Peagi tungivad kommunistid Prahasse ning Tomas ja Tereza (ning ühtlasi ka Sabina) põgenevad Sveitsi. Mees jätkab enda suhteid suvaliste naistega ja Tereza otsustab, et kui tugevad on piisavalt nõrgad, et Milan Kundera "Olemise talumatu kergus" nõrkadele haiget teha, peavad nõrgad olema piisavalt tugevad, et lahkuda,
Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist (konverents). 8. pleenum oli omalaadne võimuvõitluse väljendus, 8. pleenumi järgselt läks võim suuresti Venemaa eestlaste ja venelaste kätte
moodustamiseks piisavat lekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et ksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit-suskriiside ja valitsuste lagunemiseni. Niteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi. Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu
1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasut...
oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõudis Mussolini endale peaministri kohta ning 1922.aastal ta selleks ka sai. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid tüüpilised tolitaarsed riigid. Venemaal kehtestati diktatuur 1917.aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Stalin, kes muutis senise diktatuuri eriti julmaks ja jõhkraks. Palju paremini oleks saanud riiki valitseda karmilt, kuid õiglaselt. Vägivallaga saavutati vaid teeseldud lojaalsus surmahirmu pärast. Saksamaa oli väga mõjuvõimas diktatuuri riik Euroopas, kus 1933.aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei
Sellele jär- gnes läbimurre poliitilisel areenil:opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Saksamaa taasühinemine. Berliini müüri langemisega varises kokku kommunistlik süsteem Ida- Saksamaa, kohe likvideeriti üheparteisüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. Esimesed valimised võitsid Saksamaa kiiret üheninemist pooldav Saksamaa Liit. Endised kommunistid said rängalt lüüa.Kasutusele võeti liitvabariigi rahaühik - Saksa mark.Saksamaa ühinemine osutus siiski kreeulisemaks, kuna nende territoorimul asusid siiski Nõukogude väed ja 1994 aasta lõpuks oli Saksamaa nõukogude vägedest tühi. 1990. oktoobril taasühines Saksamaa ametlikult. Uue Euroo- pa kujunemine oli sellega alanud. Gorbatsov püüab NSVLi koos hoida. Sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSVLi.11
Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodi...
Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala ...
Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida- Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. 1953. sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes hakkas Stalini surma järel kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased ta võimult. See süvendas Ungari valitsevas ladvikus reformimeelsete ja tagurlike jõudude vastuolusid. 1956. aasta oktoobris puhkes Budapestis üliõpilaste meeleavaldus, millel nõuti demokraatliku riigikorra taastamist
Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarkoridori). Tekkis esimene totalitaarne riik. 1922 loodi NSV Liit, kuhu kuulusid- Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. Uus majanduspoliitika NEP- Tugeva rahelolematus tõttu olid kommunistid sunnitud 1921. aastal muutma oma poliitikat. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt(toiduainete riigile maksmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga, mille tasumisel võis talupoeg ülejäänud turule viia, rahareform taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlus sai taas õigus tegutseda). Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu, sest ta tahtis täielikku kontrolli ühiskonna üle
See raamat räägib, kuidas peab Hitleri meelest saama Saksamaa jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Mille saavutamiseks tuli tühistada Versilleses ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi aga muutuma maailma valitsejaks. Mida kujutas endast natslik diktatuur? Natsilik diktatuur kujutas endast seda, et kõrvaldati demoraatia, kommunistid, juudid Saksamaalt ning tagati, et Saksamaal oleksid vaid puhtada Aaria rassiga inimesed. Kaotati sõna-ja teised kodanikuvabadused ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle. Keelati abielluda juudi kui ka võõra tõu esindajaga. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Ametlikuku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine, mille tagajärel sunniti suur osa Saksamaal olevates juutidest riigist lahkuma. Need juudid, kes ei lhkunud, saadeti surmalaagritesse
sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. §15. Suure kriisi aastad Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis
Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa ku...
BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1)Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga
Pärast sõja lõppu loodeti, et kommunistliku süstemmi liberaliseeritakse, kui vastupidi. Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised. GULAG- vangilaagrite võrgustik- majanduse käigushoidmiseks. Stalini käsul suunati peamised ressursid tööstusesse, eelkõige sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Ajutine Valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. Tehti maareform, ja natsionaliseerimine. Valimised, kus võimule jäid kommunistid. 1949 kulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, kuna ta ei suutnud allutada kogu Saksamaad. Pärast Stalini surma oli riigis nn sula periood. Hakati normaliseerima NSVL suhteid teiste välisriikidega (Hrustsovi) Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend. Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks. Breznev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni. Stagnatsiooni süvenemine 1970datel
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
Nõukogude Liidu loomine Euroopas tulid diktaatorid võimule vägivalla abil, mõnikord koguni valimiste kaudu, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur 1918.a hakkas Venemaal kehtima üheparteisüsteem, kommunistide võimuala laienes 1922.a tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas Uus majanduspoliitika 1921.a olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat, uue nimeks sai NEP. Oluline osa majanduse stabiliseerimisel oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõted said uuesti õiguse tegutseda, enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalin tõuseb võimule 1924.a suri pärast pikka põdemist kompartei juht Lenin. Lenin oli soovitanud oma
kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskustest tekkinud sotsiaalsed pinged. Vaesema rahva hulgas leidus endiselt neid, kes kommunistide lubadusi uskusid. Kommunistide ja nende toetajate üle peeti sadu poliitilisi protsesse, kus kohtualuseid oli mitu tuhat, langetati ka surmaotsuseid. 1922. aastal lasti maha üks fanaatilisemaid riigikukutajaid Viktor Kingissepp, juhuu. RELVASTATUD RIIGIPÖÖRDEKATSE 1924. a 1. detsembril tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Valitsus oli ohtlikust olukorrast teadlik, kuid ei võtnud selle ära hoidmiseks midagi ette. Ootamatust ära kasutades vallutasid mässajad mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal
3. Võitlus riigivastastega: Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern. EKP eesmärgiks oli kehtiva riigikorra kukutamine ja NSV Liiduga sarnase sotsialistliku ühiskonna loomine Eestis. Oma tegevuses sai EKP laialdast abi NSV Liidult (rahalist abi; relvi; propagandakirjandust; seal leidsid pelgupaiga Eestis tagaotsitavad kommunistid jne.). 3 Mõiste: Komitern- maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast. Kommunistide relvastatud 1924 riigipöördekatse suruti Eesti sõjaväe poolt maha; aktiivsemad osalised kas hukati või pandi pikaks ajaks türmi. Selle läbikukkunud
suurenes Itaalia KP liikmete arv 15 000-1,7 miljonini. Lõplikult vabastas Itaalia Aprilli ülestõus1945, likvideeriti 1943. aasta lõpus rajatud Mussuloni marjonetlik Salo Vabariik. 02.06.1946 korraldati riigivormi kohta rahvahääletus. 55% kodanikest hääletas vabariigi poolt. Vabariigiks kuulutati Itaalia 18. juuni 1946. See oli demokraatilist jõudude tähtis saavutus. Tugevaimaks parteiks kujunes Katoliku kiriku tuginev Kristlik Demokraatlik Partei. Kommunistid ja sotsialistid said Asutava Kogu valimistel ligi 40% häältest. !0. veebruaril 1947 sõlmis Itaalia antifasistliku koalitsiooni riikidega rahulepingu. 28.06. 1948 sölmis A.De Gasperi Itaalia uus valitsus USA-ga kokkuleppe majandusabi saamiseks vastavalt Marssali plaani alusel. See soodustas monopolide majandusliku ja poliitilise võimsuse taastumist. Talurahva poolehoiu võitmiseks tegid kristlikud demokraadid 1950. aastal osalise maareformi
Analüüsinud pruuni ja punast terrorit, jõuab Stephane Courtois järeldusele, et suuremat erinevust neil pole. Kerkib küsimus, miks siis pole maailm kommunismi natsismi kombel hukka mõistnud? Stephane Courtois küsib otse: miks on maailm eelistanud valet tõele, miks pole aastakümneid julgetud tegelikkusele silma vaadata? Kommunism on olnud osavam Üritades sellele küsimusele vastata, toob Courtois välja mitu aspekti. Esiteks on kommunistid teinud oma kuritegude varjamiseks kõik endast sõltuva. Tõhusamaks meetodiks on olnud kuriteod osaliselt omaks võtta ning hukka mõista. Parim näide selle kohta on Stalini ühe lähima abilise N. Hrushtshovi stalinlike kuritegude vastu suunatud «paljastuskampaania». Tunnistades üles mõned väiksemad kuriteod - peamiselt ühtede kommunistide tapmise teiste poolt - jätkati seda edukamalt suuremate ja jubedamate varjamist
Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel sai Saksamaast NATO liige ja selle raames lõi Saksamaa endale 1960ndatel ka uue sõjaväe; ei tunnustanud Saksa DV-d, pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja
Iseseisev Sotsialistlik H.Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920
Eestlased punaarmees Referaat 2015 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................................................... 9 Kokkuv...
äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul ·
Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar
See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa. Ungari: Ungari ülestõus 1956 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Rahva pihta avati tuli ning tänavatel tekkisid lahingud. Osa sõjaväeüksustest
Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind. Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine ja Eestimaa vabastamine võõrvõimu alt. Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara. Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941
26. detsembril teatas NSV Liidu Ülemnõukogu NSV Liidu laialisaatmisest. NSV Liidu õigusjärglaseks sai Vene Föderatsioon (Jeltsin võttis üle "tuumanupu"). Idabloki lagunemine Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja tagurlaste vahel. Poolas sai 1989 kõige esimesena peaministriks mitte-kommunist. Saksa DVs, Tsehhoslovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias kukutati kommunistid võimult ka 1989. Tsehhoslovakkias toimus nn. sametrevolutsioon, presidendiks sai Vaclav Havel (1989). 1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks. Saksa DV kauaaegne parteijuht kommunist Erich Honecker oli eriti vanameelne ja kangekaelne. Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine. Sealne kommunistlik
õiglane pole. Roosveld ütles avalikult välja, et natsism ja kommunism on väga sarnased, kuid see siiski polnud nii. Stalin provokeeris Saksamaad, et nad korraldaksid holokausti. Saksamaa mõrvas mitu korda vähem kui NSV Liit, aga Hitler ei jälginud Marxi põhimõtet, et nõrgem rass tuleks hävitada, ta hakkas mõrvama juute, kes on kõrgem rass ning sellega võib väita, et natsism ja kommunism ei olnud sarnased. Kommunistid mõrvasid ja näljutasid kõiki, ükskõik kas nad olid oma rahvusest või teisest rahvusest. Huvitav fakt on ka see, et kui Hitler hakkas tegema holokausti ja teisi massimõrvu, siis Stalin oli ainuke kes ei hakanud seda blokkima vaid hakkas aitama kaasa. Nõukogude Liidus oli aastaks 1941 tapetud 11 miljonit inimest massimõrvadega ja näljutamisega. Ja see arv tegelikult pole üldse õige number, see on mitu
Kommunistlikud haarasid võimu Kuubal, kasutades ära põhiolemuselt keskklassi ülestõusu Fulgencio Batista diktatuuri vastu.Fidel Castro polnud algul kommunist, tal oli iha võimu järele.Pärast diktaatorliku võimu omandamist, kaldus Castro vasakule. Kokkuvõtteks Ajalooallikad vihjavad tugevalt sellele, et kommunism polnud hea idee mis nurjus vaid see oli halb idee. Kommunism elab tänapäeval edasi ainult üksikutes maades- Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Kuubal-ja isegi seal hoiavad kommunistid võimu enda käes, kuid see kõik toimub meeletute järelandmiste hinnaga kapitalismile. Marksism, kommunismi teoreetiline aluspõhi kandis endaga kaasas omaenda hävimise seemneid, nii nagu Marx kapitalismi kohta oli vääralt ennustanud.
5. Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas muudeti sügavalt demilitariiseeritud tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b.) Kaks sisevaenlast: Kommunistid ja natsid (Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei- NSDA) Fassisitlik partei, selle eesotsas oli Adolf Hitler.20.aprill 1889 kuni 30 aprill 1945 "Mein Kampf" c.) Dawesi plaan sellega lahendati Ruhri kriis. 1919 a. asutati Moskvas Kommunistlik Internationaal ehk kominern. Selle eesmärk: Maailmarevolutsiooni läbiviimine. 2. Patsifism(sõja vastasus)- arvati, et on võimalik elada ilma suurte sõdateta. a
Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem Saksamaa Venemaa Võimulesaamine: diktatuur hakkas kommunistid, kes eesotsas Leniniga kujunema 1923.a, mil 1917a. relvastatud riigipöörde Natsionaalsotsialistlik Saksa tagajärjel võimule said Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla Ideoloogia: Saksamaal levinud NSVL-i diktatuurile pani aluse natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi
ndate lõpus vastupanuks NSVLi võimule NLKP XX KONGRESS 1956 toimunud NSVLi Kommunistliku Partei kongress, kus Hrustsov pidas 7 tunnise ettekande pealkirjaga ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest" (salastatud kuni 1989). See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi METSAVENDLUS vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 19411953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja
·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose ``Mein Kampf``(ebaõnnestunud riigipöördekatse, 1923a.) ·Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritasid võimu haarata. ·Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. ·1932 a. said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. ·esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendis peagi ainuvalitsusega(üheparteisüsteem). ·demokraatlikke vabadusi hakati piirama ·terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile(NSPAP´ile) absoluutne enamus ·1933 a. võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator
3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Natsionaalsotsialistideks on end nimetanud selle ideoloogia pooldajad ise ning seda nimetust on kasutatud ka hiljem Lääne-Saksamaal. Nimetust "natsism" on sageli kasutanud natsionaalsotsialismi vastased. Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fasismiks, hitlerlikuks fasismiks, Saksa fasismiks või hitlerismiks.4 Natsionaalsotsialistlik majandus Erinevalt marksist ei toetunud natsistlik ideoloogia ühelegi majandusteooriale. Natsismi idee oli fundamentaarselt rassistlik ning majanduslikud tegurid asusid alati tagaplaanil.
võidelda; vajalik oli lisaabi. nõuandjad. 1973. sõlmisid USA ja Vietnami DV Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks mille võitsid kommunistid. 1976. a. ühendati Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks. 1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid. Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariigi aeg. 20ndate alguses valitses majanduskriis. Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes'i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.
vabariik) ülesehitamisse oli 41 valitsust) - sõjajärgne kriis oli PMle väiksem kui - hakkasid tugevnema äärmusliikumised - et ära hoide äärmusliikumisi, sõlmisid enamikus Euroopa riikides, kuid endiselt PM kommunistid sotsialistid 1934 suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg koostööleppe -> Rahvarinde idee - muutus tööstusriigiks (stabiliseeris poliitilise olukorra) - välispoliitikas pürgis PM Euroopa
kõige hullem, sest Saksamaa sõltus USAst kõige rohkem. 90% langes tootmine, väga suur tööpuudus, pankrotid. Hakatakse kiruma valitsust. Kerkisid esile jälle natsid, kes tahtsid au taastada, kaotada reparatsioonimaksed jne.. 1931 lõpetabki reparatsioonimaksed. Valimisi on väga tihti. 4a ei pea üksiki partei ega valitsus vastu, Kõige rohkem said natsid 1932 230 kohta parlamendis. Ebaausatel valimistel veel rohkem. Natsid olid parempoolsed. Teised olid kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Nad ei saanud omavahel läbi. Muidu oleks saanud liituda ja moodustada enamiku Parlamendis ja ka koalitsiooni. Nüüd aga peab Hitler kantslerina koalitsiooni moodustama. Tuleb vähemusvalitsus. Seega ei olnud mõttekas. Valitsuses oli natsi ministreid 3. 1933 on valimiskampaania, kus tahtekase kommunistide kõrvaldada. Riigipäevahoone pandi põlema ja süüdistati kommuniste. Hitler kuulutas välja erakorralise seisukorra, millega põhiseadus ei kehtinud
Koidula pani aluse rahvuslikule näitekirjandusele ja teatrile. 35.peatükk Eesti Vabariigi loomine 20.sajandi alguseks oli Eesti pikka aega kuulunud Vene tsaaririigi koosseisu.Riigikeeleks oli vene keel, mida tuli kasutada koolides ja ametiasutustes. Eestlastest vabad talupojad hakkasid ilmutama üha suuremat huvi poliitika vastu, ent see ei meeldinud tsaarivõimule ega mõisnikele, kuid nad püüdsid eestlastega koostööd teha. Kui võimu haarasid kommunistid, nägid eestlastest poliitikud võinalust saavutada riiklik sõltumatus. Kommunistid taandusid Tallinnast Saksa vägede kartuses. Eesti poliitikud otsustasid avanenud võimaluse ära kasutada. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvust tuli kaitsta Vabadussõja, kus osalesid paljud koolipoisid. Inimeste elujärg paranes märgatavalt. Eesti talude toodangut, näiteks peekonit ja võid, eksportiti teistesse maadesse.Ametiasitustes ja koolides (k
USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli lõpetama. Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus langes. Balti riigid Teises maailmasõjas Balti riigid oli Nõukogude okupatsiooni all kuni 1941 asendus see Saksa omaga ning pärast sõda uuesti Nõukogude omaga. Atlanti harta järgi oleksid pidanud Balti riigid iseseisvuma, aga kuna sellega liitus ka Stalin siis Teherani konverentsiga 1943 otsustati, et Balti riigid lähevad NSV Liidule. 1944 uue Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti ilma 5% maast ja kommunistid tulid võimule (Eestis Karotamm). Jälle massilised repressioonid, mõrvad, Siberisse saatmised. 1961 Berliini müür üleöö ehitatud müür, mis eraldas Lääne- ja Ida-Berliini, sest sealt põgenesid inimesed idast läände pidevalt. Müürist sai külma sõja sümbol ja näitas NSV Liitu veel halveminigi ja sotsialismileer kujutas endast tõesti vaid hiiglaslikku vanglat. 1962 Kuuba (Kariibi) kriis aastal 1959 tuli Kuubal võimule diktaator Castro, alustati
kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes. G.Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani doktriin. Marshalli plaani järgselt andis USA Euroopa riikidele 13 miljardit dollarit sõjajärgse majanduse taastamiseks. Marshalli plaani abil sain USA moraalse võidu NL-i üle. I.Nagy- Ungari peaminister, kommunist, kes alustas ühiskonnas liberaliseerimist, sellega kaasnes võimuvõitlus kommunistide sees, sest Moskva meelsed jõud ei olnud nõus.
Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Mõni päev pärast sõja algust alustasid sovetid Eestis oma tagala julgestamiseks ja "põletatud maa" taktika rakendamiseks nn hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000-5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Augustis 1941 moodustati hävituspataljonidest Eesti kütipolk, mis hävis septembris Tallinna all peetud lahingutes, ning Narva kütipolk, mille riismed taandusid Venemaale. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Nende hulgas oli kindlasti natsi- ja saksavastaseid, kuid suurem osa meestest allus mobilisatsioonikäsule hirmust. On väidetud ka, et osa mobiliseerituist läks punaväkke lootuses
Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem Aleksander Tõnisson saadeti isegi Petrogradi Krestõ vanglasse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu Brest-Litovski rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon.
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
(Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Hispaania kodusõda- rahvusvaheline sõjaline kokkupõrge, mis kestis aastatel 1936-1939 Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis Krahh-kokkuvarisemine Suur depressioon-börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a. 2. 1914-pandi tööle esimene konveier 1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid 1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu 1918-1920- Venemaa kodusõda, mille võitsid punased 1922-sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel majanduleping
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
