saab hääletus poolehoiu ja luuakse Saksa Liiduvabariik vastavalt mõjusfääride jagunemisele lääne pool. Selge anglosaksi süsteem Saksa parteisüsteemi reformimisele. - vastu võetud 1948, LV luuakse 1949 - eesmärgiks hoiduda Weimari vigadest (väga killustunud ja heterogeensete süsteeide loomine); parteiseadus (keelustatakse kõik vägivalda propageerivad poliitilised parteid- kommunism, natsism), keelatakse referendumid, et Hitler kasutas neid liiga edukalt enda huvide elluviimiseks ja selle mõistlikkus pole olemas. See on asendatud mõjuvõimsa ja olulise konstitutsioonikohtuga, mida Valitsusel on lihtsam kontrollida kui referendumite tulemusi. - liidumaade positsioon tugevneb (Baier), - parteid, demokraatiaklausel, - referendumite keeld, - piir Poolaga, Art. 23 Olulisi Konstitutsioonikohtu otsuseid: - KP keelustamine (1956)
rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism
Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu.
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
talitas ka bin Laden. Tal ei olnud eetilisi probleeme, võis kasutada kõiki vahendeid seni, kuni see kannab eesmärki- ehk sööb USA ning läänemaailma mõjud Lähis-Ida piirkonnast välja. Bin Ladenit motiveeris tegudele uskumus, et USA välispoliitika on rusunud, tapnud või muudmoodi kahju teinud moslemitele Lähis-Idaas. Ta on ka öelnud, et ainuüksi Sariaadi seaduste taastamine ,,seaks asjad õigeks" moslemimaailmas ning, et alternatiividele nagu sotsialism, kommunism, demokraatia, tuleb olla vastu. Bin Laden uskus, et Mullah Omari valitsemise all olnud Afganistan oli ainukene Islami riik moslemite maailmas. Ta elunes järjekindlalt vägivaldse dzihaadi järele, mida ta uskus olevat Ühendriikide toimepandud ebaõiglus moslemite vastu, mõnikord ka mõned teised mittemoslemi riigid. Vajadus elimineerida Iisraeli riik ja vajalikkus sundida USA taganema Lähis-Ida riikidest.
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
MARKSISM: Karl Marx (1818-1883) ja Friedrich Engels (1820-1895). Võrdsusetemaatika al. SPR'ist, kommunismi areng sealt alates pigem ,,ametliku poliitika" väline. Alates 20.saj kuritegeliku kommunistliku eetika ja korralduse rakendamine ametlikult riigi tasandil (Venemaa), senise salapolitsei asendumine täiesti uue, kuritegelikult meelestatud kontingendiga. Küsimus kui oluliselt sarnanevad omavahel marksism ja Venemaal viljeletud kuritegelik kommunism? Marksism kui üks parimaid filosoofilisi mõttelahendusi kapitalistliku ühiskonnakorralduse kritiseerimiseks, ent katastroofiline viis asjade praktikas lahendamiseks. Kesksed mõisted: tootmisvahendid- ja viis, baas ja pealisehitis, klass ja klassiteadlikkus (prole vs kodanlus), ideoloogia, materialism, rõhumine, lisaväärtus, võõrandumine. Hegellik lähenemine inimkond areneb aste astmelt järjest suurema täiuslikkuse suunas,
Nõo Reaalgümnaasium Ameerika Ühendriigid 1945-1963 Referaat ######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagad...
Tasuta olid korterid transport, post, haridus, kultuur tegelt oli kõigest puudus Mehi võeti sunniviisiliselt punaarmeesse.sõja võitsid enamlased enamlased lootsid et puhkeb maailma revolutsioon Nad õhutasid teistes riikides revolutsioone riigipöördeid ja mässe Maailmasõja mõiste 1 maailma sõja põhjused 1 maailmasõja ajend Sõdivad pooled Kaevikusõda 1 maailmasõja tulemused Veebruari revolutsioon venemaal Oktoobrirevolutsioon venemaal Miks valgekaart kaotas sõja Mis on sõja kommunism 1917 juuli 1 korda kogunes maapäev ja valiti maavalitsus Sept 1917 esimene maailmasõda jõudis eesti pinnale 8. okt 1918 lääne eesti saared sakslaste käes Sakslaste sõjaline edu tõstatas eesti iseseisvumise küsimuse Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased üks nende juhte olid. Võim läks eestimaal venemaa nõukogude komiteele Enamlased vähedasid kodanike õigusi Riigistasid panku ja hotelle Maa kuulutati riigi omandiks Esialgu ei olnud terrorit
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25
Vabariik.36 Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria (kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane).37 USA sekkub Vietnami 1961-1964.aastal. (...)Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt, (...)John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, (...) 1962 - USA nõustajate arv tõuseb 10000-ni. 1963 – 15000 Ameeriklast 35 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx
kogu maakonnas (lk 94)." Lõpuks teatas Napoleon, et Loomade farm muudetakse tagasi Karjafarmiks. Majas tekkis kaklus ja ei olnud enam aru saada, kes on kes. "Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes (lk 96)." 4. Millist ühiskonnakorraldust farm sümboliseerib? Loo paralleelid tegelikkusega (tänapäev, lähiminevik). Oli sarnasusi kommunistliku NSVL-ga, kus võimul oli Stalin. Kommunism on täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond. Ebavõrdsusel ja ebaõiglusel põhineva ühiskonnakorralduse vastandkujutlus. Farmis valitses ebaõiglus. Jones ei kohelnud neid hästi. Loomad ei saanud piisavalt süüa ja pidid liiga palju tööd tegema. Taheti luua võrdne ja õiglane ühiskond. Võim koondus ühe partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Loomade farmis haarasid võimu sead, keda peeti kõige targemaks
Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus - majanduse tsentraliseeritud planeerimine Demokraatlik Osa tööstusettevõtteid, nagu näiteks kaugside- ja sotsialism kütusefirmad ja raudtee võivad olla riigi omad ning valitsus võib neid juhtida. Ka inimestele suunatud teenuseid võib valitsus juhtida. Kommunism Kommunism on sotsialismi vorm, mis põhineb Karl Kommunismi idee Marxi teoorial. Kui kapitalism kokku variseb, siis pole enam klassivõitlust ning riik lihtsalt "närbub". Iga tööline töötab oma võimete kohaselt ning talle tasutakse tema vajaduste järgi. Erastamine Erastatud ettevõtted on varem olnud riigi omad ning neid on juhtinud valitsus. Nüüdseks on need müüdud
patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks olema) (taevariik, kommunism, ideaalne-tuhandeaastane rahvusriik fasismis, vabade ja võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel
4) Kuuba kriis 1962 Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV Liit rõõmustas kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba lausa maailmarevolutsioon! USA oli sellest väga häiritud. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia.
Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu.
,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused....
X räägib ka võõrandumisest. Inimene on võõrandunud tööst. Inimene on looduse osa, kuid inimese tõeline inimlikkus väljendub töös. Töö tegi abezjanast inimese. Võõrandumist on võimalik ületada, aga see on võimalik ainult klassideta ühiskonnas. Klassivõitlus, tugevam jääb ellu (nagu Darwinil olelusvõitlus). Ühiskondlikud formatsioonid: Ürgkommunism Orjanduslik kord Feodalism Kapitalism Sotsialism Kommunism Et ühiskond jõuaks sotsialismi ja kommunismi on vaja klassivõitlust. Valitsev klass ei taha loobuda oma tehastest jne, et jõuda sotsialismi tuleb valitsev klass kõrvaldada revolutsiooniga. Sellega pannakse alus sotsiaalsele võrdsusele, kaotatakse eraomand, raha pole vaja. Eksistentsialism Soren Kirkekaard (1813-1855) Oma eluajal polnud väljaspool Taanit tuntud, sest kirjutas taani keeles. Tema elu mõjutatud väga palju tema isa.
BERLIINI KRIIS Põhjused: ● NSVLiidu soov saada tunnustus SDV-le ● SDV soov peatada põgenike vool idast läände ● Aprillis 1961.a. kohtus NSVLiidu juht N.Hruštšov USA presidendi J.F.Kennedyga ja nõudis Lääne- Berliini staatuse muutmist ● 13.augustil 1961.a. alustati Berliini müüri rajamist BERLIINI MÜÜRI RAJAMINE BERLIINI KRIISI TULEMUSED ● Põgenikevool lakkas, üksikud üritajad lasti maha ● Kommunismi vastased said juurde uue argumendi – kommunism on nii õudne, et inimesed tuleb peita müüri taha, olemaks kindel, et nad ei põgene! ● Berliini müürist sai külma sõja sümbol – sotsialismileer kui hiiglasuur vangla ● SDV-d ei tunnustatud lääneriikide poolt ● J.F.Kennedy Eellugu: ● 1959.a. kukutati diktaator Batista võim partisanide poolt Fidel Castro Ruzi juhtimisel ● Viidi läbi agraarreform ● Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted ● 1961.a
Riigivõimu rahvas, kes teostab seda vabade ebademokraatlik valitsemine. täielik kontroll kodanike ja regulaarsete valimistega. Sageli on autoritaarne diktatuur kõikide eluvaldkondade üle. Riigivõim toimib seadustest ajutise iseloomuga. Inim- ja Totalitaarne diktatuur on ühe lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõiguste piirangud ideoloogia keskne (nt kodanikuõigusi. lähtuvad diktatuuri püsimise kommunism, natsism, islmam) vajadustest. ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt Venemaa, Eesti 1934-1940 Nt Põhja-Korea, Afganistan
Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2. Separatismiilmingud impeeriumites: Austria-Ungari erinevad rahvad Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. II Sõja ajend (lk24): 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed
Sõjaline võimekus Rahvaarv o 50 miljonit – alla selle väikeriik o 1,5 miljonit – WB (maailmapank) väikeriigid Territoorium – ei oma suurt tähtsust Majanduslik võimekus – MKP mõõdetakse triljonites, ainult 18 riiki ületab sellest 1% Tekkimine ja kadumine Suur on hea o Kreekas polis kõige efektiivsem poliitikaüksus Elanikkonna kasv Tunnustamine Lagunemine või ühinemine o Dekoloniseerimine o Kommunism Koht süsteemis Realism Suurriikide poliitika o Läbisaamine või teravam vastasseis o Multi- või bipolaarsus o Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest Geopoliitiline asend o Konkreetne positsioon o Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal Liberalism Üldiselt nõustub realismiga Kaubandusohud:
Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide saamatusest, kehvast relvastusest ja halvast organiseeritusest armees 1915.a. otsustas tsaar asuda ise vägede etteotsa ja võttis endale ülemjuhataja ameti.
Töö on vastuvaidlematult kohustuslik ilma igasuguse erandita kõigile töövõimelistele kodanikele. Ometi on meil veel isikuid, kes püüavad ära elada võõra töö arvel, ise ühiskonnale midagi andmata, saada ühiskonnalt mitmesuguseid hüvesid. Kui töövõimeline inimene elab ja sööb, kuid ei tööta, siis tähendab see, et ta ,,sööb" võõra töö tulemusi [...] Kommunistliku ühiskonda saab üles ehitada ainult kõigi nõukogude inimeste vaba ja kohusetruu tööga. Kommunism ja töö on omavahel lahutamatud. Kuigi sotsialistlikus ühiskonnas ei olnud tööpuudust ja kõik pidid töötama, jäädi majanduslikult kapitalistlikust süsteemist järjest rohkem maha? Miks? Sotsialistlik süsteem garanteeris kõigile töö. Kas sellega kaasnes ka inimeste varanduslik võrdsus ja vaesuse puudumine? Kas kapitalistlikus ja turumajanduslikus süsteemis on tööpuudus paratamatu? Kas selles süsteemis kõik tahavad töötada? Põhjenda.
Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodzale). · Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis; see omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni- põhjuseks doominoteooria ehk kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. · 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, millist tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid punahiinlased ja venelased (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid).
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
uurimist.Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes. Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n?udsid seda teadlastelt.Kindlasti valmistusid m?ned riigijuhid s?jaks.Kuid veel oodati v?ga teadlastelt, et nad t?estaksid kehtiva riigikorra ainu?igust.Selleks loodi erilised ,,teooriad'' ja ,,teadused'', n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses
mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodzale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria (kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane). 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, mida tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele
reguleerida või juhtida tootmist, piirata mõnel määral või tervikuna omandiõiguse teatud aspekte (mida tavaliselt seostatakse eraomandusega). Sellise sekkumise eesmärk on ümber jaotada tulusid ning anda hüvesid ja osutada teenuseid põhimõtetel, mis erinevad turumehhanismidest (mille eest maksad, seda ka saad). - Anarhism – toetab vähest sekkumist mõlemad valdkonnas; - Kommunism - toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; - Sotsiaaldemokraatia – toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õiglusliku süsteemi loojana; - Uusparempoolsus – toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist
Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee. 8- Hispaania kodusõda hea proov + muud rahv. vah. pinged · MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSVL välisasjade rahvakomissar Vjatseslov Molotov allkirjastasid MRP 23. Augustil 1939 Moskvas - Stalin tahtis Euroopa riike teineteise vastu sõtta, et kommunism saaks võimule. (Tal oli maailma suurim armee, plaanis ise sobival hetkel ise sõtta sekkuda.) - Hitler vajas Poola ründamiseks kindlat seljatagust. (I MS näitas et 2 rinnet korraga pole tore) - Avalik osa: mittekallaletungi lepe (10 a) mõlemad pooled ei plaaninud pidada. (Enne teised, siis omavahel) Ei tohtinud osaleda teineteisele vaenulikes sõjalistes liitudes + maj. koostöö.
Aasta. Artikli pealkiri. In Kogumiku pealkiri (kogumiku toimetaja(d) ed või eds). Lehekülje numbrid. Kirjastaja, linn. Jones, W. B. 1977. Multiple-point Pade tables. In Pade and Rational Approximation: Theory and Applications (Saff, E. B. & Varga, R. S., eds). pp. 57-65. Academic Press, New York. Ajalehe artikkel: Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajalehe nimi. Ilmumiskuupäev (ilma aastanumbrita) ja väljaande number (vajadusel). Part, K. 1993. Kommunism loodusteadustes. Rahva Hääl. 15.november. Artiklid intereneti andmebaasides (sidusbaasid, suurte kirjastuste online artiklid, e-ajakirjad): Artikli autor(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] sidusandmebaas (kontrollimise kuupäev) . Karofeld, E. 1998. Effects of bombing and regeneration of plant cover in Kõnnu-Suursoo raised bog, North Estonia. Wetl. Ecol. Manage, 6, 4, 253-260
mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud
Keskhariduse kohustuslikuks tegemine viis haridus allakäigule, kuna tunnistused said ka need inimesed, kes seda ei väärinud. Õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ettenähtud õppeedukus protsendid. Negatiivselt mõjutasid hardusolusid mitmesugused kampaaniad, mis olid sageli lõpuni läbi mõtlemata. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus pealesurutud kursustes, milleks olid kommunistliku partei ajalugu ja teaduslik kommunism. Iseloomulikuks oli üliõpilaskonna arvukuse kasv. Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut. 1951. aastal loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 11 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid suhteliselt liberaalse ajajärgu kogu NSV Liidus
=>Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. 11. Teine maailmasõda 1939-1945 põhjused >poliitilised -endine vaen Saksamaa-Prantsusmaa vahel; väljakujunenud huvid ning riikidevahelised vastuolud; ebaõnnestunud Rahvasteliit >ideoloogilised- vastamisi natsism, demokraatia; hiljem kommunism vs natsism >majanduslikud- majanduskriis nõrgendas demokraatiat >üldine riikide rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega sõjale eelnevalt >1939. a pingelised läbirääkimised (Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL) >23. august 1939. a Molotovi-Ribbentropi pakt e Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping (sisaldas salaprotokolle) ,tagab endale kindla seljataguse osapooled >teljeriigid: >liitlasriigid:
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele(klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga. Engels ja Marx ei arvestanud kapitalismi juures vaesustumise suhtelisuse (ehk et vaesed saavad ka rikkamaks aga mitte nii kiiresti nagu rikkad). Marxile
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
NSVL väed suutsid Berliini jõuda (Antill 2009: 87-90). 13 Kokkuvõte Hitleri ja Stalini koostöö maailmasõjas muutus pöördeliseks pärast Hitleri edukaid saavutusi läänes. Hitler tundis end võitmatuna ning otsustas alustada lahingutegevust ka idas - oma endise liitlase NSVL vastu. Saksamaa juhi sooviks oli kõrvaldada kommunism ning hallata Ida-Euroopa majandus-, tööstus- ja põllumajandusressursid. Saksamaa esimeseks eesmärgiks oli vallutada Moskva, kui Nõukogude Liidu keskus. Selleks alustas ta 1941. aastal välksõda NSVL suunas, et välistada NSV Liidu valmisolekut sõjaks. Paraku ta ei arvestanud Vene luurega ning ilmastikuoludega, mis pöördusid Punaarmee kasuks. Sakslased olid sunnitud taganema, sest välklahing kujunes pikaks ning puudus ettevalmistatus tõsiseks lahinguks talvises kliimas
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
muutused ei tule üle päeva. Lisaks rahvusküsimused ei ole seal eriti aktuaalsed, tegemist on üherahvuseliste riikidega. Näiteks Jugoslaavias oli palju rahvuseid. Lisaks on eelduseks tugev kesklass ning see, et töölisliikumine ja ametiühingud on kaasatud poliitilisse süsteemi ning ei seisa eraldi neil oma roll riigi juhtimisel. Diktatuuride liigid: autoritaarne ja totalitaarne. Suurim erinevus on see, et totalitaarsel on ideoloogia. Üks ideoloogia, mis on kindlasti totalitaarne, on kommunism. Fasismi ja natsionaalsotsialismi kohta on erinevad käsitlused. Mõningatel juhtudel on natsionaalsotsialism fasismi erivorm Saksmaal. Teisalt tähendavad nad sama. Autoritaarsete süsteemide kasu oli see, et nad aitasid riiki majanduslikult mingite piirangute kehtestamisega ning hoidsid mingil määral ära totalitarismi mõnes riigis. NB! Riigi sekkumine majandusse ei tähenda eraomandi kaotamist. Ameerika Ühendriigid 1920.-1930.
Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a. ühines selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletas ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käis koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles grupeeringus hakkab käima üks üliõpilane, kes on tegelikult salapolitseinik. 23.aprillil, 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja. Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk
Schröderi maja 1924!!! Van Doesburg + Hans Arp + Sophie Arp - kohvik Doesburg jutustas seda et värv on vajalik osa arhitektuurist. Stiil kestis üsna lühikest aega ja hääbus üsna kiiresti. Aga ta mõjutas enda olevuselt ikka teisi stiile ja arhitekte. Doesburg vs. Rohe Venemaa - konstruktivism Stiil on väga julge, modernistlik, kestis nii kaua kuni Lenin suri. Olulisemad märksõnad: suprematism, kubism, futurism, Agit-prop propaganda (tegeles rahva harimisega, räägiti kui hea on kommunism ja kuidas peaks head ühiskonda üles ehitama), proletkult, Proun. Olulised nimed: El Lissitzky, Vladimir Tatlin, Kazimir Malevits, Konstantin Melnikov. Melnikov - Melnikovi silindri-kujuline maja Rusakov workers club - hea näide konstruktivismist. Kuuluse saavutas 40aastat hiljem alles peale surma. Konstruktivismi propaganda plakatit on mega cooolid!!!!! El Lissitzky - mõjutas palju arhitekte ja kunstnike, märksõna mida ta leiutas oli Proun (pro
Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse. Mida tähendavad terminid 'vasak' ja 'parem' poliitikas? · Terminid vasak ja parem pärinevad Prantsuse Revolutsioonist - parempoolne seoti monarhistlike vôi reaktsiooniliste saadikutega, vasakpoolne aga revolutsiooniliste saadikutega, kes pooldasid vôrdsust. · Tänapäeval on taolise eristamisega probleeme - näiteks fashism on parempoolne ideoloogia, kuid samas revolutsiooniline, kommunism on vasakpoolne ideoloogia, aga näiteks perestroika ajal olid nad konservatiivsed. (Elu keerulisem, kui lihtsalt parem-vasak. Poliitilises teoorias välja tuldud ideedega,et tuleks kasutada kahte skaalat,mille puhul räägitakse nii vasak kui ka parempoolsest) Muutused vasak_________________________________parem radikaalne-liberaalne-môôdukad-konservatiivid reaktsionäärid Väärtused vasak_________________________________parem
Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks Karl Marx ja Friedrich Engels. The German Ideology (1845-1846) Tootmisviiside areng Tootmisviis = tootmisjõud Primitiivne kommunism (tehnoloogia) + Feodalism Tootmissuhted Kapitalism (tootmisvahendite omand ja sellega Kommunism seotud suhted) Henry Maine. Ancient Law. (1861) Antiik-germaani Vana-Rooma hõimud India (ida) Inglismaa (lääs)
Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturvasüsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia Keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaavia maad
Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia suurbritannia. DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga. Piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. See on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, islam, natsism) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise-ja välisvaenlaste suhtes. Riigi mõjutamisvahendid: 1. Ettekirjutused 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Õhuke riik (liberaalriik) - Võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik (sotsiaalriik) Jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning
suhtumistega prantsuse revolutsiooni. Konservatism: · Olemasoleva säilitamine, aeglased muutused · Väärtustati traditsioone ja kultuuri · Inimene pidi ise hakkama saama · Esindajad olid E.Burke ja G.W.F. Hegel Liberalism: · Pooldasid vabadust, üksikisiku vabadust just. · Pooldasid järske muutusi · Esindajad Locke ja Rebesque · Tahtsid võrdseid võimalusi- vähe riiki, vähe makse. Sotsialism: · kaks suunda: 1) kommunism 2)sotsiaaldemokraatia · tekkis sest oldi vastumeelsed relvastatud võitlusele, pooldati poliitilist võitlus, nt nõuti võrõiguslikke valimisvõimalusi. Merkantilistid: · Olid seisukohal, et riik peab rohkem kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule. · Nende arust oli rikkuse mõõduks raha · Arusaam, et riik peab võimalikult vähe kaupa sisse eksportima ja võimalikult palju välja importima · Esindaja Colbert Füsiokraadid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
