KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasut...
1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla ja mis kõige tähtsam Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust". Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust, elati üle Esimene maailmasõda ning mitmed tagasilöögid majanduses ja elukvaliteedis
ametisse pandi uus valitsus. Taaskord võime Ungari kriisi tulemusi pidada edukas NSV Liidu jaoks ning kaotuseks Ungari puhul, kes kaotasid lootuse saada demokraatliku, neutraalse riigi. Minu arvates ei võitnud keegi nii nimetatud Külma sõda. Siiski võime öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Kokkuvõttes võime öelda, et Külmas sõjas polnud otseseid võitjaid. Tihti peetakse võitjaks lääne riike, NSVL liit ju lagunes. Ometigi püsib kommunism demokraatia kõrval maailmas tänaseni. Sellega võime tõdeda, et Külmas sõjas puudusid nii võitjad kui ka kaotajad.
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Põhiline kahe riigi vastasseis ...
õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid?
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistlikku maailma. 11. Kuuba kriis 1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub, et NSV Liit on Kuubale
Seetõttu hakas varsti kogu maailm nõudma sõja lõpetamist. Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani. 16. Pingelõdvenduspoliitika 1970. aastatel. Hakkas levima seisukoht, et Läänel puudub jõud kommunismi mahasurumiseks ja Külma sõja võitmiseks. Seetõttu otsustas Lääs 1970. aastatel teha Külmas sõjas pausi, nn „pingelõdvestuse“. Otsustati parandada suhteid kommunistlike riikidega. USA presidentiks sai Nixon, kes tõi USA väed välja Vietnamist ning kohtus 1964 võimule tulnud NSV
Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu. Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a. loodud Komitern ühendas eri riikide kommunistlikud parteid tugevaks organisatsiooniks, mille lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug-
Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk ja Ida Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Stalin taastas NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. 1947. Aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini Trumani doktriin, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G
Muutused, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda, mis kestis 2. augustist 1914 kuni 11. novembrini 1918, vapustas tervet maailma oma ohvriterohkuse ja drastiliste muutustega. Sõdivad riigid jagunesid kaheks leeriks: Antandiks, mille peamised liikmed olid Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Itaalia, ning Keskriikideks, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Sõja uuendused varieerusid olme valdkonnast riikide koosseisuni, raputades inimeste seni kindlatel jalgadel seisnud põhiväärtusi ja kalestades järk-järgult kogu maailma. Katastroofis oli siiski ka laiemas perspektiivis nihkumisi paremuse poole ning siinses arutluses toon välja Esimesest maailmasõjast tulenenud nii head kui ka pahupooled. Üheks oluliseks muutuseks, mis tekitab üsna vastakaid arvamusi, on kindlasti tehnika kiire areng. Keemiatööstus edenes jõuliselt ning pea kõiki relvi täiustati. Sõjandusse ilmusid lennukid ...
Kollaboratsioon, kollaborant -mõistete selgitus erinevate allikat põhjal: Kollaboratsioon (ka kollaboreerimine < 'collaboration' -- ladina keeles 'kaastöötamine', prantsuse keeles 'koostöö') on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta E...
Poola vastu ka Moskvas. Olle jahedates suhetes mõlema ajaloolise vaenlasega, üritas Pilsudski esialgu ajada tasakaalupoliitikat. 1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping. Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. Kogu ühiskonnale meenutati, et kommunistide võimulepääs kas või üheks päevaks viib Eesti NSV Liidu rüppe, ja see hirmutas kõiki. Järgmiselt suhteliselt edukatel aastatel vahetati mark välja krooni vastu ja majandus asus tõusuteele. Tähtsaimad riigitegelased olid jätkuvalt Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5
järgsel rahuperioodil. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 1947. aasta septembris Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel. Idapoolkeral rakendati külma sõda sisuliselt – kuid mõistet ennast kasutamata – kõigepealt Vladimir Lenini ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhetesse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid
vabadus Inimväärik + + us Sotsiaalse + + d õigused Võrdsus + Üheksa erakonnaperekonda n Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Konservatiivsed parteid n Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud parteid n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine, sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud
Niisugune järsult tõusnud nõudmine Ameerika kaupade järele andis tunnistust Euroopa majandustegevuse elavnemisest, aga Ameerika toodete või materjalide ostuks oli vaja Ameerika dollareid .Eurooplastel polnud muule maailmale midagi müüa, aga ilma tugeva valuuta ei olnud võimalik osta toiduaineid, et päästa miljoneid inimesi näljast , ega importada toorainet ja masinaid , mida hädasti vajati omaenese toodangu suurendamiseks. Lääne -Euroopa riikidel oli nähtavasti õnne, et nende kommunistlikud parteid järgsid 1947.aasta kevadel ikka veel mõõdukat ja demokraatlikku teed, mis oli valitud 1944.aastal. Prantsusmaal veenis Maurice Thorez ikka veel söekaevureid " tootma". Briti suursaadik Itaalias kirjeldab Togliattit kui meest , kes manitseb oma sotsialistidest liitlasi mõõdukesele. Oma põhjustel ei kutsunud ka Stalin veel oma arvukaid toetajaid Kesk - ja Lääne Euroopas üles rahva pahamelt ja pettumust ära kustutama. Aga isegi selles
kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. Kestis kuni 1970. aastani. 1961 13.august ehitati SDV poolt ümber Lääne-Berliini müür. Üritati, ja suudeti ka, takistada idast läände põgenevaid inimesi. Püsis kuni 9.novembrini 1989. KUUBA KRIIS 1962 Kuuba oli olnud iseseisev riik juba aastakümneid(USA sateliitriik, ripatsriik). 1959 kukutasid Fidel Castro partisanid USA meelse valitsuse revolutsioon. Castro kommunistlikud sammud viisid vaenuni USAga. Katkestati eksport Ameerikasse. Oma suund polnud võimalik. NSVL tuli Castrole appi, lükkas kõik toetused sinna! Algasid massirepressioonid. 1962. aastaks oli sõprustamine NSVL'ga sinna maani, et viis Kuubale raketid. Enamik USA territooriumis oli võimalik maatasa teha. Oktoober 1962. Kennedy teatas sellest avalikkusele. Kuubale kehtestati mereblokaad. Nädal aega kestis ülim pinge, mis oleks võinud vabalt kasvada tuumasõjaks. Saades aru olukorra
II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid. Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha. · Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond inimest. NSVL siiski ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-EU-s muuta. Rahulolematus suurenes. III Berliini kriis - Berliini müür · 1961 · Põhjus: Ida-Saksamaal valitses tugev kommunism negat mõju majandusele. Kuna Ida- Berliinist põgeneti läände (2
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
1919. detsember algasid heitlused Narva pärast. Läbimurre ebaõnnestus ning punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eest delegatsioon taotles vaherahu( Jaan Poska),Eesti iseseisvust ja idapiiri kindlaks määramist. 31. Detsember kirjutati vaherahulepingule alla. See hakkas kehtima 3.jaanuaril 1920 kell 10.30. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2.02.1920 rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir , Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlasedd said õiguse kodumaale tulla.
pakkuda. Arvati, et lahendus on kõvakäeliste valitsejate võimuletulek ning riigi osa suurendamises igapäevaelus. · Kõik see tugevdas kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa tahtis siiani kehtestada kommunistlikku korda kogu maailmas. 1919. aastal moodustati Komitern. Teisel kongressil kuulutati välja suuna ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Nii mitmeski riigis said kommunistlikud parteid edukaks. · Kommuniste huvitas tulla võimalikult kiiresti võimule, kas või vägivalla abil. Asuti rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeriti relvastatud mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. · Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid
eestlaste vastutung 1919 mai- Sõda vene territooriumil, vene valged olid demilitariseeritud, nad alavääristasid Eestit 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha) 1919-loodearmee ründas Petrogradi- sai lüüa ja saadeti laiali 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad
eestlaste vastutung 1919 mai- Sõda vene territooriumil, vene valged olid demilitariseeritud, nad alavääristasid Eestit 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha) 1919-loodearmee ründas Petrogradi- sai lüüa ja saadeti laiali 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad
eest. Stalin asus võimule pürgima ja esmalt korraldas kontrolli kommunistliku partei üle, hakkas partei liikmete vahel intriige tekitama. Likvideeris tugevad konkurendid. Mängleva kergusega muutis oma seisukohti. 1927- Stalin tuleb võimule, tema toetajaks sai Molotov. Seoses Stalini võimule tulekuga algas S. Isikukultus. Stalinit hakati pidama suureks juhiks, igas linnas tema skulptuur, ajalugu kirjutati ümber. Käivitati propaganda, kommunistlikud noorsooorganisatsioonid: algklassides- oktoobrilapsed; pkool- pioneer, keskk.- kommunistlikud noored. Lapsi innustat vanemate järgi nuhkima. Stalini võimule tulek tähendas NEP-i lõppu. Keelas eraomandil baseeruvad ettevõtted. Eraomand oli kuritegu. Tööstuses toimus industrialiseerimine, Stalin leidis, et peamine rõhk rasketööstusele. Relvatööstus. Rasketööstusega sündis maailmarevolutsiooni idee. Tööstust hakati arendama viisaastakuu plaani järgi
resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid: · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval. 1958 aastast Phja-Vietnam tahtis Luna-Vietnami endaga hendada. Luna-Vietnamis tegutsesid kohalikud kommunistlikud partissanid, keda nimetati vietkongideks. Partissani sda hakkas Luna-Vietnamile le ju kima ja see hvardas valitsuse langemist. Seal rakendati Trumani doktriini. Sinna lisandus veel doominoteooria- klotsidest ehitatud ehitise efekt. he riigi kommunistlikuks muutudes muutub kommunistlikuks kogu regioon. USA saatis sinna sjalisi nuandjaid ja sjalist abi. USA ei tahtnud, et kommunism leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA sjavge sdimas.
Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate ...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
andis tunnistust Euroopa majandustegevuse elavnemisest, aga Ameerika toodete või materjalide ostuks oli vaja Ameerika dollareid .Eurooplastel polnud muule maailmale midagi müüa, aga ilma tugeva valuuta ei olnud võimalik osta toiduaineid, et päästa miljoneid inimesi näljast , ega importada toorainet ja masinaid , mida hädasti vajati omaenese toodangu suurendamiseks. Lääne -- Euroopa riikidel oli nähtavasti õnne, et nende kommunistlikud parteid järgsid 1947.aasta kevadel ikka veel mõõdukat ja demo ja demokraatlikku teed, mis oli valitud 1944.aastal. Prantsusmaal veenis Maurice Thorez ikka veel söekaevureid « tootma». Briti suursaadik Itaalias kirjeldab Togliattit kui meest , kes manitseb oma «tulipäised» sotsialistidest liitlasi mõõdukesele.Oma põhjustel ei kutsunud ka Stalin veel oma arvukaid toetajaid Kesk -- ja Lääne Euroopas üles rahva pahamelt ja pettumust ära kutsutama
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega
Tänavatele saadeti Nõukogude tankid, kuid need ei suutnud ungarlaste vastuhakku maha suruda. Ametisse nimetati uus valitsus kommunistliku tegelase Imre Nagy juhtimisel. Nagy lubas Ungaris üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks Budapestist. Poolas ja Ungaris toimuv äratas vastukaja ka teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades ning NSV Liidus, tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Tekkis võimalus, et Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid varisevad üksteise järel kokku. Kuid taas polnud lääneriigid valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei sekku Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvasse. Seepeale otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. 4. nov. 1956 alustasid 200 000 Punaarmee sõdurit 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. Vastupanu jätkus 7
teise inimese poolt. Kuulsaimad on tema antiutoopiad ( teos, mis kujutab neg. ühiskonna korraldust, tavaliselt totalitaarset ja türanniliku võimu e. kõige neg. Ühiskonda) tema 2 romaani kujutavad piiramatut ja ebademokraatliku ülemvõimu ja jõhkrat käitumist inimeste üle. Mõlemad teosed kujutavad otseselt või kaudselt NL-selle propagandat, valesid ja inimeste taga kiusamist/karistamist. *,, Loomade farm'' on allegooriline ja tegelasteks on loomad, kus on kommunistlikud sead, kes teevad farmis revolutsiooni ja haaravad inimeste käest võimu. Räägivad võrdsusest kaunis tulevikus, aga peale sigade läheb kõigil elu farmis tunduvalt raskemaks. Valitsetakse hirmu ja valede abil. *,,1984'' kujutab tuleviku politsei riiki, kus riigil on propaganda abil täielik kontroll kodanike mõtete ja elude üle. seal on 3 loosungit- Sõda on rahu! Orjus on vabadus! Teadmatus on jõud! Samuti on teoses erinevad ministeeriumid, mis tegutsevad siis
1956 üritati kukutada, katse ebaõnnestus maailmast Liiduvabariigid represseeritutele ja küüditatutele anti armu, Saksa ja Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks Õigused väiksemad kui sateliitriikidel Jaapani sõjavange lasti koju tuli kasutada tutvusi korruptsioon ja "letialuse kaubanduse" Kohalikud kommunistlikud parteid allusid liiduvabariikide õigusi suurendati vohamine täielikult Moskvale = üleliidulise kompartei Dissidentide liikumine omaalgatuslike väljaannete koostamine ja teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas 1957-
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile a...
Ungaris oli selleks 1956. aasta rahvaülestõus, millest vene tankid veriselt üle sõitsid. 1980ndate lõpul oli rahvas taas muutumas rahutuks. Majandusreformid olid ebaõnnestunud ja Kommunistlik Partei oli kontrolli riigis kaotamas. 1988 nõudsid üliõpilased Nagy'i korralikku ümbermatmist, kuid politsei peksis meelavaldused laiali. Aasta hiljem aga pidas politsei juba korda, et pidulik ümbermatmistseremoonia, millest võtsid osa mitmed Ungari kommunistlikud juhid, viisipäraselt sujuks. Tseremoonia, milles osales 200 000 inimest, kujunes võimsaks arveteõienduseks minevikuga ja valitseva olukorraga. Samal päeval kui suri Kadar teatas Ungari Ülemkohus Nagy'i täielikust rehabiliteerimisest. Kuu aega enne seda tegi valitsus julgema liigutuse võttes maha traataia, mis asus Austria ja Ungari piiril. Nõukogude Liit ei teinud selle peale midagi. Kuigi reisimine polnud siiski täielikult vaba, hakkas raudne eesriie lahti harunema.
· Poola sai Versaille rahulepingu alusel endale osad Saksa alad · See tekitas Saksamaa ja Poola vahelisi pingeid · 1934 üritas Pilsutski parandada suhteid Saksamaaga (sõlmiti liiduleping) · 1939 olukord muutus (Saksamaa ei pidanud Poolat võrdväärseks partneriks ja ründas riiki) · Poola pöördus abi saamiseks Inglismaa ja Prantsusmaa poole EESTI · 1930 jõudis majanduskriis Eestisse · Järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu · Levisid kommunistlikud meeleolud · Järgnesid edukad aastad: 1. Margad vahetati kroonideks 2. Majandus tõusuteel · Tähtsamad riigitegelased olid: 1. K.Päts 2. J.Tõnisson 3. J.Laidoner · Riigikord parlamentaarne · Riigipea=riigivanem (presidendi ja peaministri ül. koos) · Vapside (vabadussõja liikmed) liikumine nõudis riigis tugevamat korda ja juhti · 1933 võeti vastu uus põhiseadus · 1934 sundis Päts riigikogu vaikivasse olekusse:
Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema.
rahvusvahelise terrorismi toetamise ja rahastamise, NSV Liit viis oma väed Afganistanist välja, vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustus läbirääkimine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Lk 137 1.Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine (alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni.) - 2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Va...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid
Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Tsernogooria. Jugoslaavia aladel puhkes verine sõda. 1991 läksid laiali VLO ja VMN. Endistele Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele oli ühine: 1) ühiskonnaelu demokratiseerumine, kommunistliku reziimi lammutamine 2) üleminek kapitalistlikule turumajandusele 3) püüe ühineda Euroopa organisatsioonidega (Euroopa Liit, NATO) Edukamad oma järgnevas arengus on olnud Poola, Saksamaa, Tsehhi ja Ungari (said 1999 NATOsse). Mujal maailmas on kommunistlikud riigid veel: · Hiina · Põhja-Korea · Vietnam · Kuuba Ei kasutata aga enam nende kohta mõisteid sotsialistlik või kommunistlik maailm.
Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks. ·Tähtsad riigitegelased- Päts ja Tõnisson. ·Vapside liikumine vabadussõdalased Tulemus põhiseaduse kriis, tugeva presidendivõimu loomine ·12.03.1934 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
