o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes.
aste-astmelise kujunemise jälgimine. pöörd- e. konversioonisuhe- sama suhet väljendatakse eri lekseemidega vastavalt sellele, kelle või missugusest vaatepunktist asja vaadatakse rahvusvahelised abikeeled- keeled, mis on loodud eelkõige lootusega, et neist võiks saada universaalkeel, nt. esperanto rakenduslingvistika- on püüdnud leida keeleõppimise ja- omandamise üldisi seaduspärasusi, uurides nt. neid vaheetappe, mida mööda saavutatakse kommunikatiivne kompetents e. suhtluspädevus - võime kasutada keelt nõutaval viisil õigetes olukordades. reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused. Nt kipuvad lihtsustuma keerulised häälikuühendid ja muutevormid, lühenema pikad või eriti sageli esinevad sõnad, eelkõige aga kaduma rõhutud lõpuhäälikud. reduplikatsioon e. topeldamine, sõna või selle osa täielik või osaline kordamine. redutseerumine e. lihtsustumine
ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Otsekohalduvus 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus riigid saavad ka otsustada 9
ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping
· Organisatsioonid institutsionaliseeruvad formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja praktikad. · AH struktuur- populaarne haldusreformide objekt. · Avalikus halduses toimib igapäevaselt keeruline koordinatsioonimehhanismide võrgustik. -> Mehhanismid nähtavamad (nt. avalik teenistus, strateegiline planeerimine ELi asjade koordineerimine) ja vähemnähtavad (väärtused, kompetents, mitteformaalne koostöö). OECD Public Governance Review 2011 · "Estonia: Towards a Single Government Approach": · Eesti AH on detsentraliseeritud ja killustatud; puudub jagatud arusaamine selle kohta, mis on AH roll riigi tuleviku ja edukuse tagamisel. · AH toimumine toestub suurel määral mitteformaalsele kostööle ja võrgustikule. · AH analüütiline võimekus on puudulik ning tõenduspõhine poliitikakujundamine vähearenenud.
Kuulutamine internetis. Et anda võimalikult suurele hulgale firmadele osalemisvõimalus, kuulutatakse konkurss välja internetis. Teade sisaldab minimaalset vajalikku informatsiooni projekti kohta toimumise riiki, maksimumeelarvet, vajalikke teenuseid ja kasusaava organisatsiooni nime. Osalemiskinnituste saamine. Kõik firmad, kes interneti informatsiooni põhjal otsustavad, et neil on vajalik kompetents ja huvi projekti teostada, peavad 3 nädala jooksul saatma kinnituse osalemissoovi kohta. Kiri peab sisaldama ka firma tausta, spetsiifikat ja kogemuse kirjeldust. Eelvoor ja piiratud nimekirja koostamine. Osalemissoovis sisalduva informatsiooni baasil viiakse läbi eelvaliku protseduur, mille käigus koostatakse short-list ehk piiratud nimekiri vähemalt 8 firmast. Hankekonkursi väljakuulutamine. Kõigile väljavalitud firmadele saadetakse täielik pakkumiskutse toimik
efektiivne tiimitöö, tuleb seada paika teatud standardid. Esimese sammuna tuleks küsida endilt: Mis on parima meeskonnatöötaja isikuomadused? Millised on halva töökaaslase isikuomadused? Aspektid, mida tuleks nende karakterite puhul arvestada on: -suhtumine, tööeetika -suhted töötajatega erinevatelt positsioonidelt -suhted juhtidega -konfliktide ja probleemide lahendamine -pühendumus pidevale õppimisele ja tehniline kompetents -uute töötajate vastuvõtmine Kui ollakse identifitseerinud parima ja halvima kommunikatsiooni ja meeskonnatöö karakterid, siis oleme me võimelised tundma ära professionaalse kommunikatsiooni, kui me seda näeme. Omadused, mis aitavad kaasa efektiivsele meeskonnatööle: -Positiivsus – inimestel on öelda häid asju nende töö ja töökaaslaste kohta. -Oskused – inimesed oskavad hästi seda, mida nad teevad -Nauditavus – tööl on lõbus ning tihti võetakse olukordi huumoriga
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võet...
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik kaubelda (osta/müüa). turuväärtus tegelik väärtus töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi viitannuiteet investeering on teatud ajaks peatatud ärikontseptsioon, äriidee - koosneb neljast komponendist: toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest. üksiksumma - 1x, teatud ajaperioodi investeering. Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit ...
MANDATOR ESTONIA Tegevusalad: -Tarkvara arendus -Nõuete analüüs -Near-shore arendus EPICOR SOFTWARE ESTONIA Tegevusalad: -IT -Laotarkvara Kaubamärgid: -iScala -Vantage -Epicor ITSM ARUCAD SÜSTEEMID AruCAD Süsteemid OÜ tegeleb navigeerimiseks ja geoinfo kogumiseks mõeldud seadmete müügiga. Meil on kogemused ja kompetents CAD projekteerimise, GIS planeerimise ja 3D visualiseerimise tarkvarade müügis ja konsultatsioonides. Esindame mobiilseid, tugevdatud korpusega arvutiseadmeid tootvat firmat Handheld Koostöös oma partneri InfoEra-ga tarnime Ashtech GPS/GNSS seadmeid ja lahendusi ning Riegl laserskanneerimise tehnikat. Minu valik Mina valiksin laoprogrammiks OÜ KMA tarkvara, sellepärast, et on väga mitmekülgne tarkvara, KMA valdab endas : Ladu20- Kogu lao- ja müügitöö haldus. sh.:
niisuguste otsuste vastuvõtmisel, mis aitavad toimimist parandada. madalad (laiad) organisatsioonid. Valikuid mõjutab kultuurikontekst. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 27 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 28 Kompetents (siin) on täpselt määratletud õigused kooskõlas kohustustega. Struktuuri kujundamise etapid on: Vastutus on isiku kohustus oma tegevusest aru anda ja see võib olla: · analüüs ettevõtte koguülesande jaotamine osa- (ehk üksik- või elementaar-) ülesanneteks, mida saaks jaotada töökohtade vahel; · nominaalne (st mille eest?);
ajakulu vähenemine päringu saatmise ja pakkumise saamise vahel; vigade arvu vähenemine; ostu- ja tellimuskulude vähenemine; hankeprotsessi haldamise lihtsustamine; läbipaistvus Piirangud; osadel pole IT baasi; ebapiisavad lahendused; suured arenduskulud; kultuur ei sobi e- hangetega Outsourcing teenuste väljasttellimine- tööde ja teenuste teistelt organisatsioonidelt ostmise protsess. Üldjuhul tellitakse ettevõtte kõvaltegevusi, juhul kui endal puudub kompetents või loodetakse tarnijalt kulusäästlikuma tulemust. Loeng 4 Ostuprotsessi etapid: 1. ostuvajaduse tuvastamine; 2. kriteeriumite määratlemine; 3. tarnijaturu kaardistamine, tarnija otsing; 4. tarnijate eelvaliku tegemine; 5. päringu koostamine ja edastamine; 6. pakkujate konsulteerimine; 7. pakkumiste analüüs ja võrdlemine ja parima valik; 8. läbirääkimised; 9. tarneprotsess; 10. teenuse/toote kvaliteediga rahulolu hindamine
sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Äriidee sõnastamisel peaks püüdma kõigepealt selgitada, kelle vajadusi püütakse rahuldada, millist mugavust või naudingut pakutakse. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. 17. Ärikontseptsioon koosneb neljast komponendist: toode või teenus, tarbija, vajadus(ed), mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest. Ärikontseptsiooni komponendid peavad olema omavahel harmoonilises tasakaalus. See nõue on saavutatud, kui pakutav toode vastab tarbija vajadustele ja sellel tootel on tarbija silmis just need omadused, mis ergutavad ostma, eelistades seda konkurendi tootele. Ärikontseptsiooni määratlemine järgneb äriidee sõnastamisele. Ärikontseptsioon on oma olemuselt mõtlemisviisi kujundaja,
agressiivseid reklaamikampaaniaid ning meilt kliente üle meelitada. 10 Kliendiriskide puhul, näiteks, kui klient ei ole rahul pakutava teenuse kvaliteediga, leitakse lahendus huvitatud osapoolte rahulike läbirääkimiste teel. XVI. SWOT analüüs Tugevused Nõrkused - Olemas vajalik kompetents nii õppejõudude kui ka - Õppejõu haigestumise korral raamatupidaja näol lükkuvad tunnid edasi, mis pikendab - Juhatus säästab võimalikult palju tööjõukuludel kursuse kestvust ja lükkab edasi tänu sellele, et tegelevad ise turunduse, järgmise kursuse algusaega, mis raamatupidamisega, koristamisega, vajaliku mööbli kokkuvõttes pikendab tasuvusaega
VÕS § 646. Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina (6)Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 5. Äritegevuse alustamine. Jaan X ja Anne Y on otsustanud alustada ettevõtlusega. Kuna Jaanil on kompetents ehitusega tegelemiseks ja Annel toidu käilemisega tegelemiseks siis soovivad nad tegeleda ehitamise ja projekteerimise ning ehitiste ekspertiisi tegemise, toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, jaekaubandusega kus käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Kirjelda üksikasjalikult ja lühidalt kõik toimingud ja tegevused kuni tegevuse alustamiseni, et ettevõte võiks alustada tegevust
ajaks täidetud, siis jaga töö kaheks/ osadeks Projektide juhtimine 16 Kursuse konspekt IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Vajadusel, kui kompetents on koormatud või puudu, jaga töö vastavateks osadeks Samm 10. Määra kindlaks, milliste omaduste ja oskustega ressursse on vaja iga töö teostamiseks (tõesti vaja, mitte “tore oleks”) Samm 11 Kohtu vajaliku ressursi juhiga: Täpsusta nendega oma võrgu loogikat: kas nemad saavad anda sellist väljundit, kui saavad vastava sisendi Küsi hinnangut, kui kaua see töö võtab Soovitused projekti plaani koostamiseks
Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes: Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Ta moodustas akronüümi SPEAKING: Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik) Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja) Ends (eesmärgid ja tulemused) Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm) Key (toon ja osavõtjate tuju)
järelikult peavad ateenlased sedalaadi teadmist mitteõpetatavaks. Teise põhjendusena osutab Sokrates sellele, et väljapaistvate riigijuhtide pojad pole sugugi alati väljapaistvad riigijuhid. Võib ju arvata, et kui politike arete oleks õpetatav, küllap isad oleksid poegadele oma teadmise ja oskuse edasi andnud. Kuna seda juhtunud ei ole, nagu ajalugu paistab kinnitavat, siis tuleb järeldada, et vastav kompetents pole õpetatav. Sokratese niisuguste põhjenduste valguses hakkab Protagoras mõistagi paistma petisena, sest kui Sokratesel õigus oleks, tõotaks ta õpetada midagi sellist, mida õpetada ei ole võimalik, ja võtab selle eest veel tasugi. Järelikult on Pratagoras siin vajaduse ees oma tegevust õigustada. Protagoras küsib kuulajaskonnalt algatuseks, kas nad eelistavad müüdi või logos`e vormis vastust
9. Kirjelda juhtumeid, millal on vajalik projekti töö jagada osadeks (projekti juhtimise mõttes). Tööde osadeks jagamise põhjuseid (projekti juhtimise mõttes). - Kui mõnd sisendit on vaja peale seda, kui töö on alanud, aga enne, kui see töö lõpeb, siis jaga see töö kaheks/ osadeks - Kui mõnd väljundit nõutakse sellelt töölt varem, ja kõik töö lõpetamise tingimused ei ole selleks ajaks täidetud, siis jaga töö kaheks/ osadeks - Vajadusel, kui kompetents on koormatud või puudu, jaga töö vastavateks osadeks 10. Mida peab sisaldama projekti töö (task'i) kirjeldus? Koosta näide. Töö kirjeldus (tööülesande spetsifikatsioon)peab sisaldama - Töö tegemiseks kõik vajalikud sisendid (aruanded, juhendid, programmikoodid, töötavad versioonid, keskkonnad jne.) Peab olema teda, millised on nõuded sisendile Peab olema teada, millise eelneva töö väljund see sisend on - Töö mõõdetav tulemus e. väljund
vastutust piiritleda. Põhimõtteline erinevus eksekutiiv- ja legislatiivvõimu vahel on sätestatud põhiseaduse §-s 59, millega seaduste ehk abstraktsete-üldkehtivate otsuste vastuvõtmise pädevus on antud Riigikogule, ja § 87 lõikes 6, millega lubatakse eksekutiivvõimul õigusliku reaalsuse kujundamist formaalse õigusloome teel vaid parlamentaarse volituse alusel, s.t valitsusel puudub globaalne õigusloomevolitus. Seega on legislatiiv- ja eksekutiivvõimu kompetents põhiseaduse alusel selgelt eristatav: ühelt poolt näitab see parlamendile kätte tema volituste üleandmise võimaluse, teisest küljest seob eksekutiivvõimu seaduseandja tahtega. Kuna ainus otseselt rahva käest volituse saav riigiorgan on parlament, saab kõigi ülejäänud riigiorganite legitimatsioon lähtuda vaid temalt. Valitsuse legitimatsioon tuleneb eelkõige põhiseaduse §-st 89, mille
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
arvutivõrgu rajamine või finantsarvestustarkvara juurutamine. · Juhi vastutusala laieneb IT arendustegevuse juhtimisele. · Konkreetse ettevõtte jaoks sobivama stsenaariumi valimisel tuleb vaagida järgmisi küsimusi: kui suur on IT arendustegevuste maht (nii käesoleval etapil kui tulevikuperspektiivis) kas tippjuhi töökoormus võimaldab endiselt jätkata kogu IT valdkonna juhtimist kas tippjuhi IT alane kompetents võimaldab IT arendusprojekte juhtida. IT Personalijuhtimine 3 2. Arendusfaasis - Eesti ettevõtteis küllaltki levinud stsenaariumi, kus tippjuht jätkab IT valdkonna juhtimist. · Selline töökorraldus võib sobida väiksemale ettevõttele või suhteliselt väikeste IT-alaste arengukavadega ettevõttele · Või kui tippjuht tunneb end IT valdkonnas kindlalt ja saab sellele piisavalt pühenduda.
Tallinna Ülikool Riigiteaduste instituut Töötuskindlustusmaks Referaat Koostaja: Piret Jänes Rühm: RIRIB Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kog...
liiga palju ületööd on ebaseaduslik. Direktiivis on sätestatud minimaalne puhkeaeg ja maksimaalne töötundide arv, kuid iga riigi otsustada on, kuidas ta koostab oma seadused selle rakendamiseks. Otsus on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni üksik ettevõte) ning see on otseselt kohaldatav. Soovituse/arvamused – neil puudub juriidiline idumine ehk ei ole kohustuslikud. Kompetents: ainuspädevus(julgeolek), jagatud kompetentsus(otsustakse koos), riikide pädevus(rigid ei pea küsima EL).
4. Avaliku halduse kandja erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik avaliku halduse kandjana õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi, tal on kõik juriidilisele iskule omased tunnused vara, võib sõlmida lepinguid, omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Vahetu ja kaudne riigihaldus vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Haldusorgan H
ja erinevate empiiriliste andmetega. Millegi tegemine lähtumine väärtustest. SP praktika toetub sekkumisele kleindi ellu; et õhutada arengut ja õppimist sotsiaalses vallas. Sekkumised sotsiaalpedagoogilises töös on kas otsene (suunatud kliendile) või kaudne (suunatud kliendi sotsiaalsele keskkonnale). Küsimus on selles, kuna sekkuda? Tõsiste proobleemidega seoses, mida varem seda parem, samas kunagi pole hilja. Sekkumise dikteerib sotsiaalpedagoogi professionaalne kompetents. Klient võib osutada ka vastupanu motivatsioonipuuduse tõttu. Klienti tuleb motiveerida, et hakkaks sinuga koostööd tegema. Sekkumist algatab sotsiaalpedagoog, see on tema professionaalse kompetentsi sees. 4 probleemide ringi: Kui probleem on seotud kontrolliga tuleb sekkuda koheselt! Autoriteediga seotud probleem, ära vali õli tulle! Ära õhuta seda probleemi suuremaks. Isiklike vajadustega seotud probleemid. Avalik hukkamõist on halb!!!, privaatne sekkumine ei
kui talendijuhtimise programmide eesmärgid, selgus ja õnnestunud juurutamine. Talendijuhtimisega algust tegev juht võiks endalt küsida, miks töötavad inimesed edukates ettevõtetes hästi ja milliseid häid töötajaid on ettevõttel vaja. Pole ju talendijuhtimine midagi muud kui strateegiline viis valida, värvata, arendada ja hoida sobivaid töötajaid ning juurutada seda toetav organisatsioonikultuur. Talendijuhtimine tagab, et ettevõttes oleks õige kompetents õigel ajal õiges kohas. Õnnestunud talendijuhtimisprogramm kasvatab klientide ja töötajate rahulolu, loob tugeva tööandja brändi, vähendab tööjõu voolavust ning suurendab lõppkokkuvõttes konkurentsieelist ja äritulemit. 2 Märgid, mis näitavad, et talendijuhtimise süsteem on vajalik: · Ettevõte ei saavuta püstitatud eesmärke. · Puudu on võtmeametikohtade täitjaid. · Juhid panevad süü nõrkadele töötajatele.
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
1/5 Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST Refleksiivsus on see, mida me tunnetame, kuidas me saame asjadest aru, kuidas me tajume. Selleks, et midagi kujutada või märgiks teha, peab meil olema selle nähtuse suhtes refleksiivsus. See eeldab, et me saame asjadest aru, meil on mingi kompetents, me oleme milleski teadlikud. Ilma selleta ei ole võimalik midagi esitada ning narratiivi loojana võidab alati see, kellel on parem, sügavam ja maailma suhtes avatum refleksiivsus. Refleksiivsus sisaldab ka empaatiavõimet kust see mujalt ikka tuleb see on sisemine võime nähtusi tajuda, asju tajuda, kunsti tajuda ja mõtestada... nähes märke, mida looja on meile esitanud, püüame tunnetada millist koodi ta on
Toidujätted asjas tuleb kohaldada § 15 lõiget 2 jääk üle- või järelejäänud osa. Jääk 150 kohandama kohaseks tegema. Uus elanik krooni (nt konto jääk). 27 : 5 = 5, jääk 2 kohandab end ümbrusega. Töö kohandati jäänuk bioloogias ja geoloogias: relikt, uutele nõuetele. Inimeste veoks endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv kohandatud veoauto jäänus järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse kompetents võimkond, võimupiirid, jäänused. Maised jäänused (= surnukeha) võimupädevus. Asi kuulub jäätmed (ains jääde) ülejäänu, mis on kultuuriministeeriumi kompetentsi otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid kompetentsus asjatundlikkus, pädevus. toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall. Töötaja valikul on kõige olulisem tema Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. kompetentsus Jäätmetöötlus
Eestis alustati põlevkivi kaevandamist osalise täitmisega. Kaeveõõnte tardsegudega täitmise tehnoloogia uuringuid alustati 1980-ndatel aastatel, milles osalesid TTÜ mäeinstituut, Eesti Põlevkivi, Skotsinski nim. Mäendusinstituudi Filiaal Kohtla-Järvel, NIPI Silikaatbetooni instituut jne. Praktiliseks väljundiks oli Kiviõli kaevanduse sulgemine, kus täideti 30000 m3 kaeveõõsi maapealsete objektide kaitseks. Seega Eestil on olemas kogemused ja kompetents selles valdkonnas. Tööd seiskusid 1995. aastal. Tulevikuplaanid Eesti Energia kaevanduste, Eesti elektrijaama ning õlitööstusega tutvunud Jordaania ministrile pakkusid meie põlevkivi kasutamise kogemus ning tootmislahendused suurt huvi. "Põlevkivitööstus avaldas meile muljet. Soovime, et meil oleks tulevikus ka selline õlitehas ja elektrijaam," olid Jordaania ministri sõnad. Eesti Energial on Jordaanias kaks paralleelset arendusprojekti, õlitehas ning põlevkivielektrijaam.
heljumi leviku piiramiseks. 4.11.Negatiivsete keskkonnamõjude vältimise võimalused · Kehtestada mereliiklejatele reeglid Kuressaare, Abruka, Mullu-Loode ja Kura kurgu hoiualadel · Süvendamist ja kaadamist teostada teatud ajaperioódil (kalakoelmute kaitseks) · Vältida Laimadala lõunatipust 100 m lõuna pool süvendustööde tegemist septebris ja oktoobris (rändlindude kaitseks) · Kindlustada töid teostava meeskonna kõrge kompetents Järg... · Rajatava kai ehitusel vältida täitematerjalina ja kai kindlustamisel kohalike randade kive · Vältida Ujula abajal idamuulil ja läänemuulil ammutatava pinnase vallidesse ladestamist · Kuesaare lahe ida- ja läänekalda veevahetuse säilitamiseks tuleks sadama sissesõidutee vallid ladestada nii, et nende vahel oleks 50 m laiune ja 3m sügavune laevatee, vallidesse jätta avad veevahetuseks ja mereelustiku liikumiseks 5
Variant A: 1) Mis asi on projekteeritud toode/teenus ning mis on toote struktuur? Projekteeritud toode: Kontseptsioon -> toote iseloomu ja väärtuse arusaamine/mõistmine Pakett -> toote komponendid (funktsioonid) ja kaasnevad hüved Protsess -> viis kuidas toodet valmistatakse ja tarnitakse Toote ja teenuse kontseptsiooni arendamine: Organisatsioon: kompetents ->toote/teenuse kontseptsioon <- tarbijad: tarbijate tüübid ja nende vajadused Materjalide struktuur/spetsifikatsioon tuleb kirjeldada ära absoluutselt kõik materjalid, millest toode koosneb. Kirjeldatakse ära selle tasandini, mis komponente ja materjale peame sisse ostma. Ka teenuse juures on olulised kõik materjalid, mida teenuse osutamiseks tarvis läheb. Ära ei tohi unustada ka firma logosid, pakkematerjale jne. Arvutihiire struktuur Toote/teenuse arendamise protsess:
põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9
põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9
põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9
sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne) · Portfelliga minister ta on vastav ministeerium · Portfellita minister ei juhi ministeeriumi Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust. Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Valitsus ei anna välja seadusi, ta annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole
saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kompetents antud konkreetse küsimuse üle. Kõige alumise astme moodustavad kommuunid e. kohalikud omavalitsused. Ka nemad alluvad konkreetsest ainevaldkonnast sõltuvalt ühele kolmest kõrgema tasandi organist. Neid rahastavad ja nende tegevust kontrollivad põhiliselt siiski regioonid. 6 Belgia maavarad Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa
Test 1 Küsimus 1 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas arvutiprinter on: Vali üks: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. tehnoloogia survel arendatud toode d. platvormtoode Küsimus 2 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 15% b. 45% c. 30% d. 60% Küsimus 3 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks: a. moe muutus b. uued piirangud heitgaasidele c. kütusehindade tõus d. uued nõuded autode laiusele Küsimus 4 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. turundus - tootmine b. tootmine - finantseerimine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - projekteerimine K...
edastamine Suhtlus ja võim on omavahel seotud: suhtluspädevus on arvutivõrkudes jne.) kõrge positsiooni saavutamise eeldus. Individuaalne (ka informaalne, düaadiline, fece-to-face , Suhtluspädevus (kommunikatiivne kompetentsus) interaktiivne) -- kompetents (ld competentia) õigus- või kommunikatsioon hõlmab kõiki protsesse, milles võimupädevus, võimkond, võimu piirid. kommunikatsioonis osalejad -- kompetentsus asjatundlikkus, pädevus. suhtlevad teineteisega: Suhtluspädev on isik, kes suudab teha end mõistetavaks vahetult ja ja usutavaks
saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kompetents antud konkreetse küsimuse üle. Kõige alumise astme moodustavad kommuunid e. kohalikud omavalitsused. Ka nemad alluvad konkreetsest ainevaldkonnast sõltuvalt ühele kolmest kõrgema tasandi organist. Neid rahastavad ja nende tegevust kontrollivad põhiliselt siiski regioonid. 6 Belgia maavarad Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa
Väärtusahela kõrgemas etapis, lõpptarbijale lähemale jõudes, konkurents väheneb ning on võimalik teenida suuremat kasumimarginaali. Selleks on aga vaja hästi tunda turgu ja tarbijaid ning teada, mida viimased aktsepteerivad väärtusena. Tuumkompetentsid, mida tähendavad organisatsiooni jaoks, kuidas neid määratleda organisatsioonis ning millist kasu ettevõttel sellest määratlusest on. Tuumkomp. on midagi sellist mida ettevõte teeb eriti hästi võrreldes konkurentidega. See kompetents võib seisneda toote arenduses, efektiivses turunduses, efektiivses müügipersonalis, järelteeninduses. Tuumkomp. Annavad ettevõttele võimaluse konkurentsieelise rajamiseks, eriti kui konkurentidel neid pole ja nende saavutamine nõuab palju aega ja raha. Reeglina on tuumkomp. seotud inimestega mitte bilansis olevate rahadega. Seega ideaali saavutamiseks peab tuumkompetents ettevõttes olema. Kui see puudub organisatsioonis endas, tuleb juuroskused sisse tuua väljast
- Iseloomustus Infrastruktuur on hästi arenenud (koolid, transport, telekommunikatsioon, keskkonnakaitse) - Iseloomustus 10) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte õiguslik ümbrus". Ettevõtete vaheline ja ettevõttesisene tegevus on reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega. Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused: - ettevõtte tegevuse eesmärgid - juhtimisorganid ja nende kompetents - konfliktide lahendamise kord - ettevõtte esindamine - töötajate põhiõigused ja kohustused 11) Kuidas riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse? (nt majanduslike institutsioonide süsteem). Riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse: - majanduslike institutsioonide süsteem; - turu toimimise reeglid, garantiid, piirangud, turutõrgete leevendamine; - ettevõtete aruandluse nõuded;
4.Personal ja juhtimine. 4.1. Organisatsiooni struktuur. 4.1.1.. Mitu inimest kuulub ettevõtte juhtkonda ja millised on nende ametkohad? 4.1.2. Kes kuuluvad ettevõtte juhtkonda, nende isiklikud andmed? 4.1.3. Milline on juhtkonna pädevus, tööjaotus? 4.1.4. Milline on juhtkonna haridus, töökogemus samas valdkonnas , varasem juhtimiskogemus? Milline on juhtkonna varasem kogemus ja haridus, mille põhjal võib eeldada, et nende kompetents on vastavuses nende pädevuses olevate tööülesannetega? 4.1.5. Mitu töötajat osaleb planeeritavas ettevõttes/projektis ja millistel töökohtadel? 4.1.6. Milline on töötajate pädevus, tööjaotus ettevõttes? 4.1.7. Milline on ettevõtte tööjõuvajadus lähematel aastatel? Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga, milliste oskustega ja haridusega inimesi vajatakse? 4.1.8. Kuidas on korraldatud töötajate koolitus? 4.1.9
hoiduda (peaksid hoiduma) võimalikult kaugele (Paavel 2004: 7-8). Taasiseseisvunud Eesti sotsiaaltöö arengus ei saa niisugust tööjaotust väljakujunenuks pidada. Kui üksikute poliitikute iseseisvad väljaastumised kõrvale jätta, siis eriti on püütud vältida diskussioone esimese võtmeelemendi teemal. Asendustegevusena eelistatakse tegelda enamasti kolmanda ja ka teise elemendiga, milleks poliitikutel aga vajalik kompetents enamasti puudub (Paavel 2004: 8). 2. Sotsiaaltöö poliitika Poliitikast sotsiaaltöö praktikas, samuti sotsiaaltöö ja poliitika omavahelistest seostest saab rääkida mitmes erinevas tähenduses või kontekstis ja erinevarest aspektidest lähtuvalt. Üks võimalusi on käsitleda kõnealuseid teemasid näiteks järgmiselt: · (Teoreetiline) sotsiaalpoliitika, st sotsiaalpoliitika kui akadeemiline
1. Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär, riigiametnik, finantsjuht, juhataja) Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ...
1.Probleemid, faktid 2.Kes on kaasatud, keda see puudutab? 3.Kelle huvid on mängus/konfliktis? 4.Millised eetilised väärtused on tähtsad? 5.Võimalik lahend? Eetikad · Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi. · Tööeetika on väärtused ja käitumismallid, mida kutsealal tegutsejate suhtes ootab ühiskond. Tööeetika on organisatsioonväline. Moraalinormid Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised tavad, reeglid või praktika. Moraalinormid on mitteformaalsed. Moraalinormide täitmise tagavad välimised ja
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. N...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
