1) Mänedzer seab esiplaanile käibe kasvu (põhieesmärk) ja selle kaudu kasumi kasvu (alameesmärk), sest tahab tõsta oma isiklikku sissetulekut lähiperspektiivis. Nimelt sõltub mänedzeri ametipalk sageli sellest, millisesse suurusgruppi vastaval tegevusalal ettevõte käibe alusel kuulub. Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht). Samuti võivad tekkida vastuolud juhtkonnas seoses sellega, et juhtkonda võivad üheaegselt kuuluda nii kapitali omanikud kui mänedzerid. Viimased peavad reeglina oluliseks osanike huvide järgimist ja tasakaalu, aga neil võivad olla ka oma eelistused: ettevõtte säilitamine, sõltumatus, võim, tunnustus, karjäär.
tehnilistes valdkondades? pole oluline, kuna töötoimingud kujunevad ajapikku ise välja, IT valdkonna jaoks on spetsialistid, alluvatel on tõstuki juhiload ja nad tunnevad masinaid töötoiminguid on vaja tunda, sest muidu ei saa ladu juhtida, muud valdkonnad pole olulised laojuhataja peab olema kompentne praktiliselt kõigis laotööd puudutavates valdkondades ja teadma ning oskama rohkem kui alluvad laojuhataja kompetents ei pea olema suurem kui alluvatel Kordamisküsimused 1. Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded? 2. Kas ja kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida? 3. Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem? 4. Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded? 5. Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider? 6
tehnilistes valdkondades? pole oluline, kuna töötoimingud kujunevad ajapikku ise välja, IT valdkonna jaoks on spetsialistid, alluvatel on tõstuki juhiload ja nad tunnevad masinaid töötoiminguid on vaja tunda, sest muidu ei saa ladu juhtida, muud valdkonnad pole olulised laojuhataja peab olema kompentne praktiliselt kõigis laotööd puudutavates valdkondades ja teadma ning oskama rohkem kui alluvad laojuhataja kompetents ei pea olema suurem kui alluvatel Kordamisküsimused 1. Millised on laojuhataja olulisemad tööülesanded? 2. Kas ja kuivõrd on võimalik laojuhatajal laotööd ette planeerida? 3. Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem? 4. Millised on laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded? 5. Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider? 6
Lisaks on vaja uuringuid, mille algatamisel tuleks valida referentsalad; • loendusandmete kogumine sagedusega külastajate arv ühes tunnis võimaldab külastajate käitumise ja muude tingimuste täpsemat seostamist; • kaitsealustel aladel/objektidel tuleb loendus- ja seireandmeid koguda kaitsekorraldust rahuldava täpsusastmega. Sõltumata sellest milline institutsioon seireid läbi viib, on oluline, et Keskkonnaametil säiliks kompetents saadud andmeid analüüsida, korraldada uuringuid ja otsustada uuringute koostamise vajaduse üle; • lisaks kehtivatele loodusväärtuste põhistele kaitsekorralduse vöönditele määratleda turismi- ja/või puhkeväärtusest lähtuvalt külastusvöönd. Soovitatav on juurutada külastuse/puhkemajanduse sihtvööndi määratlemist, kus on sihiks kaitseala iseloomuga sobituvate tingimuste loomine külastus- ja puhketegevusteks;
Õigussuhete raames omandab riik avalik- õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik-õiguslik juriidiline isik. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Ka Eesti õiguskord käsitleb riiki avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg
Õigussuhete raames omandab riik avalik- õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik-õiguslik juriidiline isik. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Ka Eesti õiguskord käsitleb riiki avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg
kas keskne roll. Niisuguse k?situse j?rgimiseks vajalike n?ustamis- oskuste arendamine eeldab laiap?hjalist metoodikat. Selles peat?kis kirjeldan ma k?igepealt ?ldist kompetentsimudelit ja seej?rel k?sitlen spetsiifilisemaid meetodeid, mida saab kasuta Üldine kornpetentsimudel Mõeldes kompetentside mõistele nõustamise kontekstis, on minu arvates vaja arvesse võtta väga mitmesuguseid tegureid. Kompetents, nii nagu mina seda näen, tähendab nii ,,olemist" kui ka ,,tegemist". Kuigi tulemus on kompetentside rakendamise vältimatu kõrvalsaadus, on oluline mõista, et kompetentsid hõlmavad otsestest tulemustest palju enamat. Pädev (vajalike kompetentsidega) inimene on selline, kellel on uutele olukordadele asjakohaselt reageerimiseks vajalik võimekus. Tänapäeva rahutus sotsiaalses ja majanduslikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
