Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7
aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraarreform andis talupoegadele maad. 7.Millised organisatsioonid moodustati? *1949-NATO *1952- Euroopa Söe- ja Teraseühendus 8.Milles seisnes sotsiaalse turumajanduse poliitika? Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks
hirmuvalitsuseks. Totalitaarse riigikorralduse puhul on kindlasti tegemist diktatuuriga. ( Hitleri diktatuur Saksamaal ( Gestapo ) ,Stalini diktatuur NSV Liidus ( Tsekaa ) ) Fasistlik diktatuur Itaalias - Pettumus! Itaalia oli 1 MS kandnud raskeid kaotusi, pettunud Versaille's lepingu tulemustes. Olukord oli raske mida tervdasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kelle korraldatud streigid viisid Itaalia majanduse veel suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu asutus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistlik liikumine, eesotsas Benito Mussolini. · Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku
Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse Wehrmacht´i vastu. Väheste elu lõppes seal, 5000 meest andis end sakslastele vangi või läks nende poolele. 1941.a. kuulutasid kommunistid Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mehi mobiliseeriti Põhja-Eestist ja nende sünniaastate järgi. Eesti meestel ei olnud suurt võimalust vastu hakata, aga oli siiski neid kes ühinesid metsavendadega. Ebausaldusväärseid hoiti kinni tööpataljonides. Neid koormati füüsiliste töödega. Tehti kõik, et neile kätte maksta. Toit ja arstiabi olid alla igasugust arvestust. Mehed surid haiguste ja suure koormuse tagajärjel. Moskva lõi pärast mobiliseeritute päästmist 8
kogu elu. Kui inimesed ehitavad maja, kaevavad hauda või rajavad teed, siis peavad nad olema kooskõlas neid ümbritseva energiaga. See on vajalik selleks, et rajatis oleks oma asukohas loomulik ega valitseks oma ümbruse üle. Vaimud ja hinged Taoismis on oluline võitlus kurjade vaimudega ning kõik taoistlikud usujuhid olid eksortsistid, kurjade vaimude väljaajajad. Chang Tao Lingi vaimne tabav mõõk oli austusobjektikspeaaegu kaks tuhat aastat, kuni kommunistid selle hävitasid. Tema amulette müüakse taoistlikes templites seniajani. Näljased vaimud Näljased vaimud on need surnud, kes on maetud ilma kombekohaste matuserituaalideta ning kellel ei ole perekonda, kes neid austaks. Iga aasta seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval tuuakse neile ohvriande, loetakse palveid ning viiakse läbi liturgiaid, et anda vaimudele rahu ning hoida neid inimestele kurja tegemast. Selle püha ettevalmistamisest võtab osa kogu kogukond. Ennustamine
regulaarset väljamaksmist. 1929 New Yorgi börsikrahh 29. oktoobril- sai alguse majanduskriis. 1932 Roosevelt sai presidendiks 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Poliitilised: Pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus- seda kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Tekkis 1919 Itaalias. Peaeesmärgid: taastada riigis kord, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. Võimule nii, et Mussolini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju al...
Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fasistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine
ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie (6). 4 0.1 Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla (6). Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude
pidasid rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Veel oli suur pettumus demokraatlikus riigikorralduses, samuti tekkis ka majanduses raskusi. Lääne- Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kandis I maailmasõja raskeid kaotusi. Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused ja kasvas tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus Itaalis vastu töötuid koondanud fasistide liikumine. Liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja Itaalia võimususe. Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata
1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal. 1924. aasta riigipöördekatse ebaõnnestus, kuna: 1) kommunistidel oli vähe mässajaid järgi jäänud sama aasta novembris oli 149 kommunisti hukatud ning 30 sunnitööle määratud 2) Vene kommunistid proovisid kehtestada kommunistide ülemvõimu kogu maakeral; sissetungid olid suures osas läbimõtlemata, kommunistid soovisid lihtsalt peale tungida ja kõik omastada kui nad kuulsid mõne sissetungi ebaõnnestumisest, nad põgenesid; Toompea lossi lõksujäänud aga hüppasid akendest välja Schnelli tiiki jne, näiteid võib leida lõputult 3) eestlastest spontaanselt moodustunud relvasalgad likvideerisid riigipöördekatse mõne
asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomuliks osaks, milleta on võimatu ühiskonda võimu all hoida. See määras ka NSVL-i välispoliitika suuna, mis 1930ndatest muutus agressiivseks.
Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast. NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950.aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent alla 99,5. NSV valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27.
aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil
ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid ) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG) Kokkuvõttes võib kommunistlikku diktatuuri pidada verisemaks diktatuuriks 20.sajandi ajaloos. Avaldatud andmed viitavad kuni 40 miljoni inimese surmale.
läbi. Riigid: · Saksa demokraatlik vabariik o Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) tekkis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal o SDV kuulutati välja 7. Oktoober 1949. o Tähtsamaid sündmusi saksa DV ajaloos 1949 SDV loomine 1953 rahvarahutused ida-berliinis,mis lämmatatakse NSVL... · Ungari Rahvusvabariik o Kommunistid haarasid võimu enda kätte 1949.aastaks. kõik teisede parteid keelustati. Opositsioonilised poliitikud vangistati või saadeti maalt välja · Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik o Jugoslaavia oli üks omapärasemaid sotsialistlikke riike. Ta ajas iseseisvat, Moskvast sõltumatut, poliitikat. Külma sõja ajal oli jugoslaavia erapooletu. o Sündmusi Jugoslaavia ajaloost
Kommunistide juht Vladimir Lenin tuli Venemaal vimule 1917. aastal, aga ta suri varsti prast seda. Riik hakkas kike juhtima. Inimesed pidid ksku titma ja kvasti ttama. Venelased loobusid kommunismist 1991. aastal. Kommunism Hiinas 1949. aastal tuli Hiinas vimule kommunistide juht Mao Zedong. Prast mningaid kohutavaid vigu naasis Hiina kapiltalismi 20. sajandi lpus. Lhidalt 1848- Karl Marx ja Friedrich Engels avaldavad Kommunistliku Partei Manifesti. 1917- Vene revolutsioon toob vimule kommunistid. 1945- Kommunism hakkab vimu vtma Ida-Euroopas. 1949- Kommunistid vtavad vimu Hiinas. 1991- Venemaa lakkab olemast kommunistlik riik.
Hitler avaldas oma raamatus palju asju, kuidas peaks Saksamaad muutma, näiteks: tuli kehtestada uus kord riigis, kus kõik teisiti mõtlejad tuli kõrvaldada, tuli ka tühistada kõik ahistavad lepingud. Kuid sellega nad algul edu ei saavutanud. Kuid juba varsti avanes uus võimalus, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, aga natsid ei olnud ainsad kes kasutasid ära Saksamaa kokkuvarisemist vaid ka kommunistid, kelle meelest oli kohutav demokraatlik riigikord. Kommunistid tahtsid Saksamaal võimu haarata agressiivselt, Kommunistid olid sakslaste jaoks kui punane katk ja neid oli ainult võimalik ära hoida pruuni katkuga, ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmaga. Sellega saavutasid natsid kiirelt populaarsuse. Aastal 1930 suurendasid nad oma saadikute hulka ja juba aastal 1932 sai neist valimistel suurim saadikurühm. Hitlerit oleks suutnud peatada vaid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlik koostöö. Kuid Stalin, kui kommunistide pealik
· AV'd tegid sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeeriti sakslastele ja kollaboratsionalistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks. · Loodi Rahvarinne: erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad, kes sinna ei kuulunud, kuulutati rahvavaenulikeks ja fasismimeelseteks. · Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Kommunismile vastuhakanud erakonnad saadeti laiali. (Rahvademokraatia) · natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti erakaubandus. 2) Millised sündmused leidsid aset Poolas ja Tsehhoslovakkias? Poolas Tsehhoslovakkias
lnerindel Ypries lahingus keemiarelva. Pikaajaline sda ei olnud Saksamaa huvides ning 1915 otsustati lbi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3
ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust. 1989 jaanuaris-veebruaris sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland- majandust edendav Euroopa Liit. 1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong
kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde -aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes Välispoliitka: -tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente'iga (Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia) -1923
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi.
Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa. Saksamaa viimane keiser põgenes Hollandisse. Võimule tuli Friedrich Ebert (Sotsiaal demokraat). Pidid valima diktatuuri või demokraatia. Kommunistid olid Saksamaal väga populaarsed, kuid siiski võitis demokraatia. 1919-1933 Weimari vabariik (keisririigist sai vabariik). 1919 põhiseaduse vastuvõtt, Saksamaast sai vabariik, seadusandlik organ riigipäev. Riigi istungid toimusid Weimaris. Kommunistid olid endiselt väga tugevad ja alustasid mässuga. Kommunistide mäss Berliinis, 1919 mäss Münchenis. Baieri Nõukogude Vabariik seal tehti kõik nii nagu Nõukogude Venemaal.
Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal ISESEISVUMINE · 6.detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat-
KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Sündmuste jada, kuidas pääsesid kommunistid võimule Ida-Euroopas: Pärast Teist maailmasõda asus NSV Liit võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas 1948. aastaks kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kehtestati Kesk-ja Ida-Euroopas ühesuguse skeemi põhjal. Kohe pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati
Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus kommunistidele Toimus kodusõja pööre, kommunistid asusid pealetungile, vallutasid enamus Hiina 5. Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid
kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli · Natsionalism ja faism rõhus rahvuse ühtusele,vaenlasteks sõdur. olid rahvuse reeturid,teised rahvad ja kommunistid. Faismi võidukäik itaalias: Diktatuuride tekkepõhjused: · 1921a valimistel olid fasistid edukad.kuid enamust ei saavutanud · Kergesti manipuleerivate rahvahulkade kaasamine poliitikasse
kantsleriks Märts Hitler sai erakorralised volitused Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler Venemaa juht fasistliku partei juht, natside juht, diktaator
10 euroopa riiki + Kanada ja USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas.
Sellest hoolimata oli poliitiline olukord stabiilne. Majanduse stabiliseerimiseks devalveeriti nael. Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa. I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased.
Välisriigid nõustusid tunnustama Soome iseseisvust alles siis, kui seda on teinud Nõukogude valitsus. Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST ISESEISVUMIST
Rikastele kehtestati suuremad maksud, et sellest rahast luua võrdsed elutingimused kõigile. Majanduse paranemine võttis aega ja nii tekkis mittedemokraatlikke liikumisi. Nende juhid süüdistasid hädades demokraatlikke valitsusi ning lubasid võimule pääsedes luua diktatuuri, mis viib majanduse õitsengule. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu ning lubati avalikult tegutseda mittedemokraatlikel liikumistel.
Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) .
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Ungaris Venemaa eeskujul Nõukogude Vabariigi. Kommunistid püsisid võimul vaid mõne kuu. Seejärel suutsid ungari rahvuslased liitlaste toetusel kukutada nõukogude võimu ning Ungari kuulutati kuningriigiks. Paraku ei lubanud liitlased määrata kuningaks Austria-Ungari endiste valitsejate Habsburgide esindajat ja nii jäigi Ungari kuningata kuningriigiks. Maad hakkas valitsema endise keiserliku sõjalaevastiku juht admiral Miklós Horthy. Ungari riigipiirid kehtestati 1920
Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga. Kuuba e. Kariibi kriis 1962 Kuubale toodi NSVL tuumaraketid, USA kehtestas Kuuba suhtes sõjalise blokaadi. Läbirääkimiste tulemusel likvideeris NSVL oma sõjaväebaasi Kuubal
Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei
WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
