tähelepanelik Teadlk Mõtleb inimese potentsiaalist, mitte senistest tulemustest 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Treener (inimene, kes viib coachingut läbi) ei pea olema samal tasemel kui treenitav. Treener ei ütle vastuseid ette, vaid suunab, juhendab ja julgustab.
· otsese juhi liidristiilid; · ruhmanormid; · kontrolli ulatus; · valisohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 40. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu moiste parineb spordist, paastab valla inimese sisemise jou ja inimene suudab tanu sellele toimida parimal voimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. * Juhendamine on esmajoones luhiajaline sekkumine eesmargiga parendada töösooritusi voi on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud umbritsevast maailmast. · On vaga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest · Tunneb oma voimete piire · On toeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamoistev ja on suuteline olema ule eelarvamustest. · Voimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
otsene (suunatud kliendile) või kaudne (suunatud kliendi sotsiaalsele keskkonnale). Küsimus on selles, kuna sekkuda? Tõsiste proobleemidega seoses, mida varem seda parem, samas kunagi pole hilja. Sekkumise dikteerib sotsiaalpedagoogi professionaalne kompetents. Klient võib osutada ka vastupanu motivatsioonipuuduse tõttu. Klienti tuleb motiveerida, et hakkaks sinuga koostööd tegema. Sekkumist algatab sotsiaalpedagoog, see on tema professionaalse kompetentsi sees. 4 probleemide ringi: Kui probleem on seotud kontrolliga tuleb sekkuda koheselt! Autoriteediga seotud probleem, ära vali õli tulle! Ära õhuta seda probleemi suuremaks. Isiklike vajadustega seotud probleemid. Avalik hukkamõist on halb!!!, privaatne sekkumine ei mingit teiste ees häbi! Sissepoole pööratud probleem anna aega maharahunemiseks. 5
vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina."3 Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat) pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest ning koordineerib ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 2005. aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU). Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised on küll viimastel aastatel jõudu kogunud,
Oli see mittetraditsiooniline ja seetõttu tõusetusid probleemid mõjupiiride määratlemisel küllalt teravalt. Vahetegu täidesaatva ja kohtuvõimu vahel eksisteeris juba varasemal ajal ning nendevahelised mängureeglid olid mõneti määratletud traditsioonidega. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine. Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Üldjuhul haaras parlament esmalt endale järjest enam varem kuningale kuulunud seadusandliku initsiatiivi õigust. Parlamentariseerumise teises etapis võttis esinduskogu enda kätte täitevvõimu juhtorganite moodustamise ning nende tegevuse tihedama kontrollimise. Demokratiseerumusest röökides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine.
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. 1925. aasta veebruaris esitasid Põllumeestekogud põhiseaduse parandamise põhijooned Riigikogu esimehele ja avaldasid selle materjale ka oma ajalehes Kaja. Alles 1926. aasta septembris esitasid Põllumeestekogud selle dokumendi viimistletud variandi kui Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ametliku eelnõu. Selles oli ette nähtud suurte volitustega president, kes pidi valitama otse rahva poolt viieks aastaks. Tema kompetentsi kuulus Riigikogu kokkukutsumine ja ka laialisaatmine. President pidi kutsuma ametisse peaministri ja viimase ettepanekul ka teised ministrid, samuti vabastama nad ametist. Siiski pidi valitsusel olema ka Riigikogu toetus. Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes oli presidendil edasilükkava veto õigus. President pidi esindama riiki välissuhetes ja olema rahuajal sõjavägede ülemjuhataja. Riigikogu liikmete arvu tuli vähendada 100-lt 75-le ning valimisõiguse osas tõsta vanusetsensust
Niitra: 95). Euroopa Komisjoni hinnangul põhjustab stressi rollikonflikt tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel ning ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. See omakorda on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Viimase kahe aastakümne jooksul on selgunud, et kaasaegses organisatsioonis ei taha töötaja enam olla käsualune. Töötajad on oskustega inimesed, kel vajadus oma kompetentsi piires ise otsustada ja vastutada ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle. Enam kui tuhandet erasektori tippjuhti ja kõrget riigiametnikku hõlmanud uuringus, mille korraldas Tehnikaülikool, selgus, et stressorid on mõlemas valdkonnas enam-vähem samad. Näiteks olid suhted tööl kõige suurem stressor mõlema juhigrupi puhul. Erasektori juhid kaebasid teisena kõrge töötempo üle, riigiametis oli teisel kohal vastutus. Osa ei saa vastutada, teistel on jälle liiga suur vastutus
Peab ennast tuvastama hoolikalt ja täielikult. Enne intervjuud lindistamast tuleb küsida luba. Jutt peab olema aeglane ja selge. Panna allikat vabalt tundma. Vabandada. Küsimused olgu lühikesed. Märkmed kohe ülesse kirjutada arvutisse. Pärast intervjuud märkmed üle vaadata ja kirjavead jm parandada. Vastastikused kaebused Reporterid kaebavad, et allikad ei vasta küsimustele täielikult. Sellel on põhjused: ei saada küsimusest aru, unustatakse küsimus ära, ei ole piisavalt kompetentsi, ei taheta vastata. Allikad kaebavad omakorda reporterite peale: ettevalmistamata ja ütlevad ka seda; reporteril on eelnenud arvamused, mille kohta proovitakse kinnitust saada ja ingotakse muud; räägivad rohkem endast kui ajast; käituvad tüdinuna ega hooli. Välditavad on need kõik: kui reporter valmistub igaks intervjuuks korralikult ega looda lihtsalt õnnele ja improvatsioonioskusele.
koordineerida. • Struktuur tootmisprotsesside järgi - tõhus tööjõu liikumine. • Struktuur tarbijate järgi - on rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve. 50. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 1. Positiivsete muutuste saavutamine kõige efektiivsemal viisil 2. Aitab võtta oma võimetest maksimumi 4. Lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritust 5. Kindla kompetentsi arendamine 51. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. 1. Positsioonivõim (ametlik võim, sunnivõim, infovõim). 2. Isiku mõjuvõim (Karisma ja suhete mõjuvõim). 3. Poliitiline mõjuvõim (Otsustamise, koalitsiooni ja kaasamise mõjuvõim). Näiteks, ametnik ja suhete mõjuvõim võib tekkida töötaja ja juhataja vahel, kui juhatada palub teha mingi lisa tööd. 52. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage
kasutamine. Tööfaktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana: - ebaloogiliselt (ebaergonoomiliselt) kavandatud seadmed ja instrumendid; - pidevad katkestamised ja segamised; - eksitavad või ebaselged juhendid; - halvasti hooldatud seadmed; - suur töökoormus; - mürarikas ja ebameeldiv töökeskkond. 4 Individuaalsed faktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana: - madal oskuste ja kompetentsi tasand; - töötajate väsimus; - töötajate tüdimus ja masendus; - töötajate individuaalsed meditsiinilised probleemid. Organisatoorsed- juhtimisalased faktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana : - halvast töö planeerimisest tekkinud suur töökoormus; - ohutussüsteemide puudumine; - eelnevate intsidentide ebaadekvaatne hinnang; - ühesuunaline juhtimine; - koordinatsiooni ja vastutuse puudumine; - tervise-ja ohutusküsimuste halb korraldus; - madal tervise- ja ohutuskultuur.
Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et soovitut saavutada. Läbi kompetentside on võimalik ennustada inimeste tööalast edukust näiteks suurepäraste ja keskpäraste töötajatel on üle 20 erineva kompetentsi. Kompetentside olulisus on sellest, et need on mõõdetavad kui ka arendatavad. Varem on edukusega seostatud nii üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlalt seost nende vahel pole suudetud leida. Pealegi on üldvõimekus kui ka isikuomadused enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte
40. Mida nimetatakse coachinguks? 2. Coahingu selgitus · Coachingu mõiste pärineb spordist · Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. · Küsimus on õppida aitamises, mitte õpetamises. Mõistelise selguse saamiseks erinevate autorite definitsioonid: · Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parendada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) · Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), · Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) · Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003) · Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud
2. puudused: koordinatsiooniprobleemid ja ressursside ebaotstarbekas kasutamine 6) Nimeta maatriksorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: paindlikkus ja uuenduslikkus, selge koordinatsioon, täiuslikum kontroll 2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: delegeerimine, kiired otsused ja motivatsioon 2. puudused: kompetentsi ja vastutuse piiritlematus ja konfliktid grupis 8) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektide puhul, mis eeldab rohkemate inimeste koostööd. 9) Milline erinevus on juhil ja liidril? Juhil on konkreetsed alluvad, kuid liidril neid ei ole. Liider on lihtsalt inimene, kes on ohjad enda kätte haaranud. Liider pigem soovib teenindada, kui juhtida. 10) Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki. 1
Töö kohandati jäänuk bioloogias ja geoloogias: relikt, uutele nõuetele. Inimeste veoks endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv kohandatud veoauto jäänus järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse kompetents võimkond, võimupiirid, jäänused. Maised jäänused (= surnukeha) võimupädevus. Asi kuulub jäätmed (ains jääde) ülejäänu, mis on kultuuriministeeriumi kompetentsi otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid kompetentsus asjatundlikkus, pädevus. toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall. Töötaja valikul on kõige olulisem tema Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. kompetentsus Jäätmetöötlus käsitama aru saama, mõistma; tarvitama, kaasuma juurde tulema, lisanduma. Juba rakendama. Kuidas nähtut käsitada?
Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi. 2. Rootis peamised majandusnäitajad Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi
komplekssem kui süsteemide teadus ning informatsiooni teooria. (Bradley 1997) Näitena võib tuua makroökonoomikas majandusnäitajate analüüsimise. Selleks, et kätte saada informatsiooni selle kohta, kuidas majanduses üks või teine asi toimib ja omavahel seoses on, mis tõotab juhtuda tulevikus, peab arvesse võtma kogu informatsiooni, mis on antud ja oskama seda õigesti tõlgendada. See nõuab aega ja põhjalikku analüüsi ja mis kõige tähtsam, vastavat kompetentsi ja oskusi. 5 2. KOOSTISOSAD Eelpool toodud definitsioonid on üldised ja käsitlevad kontsepti üldises plaanis. Selleks, et paremini mõista intellektuaalse kapitali olemust tuleb kõikehaarav kontsept jagada erinevateks osadeks. Aastate jooksul läbi viidud uurimustööde tulemustena on välja kujunenud järgmine üldkategooriate süsteem (Mayo 2001, 29-30): · Struktuurkapital see osa, mis jääb töölt lahkudes maha
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
juurdepääsupiirangud; andmed kehtivuse kohta; andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta; andmekandja. 6. Käskkiri vormistatakse üldplangile ühes eksemparis vüi digitaalselt. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse paberkandjale ja kahes eksemplaris. 7. Käskkirja väljaandmise algatajaks võib olla juhtkond, struktuuriüksuste juhit, spetsialistid. 8. Käskkirja koostab ning vormistab spetsialist, kelle kompetentsi kuulub reglementeerimist vajav küsimus. 9. Käskkirja vormistamise etapid: 1) spetsialist vormistab käskkirja kavandi; 2) spetsialist suunab projekti kooskõlastamiseks vahetule ülemusele, teistele selle küsimusega seotud spetsialistidele, juristile; 3) spetsialist esitab ettenähtud korras vormistatud ja kooskõlastatud kavandi juhile allkirjastamiseks; 4) juht allkirjastab käskkirja ja märgib kuupäeva;
Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 48. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, infostruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon ehk muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne pole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil pole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskne nähtus. Kui I silp on lühike, siis on sõna intonatsioon vähe langev. Kui I silp on pikk, on intonatsioon püsiv. Kui I silp on ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev. Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
