WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale
süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Ungaris Venemaa eeskujul Nõukogude Vabariigi. Kommunistid püsisid võimul vaid mõne kuu. Seejärel suutsid ungari rahvuslased liitlaste toetusel kukutada nõukogude võimu ning Ungari kuulutati kuningriigiks. Paraku ei lubanud liitlased määrata kuningaks Austria-Ungari endiste valitsejate Habsburgide esindajat ja nii jäigi Ungari kuningata kuningriigiks. Maad hakkas valitsema endise keiserliku sõjalaevastiku juht admiral Miklós Horthy. Ungari riigipiirid kehtestati 1920
Euroopa riikidega. Prantsusmaa oli muutunud tööstusriigiks, tema majanduslik areng oli selgem, kui Inglismaal. Poliitikas ei tekkinud Prantsusmaal aga eriti stabiilseid parteisid. Valitsused vahetusid kiiresti. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust, igaühe eluiga alla 6 kuu. Rahvas oli demokraatias pettunud. Ülemaailmne majanduskriis tekitas siin äärmusliikumisi, mis lubasid riigi kriisist välja tuua. Selle vältimiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RAHVARINDE idee. Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada. 7. Diktatuuride tekke põhjused Uued rahvakihid saavad mõjutada poliitikat Pettumine Versailles´süsteemis ja selle ülekohtused tingimused- eriti sakslastel Pettumine demokraatias- valimiskümnise puudumine-palju väikseid parteisid Majandusraskused 8
USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada ,,kuiv seadus" inimesed aga alkoholist ei loobunud, selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20- ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust. Itaalias majandus- ja sotsiaalkriis, palju töötuid (ka sõjast tagasi pöördunud noored mehed). Kommunistid kasutasid rahulolematust ära ja korraldasid streike ja väljaastumisi, neile astusid vastu fasistid, kes ka hiljem võimule tulid. 2. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused (maailmamajanduse kohanematus: 1. Maailmasõjast oli jäänud lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti rohkem kui inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende
koosoleku- ja trükivabadus. Totalitaarne: kõik piiratud või keelatud, *massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV,
propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime
Detsembrikuumus Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises. Kui üldiselt ajaloolised filmid ei tundu nii huvitavad ja on pigem keeruka sisuga, siis „Detsembrikuumus” on lihtsasti arusaadav ja huvitav jälgida ka selle konkreetse sündmuse kohta vähe teades. Olenemata filmi lihtsusest saab sellest uusi teadmisi ning teeb mõnegi asja selgemaks, kui seda oli varasemalt
soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele. Saksamaa sisepoliitiline elu oli kirev: vasakpoolsed ratsionaaldemokraadid ja kommunistid vaenutsesid, parempoolsed unistasid esimese maailmasõja aegse kaotuse tasa tegemist
1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917. aasta veebruaris toimub Venemaal Veebruarirevolutsioon · Võimule tulevad demokraadid peale rahutusi · Keiser loobus võimust · Venemaa jätkas sõda vastu rahva tahtmist · Eesti sai märtsis autonoomia ~ Maapäeva valimine 2) 1917. aasta oktoobris Oktoobrirevolutsioon: · Võimule kommunistid Lenini juhtimisel · Venemaa väljus sõjast ~ Saksa armee tungib Eestisse · Keiser hukatakse · Eesti autonoomia eiramine ~ novembris 1917. aastal Maapäev kuulutas end kõrgema võimu kandjaks Eestis 18. veebruaril 1918 Saksa üldpealetung ~ 19. veebruaril Päästekomitee moodustamine (K. Päts, K.Konik, J. Vilms), kelle käes oli Juhan Kuke koostatud iseseisvusmanifest, mille Hugo Kuusnev luges 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult ette ~ 24
1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga. Võitlus läänestumise vastu · Likvideeriti teadusharusid(geneetika) · Kogu võimutäis kuulus Stalinile, kes ümbritses lähikondlaste kitsas ring. · Võimuladviku moodustas partei keskomitee poliitbüroo NSV Liidu sateliitriigid · Kõikjal üks skeem · Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. · Viidi läbi maareform, natsionaiseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. · Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. · Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj.
majanduskriisi rasketes oludes ta kasutaski ära sobilikud tingimused, et saada võimule ning kehtestada diktatuur. Sarnane oli olukord ka Itaalias, kus oli välja kujunemas fasistlik kord ning selle lõplik väljakujunemine teostati majanduskriisi kõige raskematel aastatel. Itaaliat ja teisi Kesk- Euroopa maid mõjutas kõvasti just Saksamaa. Diktatuuri kehtestamisel mitmetes riikides oli oma roll ka Karl Marx`il ning Engels`il. Marx`i ideoloogia pooldajad olidki just kommunistid ja natsionaalsotialistid. Et aga marksismi ideoloogia mõjule pääseks, oli vaja riigil omada kontrolli ning juhtimist kõikides riigiettevõtetes ning asutustes. Seega, riigikides, kus poliitilised skandaalid olid kõige suuremad ning endise võimu vastu usaldus langes kõige rohkem, olid diktatuuri kehtestamise võimalused kõige kõrgemad.
USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni.
klassihuvid mööduv nähtus mittesobilike (töölisklass) inimeste vahel. kõrgemal üksikisikust Hirmutamine sise-ja Demokraatlikud Kommunistid; riigid, Juudid on vaenlased; välisvaenlastega riigid, kapitalistid, kes paiknesid kommunistid on rikkad talupojad antiikse Rooma vaenlased; (kulak), haritlased aladel demokraatlikud riigid on vaenlased. Valmistumine sõjaks, Kaukaasia riigid, Etioopia vallutamine, Versailles´ süsteemi uute territooriumite Baltikum, sõda kehtetuks muutmine;
Belgia, Holland, Luksemburg). Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm
reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk- järgulise laiendamisega esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele · Ungaris eemaldati 1989.a. senine vanameelne liider J.Kadar Sotsialistliku Töölispartei esimese
Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas
Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjustel. Kommunistid hakkasid pärast sakslaste sissetungi looma nii-nimetatud hävituspataljone, kes pidid hävitama kõik väärtusliku. Hävituspataljonidesse kuulus umbes 3000 - 5000 Eesti mees. Neist osad olid ideelised kommunistid. Eesti Vabariigi sõjaväes loodi Punaarmee XXII laskurkorpus, ning sinna kuulus umbes 7000 eestlast. Sakslastega sõidisidki endiselt XXII laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 1941. aasta lõpus hakati looma Punaarmees Eesti
Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning
majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940. aastani. Leedul oli Vilnuse vallutamise pärast tüli Poolaga ja hõivatud Saksa piirkonna pärast pingeline suhe Saksamaaga.
aastal. Põhiliselt tabab põllumajandust, väiketootjaid ja töölisi. Samas ei ole kriis kaugeltki nii sügav kui mujal töötuse määr umbes 7,8%. Sisepoliitika Jätkuvalt iseloomustab sisepoliitikat parteide paljusus. Kõik valitsused on koalitsiooni valitsused. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga, pidevad valitsuskriisid ja skandaalid, Poliitika on küllaltki sarnane sellele, mis enne sõdagi. Poliitiline maastik on tugevalt polariseerunud. Vasakul on tugevad kommunistid ja sotsialistid, kellega teevad koostööd radikaalsed vabariiklased. Paremal on terve hulk fasistlike liikumisis. Prantsusmaa õnneks on neil mitu erinevat fasistlikku parteid, kellel ühelgi pole karismaatilist liidrit. 1933. aasta majanduskriisiga langeb kokku ka valitsuskriis. Fasismimeelsed jõud korraldavad 1934. a. veebruaris (Pariisis) suure fasismimeelsete jõudude demonstratsiooni, millele kommunistid vastasid üldstreigiga. Prantsusmaa kommunistid sõlmivad koostööleppe
Erakondade paljusus tähendast seda, et üksik paretei polnud üksinda suureline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega. Kümnendi alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvumise vastane tegevus. Sellega oli seotud: 1) Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, 2) baltisakasa parunid, 3) kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas enesest suurimat ohtu. Kümendi alguses saavutasid siinsed kommunistid märkimisväärset edu, kasutades sõjajärgseid majandusraskusi. Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1.detsember 1924.a.,mil umbes 300relvastatud võitlussalklast tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele
NKVD poolt Georgi risti kõik neli järku omandamise ja tsaari väes ohvitseri olemise pärast. Ta on kogu oma pundi tuliseim kommunismi vihkaja , just minu tüüpi mees. IB süsteemi järgi hinndaks filmi 8+ peale sellepärast nii tarka ja mürsu rohket tundelist teemat puututavat filmi ei oleks auväärne tähistada vähemaga . Ainus tallegi kana mida mul Elmo Nüganeniga on kittkuda on see, et lühikeses sissejuhatuses mainitakse et kommunistid mobaliseerisid 55 000 eestlast ja Relva-SSi 72 000 eestlast , sellega ma ei nõustu , sest nii Mart Laar kui ka Madis Kivi on mõlemad kinnitanud , et kommunistid võtsid 30 000 ja Relva-SS 80 000. Lõpetuseks toon tähelepanu sellele , et need mehed kes läksid Wabariigi ajal sõjaväkke just sellel nimel , et vabadust kaitsta olid lõpuks ka need kes selle võtsid ( muidugi mitte vabatahtlikult). Nagu Jüri Jõgi ütles "Ei saanud arugi , kui paari kuu pärast olime isa ka juba punaväes"
· majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine
5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke
1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas kodusõda. Ühel pool Kommunistlik Partei (toetas NSVL), teisel pool Rahvuslik Rahvuspartei (toetab USA). Lõplik lahendus: Mandri Hiinas võitsid kommunistid, hakati kutsuma Suureks Hiinaks. 1. Okt 1949 kommunistid vallutasid Bekingu. Hiina mandriosa- Hiina Rahvavabariik. Taiwan- Hiina Vabariik. Hiina tänaseni lõhestunud kahte ossa. Uhe Hiina poliitika- kommunistliku Hiina poliitika. Taiwan ei ole riik, vaid Hiinast lahku löönud osa (ajutiselt), mis tuleb Hiina külge liita. Suurem osa riike tunnistab kommunistlikku Hiinat. Korea sõda- 1950-1953. Võimuvõitlus Korea ps pärast, sõja järel lepite kokku, et põhjaosa NL, lõunaosa USA
võimul olev valitsus; 1949 kevad lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO, eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest. 7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV). Ühinesid taas 3. oktoober 1990. HIINA KODUSÕDA 1946-49 Võitsid kommunistid. 1. oktoobril sündis Hiina Rahvavabariik. Tugevndas kommunistide olukorda maailmas. Hiina sees oli Taiwani riik, mida kaitses USA. KOREA SÕDA 1950- 1953 Korea jagati II MS ajal jagati Põhja(nsvl)(Kim Ill Sung) ja Lõuna(usa) Koreaks. Riigid sünnivad 1948: Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Põhja-Korea tungib NSVL abiga Lõuna-Koreale kallale, et ,,vabastada Lõuna-Korea töölisrahvas". USA palus P-Korea kuulutada agressoiriks ja ÜRO surus rünnaku tagasi. NSVL kaotas.
9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja? lääneriikidest saadud ralvastus, parem kui punaarmeel rahvavägi suurem, 80000 sõdurit, 120000 kaitseliitlast abisaadetised läänest rahva võitlustahe 10. anna seletus manifest kõigile eestimaa rahvastele - dokument millega kuulutati välja eesti demokraatlik riik eesti töörahva kommuun - enamlaste poolt narvas 1918 moodustatud nõukogude sotsialistlik vabariik enamlased - kommunistid venemaal manifest - riigi valitsuse pidulik teada anne rahvale B. 1. nime eesti päästekomitee liikmed ja nende parteiline kuuluvus: K.päts - maaliit K.konik - suur demokraatlik erakond J.vilmstööerakond 3. millal oli eestis saksa okupatsiooni võim veb-nov 1918 nim okupatsiooni võimude ümberkorraldusi: juhtimine anti üle balti sakslastele keelustati eesti seltsid ja organisatsioonid eesti rahvus väeosa ja oma kaitse saadeti laiali ametikeel saksa keel saksa keel võeti ülikooli 4
1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhisedus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. 1936. aastal kujunes välja nõukogude riiklik korraldus vastu võetud põhiseadusega. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali
rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks
pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949. aastal taandus Rahvusliku Rahvapartei liider Kaishek koos sõjaväega. Võim läks kommunistide kätte. See võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas. Teise maailmasõja järel laienes demokraatia. Poliitilises elus sai osaleda ühe rohkem inimesi. Sõjakogemus aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta. Riigivalitsemine ja erakondlik
Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist võimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nõukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kõige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) järgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nõukogude Liitu. EKP üritas ka 1924. Aastal EW valitsust kukutada, kuid kuna töölisrahvas ning sõdurid putsiga kaasa ei läinud, vaid jäid oma valitsusele truuks kukkus kommunistide katse läbi. Lisaks kommunistidele oli Eesti veel teisigi sisepoliitilisi probleeme. Eestis, noores
ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike
Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist võimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nõukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kõige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) järgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nõukogude Liitu. EKP üritas ka 1924. Aastal EW valitsust kukutada, kuid kuna töölisrahvas ning sõdurid putsiga kaasa ei läinud, vaid jäid oma valitsusele truuks kukkus kommunistide katse läbi. Lisaks kommunistidele oli Eesti veel teisigi sisepoliitilisi probleeme. Eestis, noores
Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus. Poola kommunistid suutsid peatada totalitaarse süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. Totalitaarsed riigid oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse,transpordi ning eluaseme poolest. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon. Osalevad riigid olid NSVL, Kuuba, USA. Selle tulemusena kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis hiljem muutus kommunistlikuks. 1962.a
Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes. Weimari vabariigi opositsioon Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal). 1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand). Baieri nõukogude vabariik likvideeriti ja Berliini ülestõus suruti maha. 2. 1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust
Sarnasus: Saksamaa kaotas mõlemal korral. Paranes USA positsioon Võitjad riigid muutsid maailma poliitilist kaarti Mõlemal juhul moodustati ülemaailmne rahu org. 2.Berliini kriis 1948-1949. Saksamaa lõhestumine lk 9-10 3.Marshalli plaan. Vastastikuse Majundusabi Nõukogu(VMN) Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava, aastateks 1948-1952.a Millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek, kuna ajalugu näitas, et kommunistid haaravad võimu alati kaose ajal. Abi anti 17 euroopa riigile. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust- talle oli vaja tugevaid kauba ja majandus partnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. NL, sotsialismimaad(v.a. Jugoslaaviia) ja Soome keeldusid abist, kuigi neile seda pakuti. NL eestvedamisel asutatti 1949. aastal VMN kuhu kuulusid NL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, Vietnam.
tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks ja kommunistliku partei juhiks oli Mao Zedong. Hiinast kujunes diktatuuri riik, majanduses mingi üle käsu ehk plaanimajandusele. 1958. aastal nn ,,Suur Hüpe" raames loodi hiigaslikke majandeid ehk rahvakommuune, kiirendati suurtööstuse arendamist ning korraldati majanduslikke eksperimente. Rahva rahutuste maha surumiseks algatati 1966
,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks
Nad peatati nii, et võeti ära inimesed, kes pakkusid neile toitu ning sõjavägi ja miilits olid neil koguaeg kannul. Miks oli eesti edukam kui venemaa 1951 avati ülikool EPA, mis hakkas välja laskma õpetatud põllumehi. Saavutati hea haridus. Eestis oli palju põllumajandustehnikume, kust tuli samuti spetsialiste. Eestlased olid töökamad, austus oli maa vastu suurem. Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka
5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töölised streikisd, stiihilised rahutused ( poed, pagaritöökojad). 24-25. 02 muutus streik poliitiliseks üldstreigiks(3000 streikijat) AV saatis inimesi relvadega maha suruma. 1917 oktoober 1917 okt arreteeritakse AV liikmed öösel, hommikul teatatakse et on uus võim 17. okt manifest (aeg, sisu, kas jäi kehtima)
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lap...
VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4. Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust 5. Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid USA-s ja Lääne Euroopas
• Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a. keerukas aasta Eesti poliitikas – majanduskriis, sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, lõppes 1934.a. riigipöördega
Aega sõjaväe loomiseks aga ei antud. VABADUSSÕJA ALGUS. 28.novembril 1918.a. vallutas Punaarmee Narva linna. Algas Eesti Vabadussõda. Alles loomisjärgus olevad Eesti väeüksused taandusid Tallinna suunas. Üksteise järel langesid vaenlase kätte Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ja Tartu. 1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast. EESTI KOMMUNISTID. Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda
Nõukogude tsooni jäänud Berliin jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Potsdami konverentsil otsustati Ida-Eur.sakslased uuele kärbitud Saksamaale ümber asustada Külm sõda. Lääneriikide ja NSVL suhete teravnemise tingis Moskva tegevus neis riikides, kuhu Punaarmee oli II Ms. viimastel kuudel jõudnud. NSVL tahtis võimule saada kommuniste ja nende kaasajooksikud ning suruda demokraatlikud ringkonnad kõrvale. Moskva eesmärkidele aitas kaasa, et kõigis neis riikides olid kommunistid algusest peale enda kätte võtnud siseministri ametikoha, kusjuures juhiti ka julgeolekuorganeid. Neis riikides asuti juurutama nõukogulikku majandussüsteemi. See algas tööstuse riigistamisest. Neid enda alla allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 9.veeb.1964 pidas Stalin Moskvas kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. 5.märts 1946 andis Churchill Stalinile vastuse ja tõi seniste liitlaste vastuolud rahvusvahelise avalikkuse ette.
sõdida n.ö. võõraste kätega · 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni pariisis · Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga haavatud usa sõdur USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal III etapp · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla · 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik vabariik, kus võimule said kommunistid · Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit · Vietnami sõjas sai surma 50 000 ameeriklast. · Haavata sai 305 000 ameeriklast · Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut · Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut · Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut · Uus Meremaa: 37 langenut ja 187 haavatut · Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut · Põhja-Vietnam : erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja
Berliini NSVL, Saksa, 1948-1949 Stalin tahtis hõivata L-Berliini äralõige Usa varustas blokaad USA Lääne-Berliini välismaailmast Berliini ja NSV lõpetas blokaadi Hiina Hiina 1946-1949 Kommunistid tahtsid Kommunistid said kodusõda Hiinat vallutada võimule Korea sõda P-Korea, Hiina, 1950 juuni P-Korea tahtis Hiina üksused ÜRO Korea jaguneb L-Korea territooriumi vägede kallal kaheks, Põhjas KRDV, lõunas KV Lähis-Ida kriis Juudid, 14.05
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
