Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Prantsuse revolutsioon oli esimene suur revolutsioon, mille ulatus oli laiem ja tähendus sügavam (Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon), kui sellele eelnenud Ameerika revolutsioonil. Ainult Venemaa 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon, milles sündis tänapäeva kommunism, suudab tähtsuselt võistelda sellega, mis juhtus Prantsusmaal 18. sajandi lõpus. 2
järel levisid ühiskonnas peamiselt demokraatlikud ideaalid, rahvas uskus tõsimeeli demokraatia toimimisse. Levis patriotism, mis aitas pärast Esimest maailmasõda eestlastel end tõestada Vabadussõjas( 1918-1920 ) ning seeläbi rajada iseseisev Eesti Vabariik. Teise maailmasõja järel pooldati pigem vasakpoolseid vaateid, kuna inimesed olid demokraatias pettunud. Rahvas soovis kindlust ning seda näis neile aktiivselt propageeritud kommunism pakkuvat. Eestlastest patriotistide kõrvale tekkis ka eesti kommunistlik liikumine, mis aitas Moskva enamlastel riigipöördekatset teostada, kuna kommunistlik kandepind Eestisse oli loodud. Teise maailmasõja tagajärjel jäi Eesti enam, kui 50 aastaks taas Venemaa võimu alla. Mõlema sõja tagajärjel kandis Eesti suuri majanduslikke ja kultuurilisi kahjusid. See nõudis suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus
§3.1 Inimsuse vastaste kuritegude juured. 1. Kas agressiivsus on inimkonda iseloomustav tunnus või erand? tunnus 2. Kuidas ühiskonnas maandatakse agressiivsust. (Nimeta 4) Karnevalidega, spordiga, sõjaga ja kuritegevusega. 3. Kas võitlus kuritegevuse vastu võib olla ka vägivaldsuse avaldus? Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid.
toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustassissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Moskvale ei andnud see meelepäraseid tulemusi ning mõne aja pärst see lõpetati. 1949 aastal Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik(Kim Il Sum), lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale, soovides kogu Koread endale. Algas Korea sõda. Ameerika palus abi ÜRO-lt. Kommunistid surutakse tagasi Hiina ja Korea piiril, milel tõttu saadab Hiina oma sõjajõu. USA-le soovitatakes kasutada tuumapomme, kuid see lükatakse ikkagi tagasi
Kui NSV Liit ei oleks lagunenud... NSV Liit oli kahtlemata võimas ühendus, mis omas maailmas väga suurt kohta. Halb oli aga see, et paljud liiduriigid ei olnud seal vabatahtlikult, vaid vastupidi, sunniviisiliselt. Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism, ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud?
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
II ms, eellugu Algusajad: * Aasia 1937/1931, kui Jaapan tungis Mandzuuriasse; * Aafrika 1935, kui Mussolini tungis Abessiiniasse; * Lä-Euroopa 1936, kui Franco sai tänu Sks-le ja Itaaliale võidu; * I-Euroopa 1939, kui Itaalia tungis Albaaniasse. Hitleri eesmärk: Saksa riigi laiendamine, selle käigus tuli hävitada oht juudid ja kommunism, mis Hitleri jaoks taandusid üheks ja samaks. Aladel, mida H ihaldas, elas palju sakslasi. Chamblerlaini vead välispoliitikas: 1) ei püüdnud takistada sudeedisakslaste ja nende maa minekut Sks võimu alla, vaid ainult vältida, et H ei teeks seda jõuga. 2) arvamus, et natsireziimis on oma ,,mõõdukad" elemendid, mida tuleb lepitamisega tugevdada. 3) arvamus, et Srb võidab, kui ootab ja laseb asjadel omasoodu arenenda
Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Vietnami sõda- NSV Liit ...
Enamus inimesi on sellele pragu vastu aga arengu kiirus aina suureneb ja on võimalik, et kunagi avastame ka maavälise elu ja võõibolla tuleb meil kogu oma rahvaga oma planeedi eest välja seista. Ühesõnaga globaliseerumine on meile ainult kasuks. Ka praeguses ajahetkes, olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest. Kumbki neist ei saaks eksisteerida ilma teineteiseta. Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem, valitseks üks suur kommunism. Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu elavatele inimestel antakse võimalusi omale elatist teenida. Arenguriikide on tihti soodsa kliimaga või maavara rikkad. Seega toob neile palju raha sisse erinevate kultuuride kasvatamine ja maavarade kaevandamine. Arengu riikides on palju probleeme nagu vägivald, vaesus, halb haridus, halb meditsiin, toidu ja vee puudus, tööpuudus jne.
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 ...
Kui tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Tema veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Samuti oli ta veendunud, et Punaarmee abiga suudab ta kogu maailma muuta kommunistlikuks. Korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni stratreegiat. Saksamaad hirmutas kommunism. Selle põhivaenlasteks said Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, eesotsas Adolf Hitleriga. Neis nähti jõudu, kes suudab peatada kommunistid. Hitleri õpetuse põhimõttel pidi Saksamaa saama jälle suureks ning sakslased pidid muutuma maailma valitsejaks. Nende eesmärk oli nn uue korra loomist, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse saavutmist. Peale Riigipäevahoone põlengut kehtestati üheparteisüsteem. Parlament kaotas oma
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste
TOTALITAARNE KUNST Totalitarismi iseloomustavaks jooneks on tugev keskvõim. Lihtinimeste eeskujuks on nende juht, kes toetub ainuõiguslikule valitsevale parteile. Partei eesmärgiks on aga saavutaada mõjuvõim kogu rahva üle. Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm. Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fasistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit. Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui ka tavainimeste isiklikku elu. Tänu julgeoleku- ning salateenistuse abile surutakse maha ka kõige pisemgi vastupanu kehtiva korra vastu. Lahutamatuks osaks totalitaarsete reziimide juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond. Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku...
Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest • Kommunistliku režiimi langemine Poolas • Uuenduste algus Ungaris • Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas • Saksamaa taasühinemine Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch?v=fmtNJdX 0Q44 Lääne strateegia külma sõja võitmiseks • R. Reagan oli üks vähestest, kes märkas NSVL nõrgenemist. • Reagan oli veendumusel, et kommunism tuleb hävitada. • Strateegia: 1. Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ja toetama võitlus kommunismi vastu. 2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja. • Liikumist „Solidaarsus“ varustati moodsa side- ja trükitehnikaga.
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.n...
kaaluga. See kes on tugevam ja kelle tõde jääb peale, see määratleb ühtlasi ka vale definitsiooni. Selleks et oma tõde põlistada ja vastase oma hävitada, tuleb aga sõdida ja sõda võita. Sõdimise alla liigituvad nii üksikisikute vahel peetavad duellid kui ka riikide vahelised totaalse iseloomuga sõjad. Näiteks NSVL võitis Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa ja ühtlasi omas seeläbi õigust põlistada sellist tõde mille järgi natsinaalsotsialism on üdini halb ja kommunism hea. Seega on lõputu võimuvõitlus ja verevalamine nii otseses kui kaudses mõttes ning seeläbi oma headuse ja õigsuse (tõe) kinnitamine inimkonna olevikku ja tulevikku sisse kirjutatud. Olgugi, et eetika olemus taandub ühele pidevale lõppematule konfliktile hea ja halva vahel, on sellest vastasseisust võimalik leida ka head. Nimelt, kuna iga subjekt peab ennast eetiliseks (heaks), siis seega ta ka piiritleb enda jaoks hea ja halva. Teisisõnu paneb paikka enda jaoks piirid kuskohalt
Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid
Sissejuhatus majandusse I osa Majanduse alused Viimsi Kool 10ml 2018 Majanduse alused. Majandusteadus • Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda kuidas INIMESED, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlus...
Viga+ülemääras.valits.raanõud. orjalaevad(1769-1800),avastati ammendavat tööjõu resserssi- .- .., . . - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); mustanahalised.Indiaanlaste asemel kasutati · , ... - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). suhkruist.2)Erainvestorite kaasamine-eraettev+valits,Charter Company(, . , Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses 4)W.Petty (P. Boisguillebert)
Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale. Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov (Lenin)- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab: · Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil. · Ühiskonnas valitsevad inimõigused vastastikune sallivus ja humanism. · Teadmised ja mõistus on kõikvõimsad. · Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. · Sotsiaal poliitikas lähtutakse põhimõttest et, inimese edukus ühiskonnas sõltub temast endast
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
kauplustega). Majanduslangus, mis väljendus nii tootmise, kaubanduse kui ka teeninduse efektiivsuse ja kvaliteedi languses, pidevates kriisides ning alalises kaubadefitsiidis. Ajuti leidsid aset ka suured näljahädad. Kokkuvõttes: Nõukogude Liidus marksismi rakendamisel tekkinud aspektid olid: ühe partei võim ja priviligeeritud nomenklatuur, terror, orjus, majanduslangus jne. Marxi pärand ja selle tagajärg Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist.Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx.. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel.
Demokraatku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnistanud ning algas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946 54. Prantsusmaa kaotas ning jaotati riik kaheks: Vietnami DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami. Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased.
Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: ,,Miks Jumal laseb nii sündida?" Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks. Paavst Johannes Paulus II kirjutas oma raamatus ,,Mälu ja idenditeet", et kommunism oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma. Thomas Aquinast ,,Teoloogia summa" hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et vastandite ühte poolt saab tunda vaid teise poole kaudu, nii nagu pimedust saab eristada vaid valguse läbi. Tema sõnul on kurjus põhjuslikult seotud headusega seeläbi, et kurjus on oma olemuselt headuse puudumine. 5. Patt on religioosses tähenduses vastuhakk Jumalale
Revident Hlestakov- Ei ole väga rumal, aga ei hiilga ka tarkusega. Omakasu peal väljas- kui on oma kasud sees, siis mõtleb igasuguseid nippe ja valesid välja, muidu on aga küllaltki väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene. Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pära...
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. ...
Blankism : Francois Noel Babeuf,Auguste Blanqui. Blanqui võttis Babeufilt üle vägivalde reofmatsiooni ja töötajate diktatuuri ideed tõlgendas Blaqui kui kõigi tööinimeste valitsemist rikaste logelejate ja muidusööjate üle.Blanqui arvas töötajate hulka ka haritlased,kellele ta omistas sotsialistliku ühiskonna loomisel erilise osa.Blankism tähistab liikumist, mis seadis eesmärgiks väljavalitud revolutsionääride organisatsiooni vandenõu. Teaduslik kommunism : Wilhelm Weitling Uskus et inimokonna progressi liikumapanevaks jõuks on teadmised.Tema arvates oli ühiskonna kõigi hädade põhjuks eraomand.Tema ideekohaselt juhib uut ühiskonda teadus.Pani suured lootused kaltsakproletariaadile(pätid,röövlid,vargad,paadialused,lõbunaised ja teised ühiskonna heidikud) kellel pole midagi kaotada. Marksism : Karl Heinrich Marx,Friedrich Engels 1848.avaldasid Kommunistliku partei manifesti
Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I ...
immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, viisakusreeglid jne. · 1968. Pariisis noorterahutused, eesotsas üliõpilased; pooldati vasakpoolsust(monarhism, kommunism, anarhism); nõudmised: sõjaliste kulutuste kärpimine, hariduskulude suurendamine, palgatõusu töölistele · 1960. mustanahaliste liikumine, juhtis Martin Luther King(tema sõnad-Mul on unistus): nõudis kodanike võrdsust seaduse ees · Naised ja vaesed nõudsid ka võrdsust ja õiglust · 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek
· Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist · Nõukogude kommunism kirjeldab antud isiku õpetusi kui kristliku kommunismi printsiipe Jelizaveta I · Venemaa tsarinna 1709-1762 · Keelustas vennastekogudused nende äärmuslikkuse tõttu · Lõpetas balti eriolukorra laiendamise ja edasi arendamise. Seega lõi aluse Balti erikorra katkestamiseks. · Tuli võimule riigipöördega Otto Gustav Douglas · Tallinna kindralkuberner 1687-1771 · Pärit Rootsist
9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte,
partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased). Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
Muutused maailmas 20. sajandi alguses Arutlus Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand. 20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine, mis väljendus hirmasas esimeses maailmasõjas ja majanduskriisis ning ülesehitamine, mida iseloomustasid uued avastused, mõtteviisid ja ü...
Demokraatliku riigikorra puudumine. Koonduslaagrid. Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu. Majandus oli riigi kontrolli all. Propoganda. FaSismi õpetuse sisu: Tähtsal kohal oli rahvuse kui terviku heaolu. Mussolini võimuletulek: Piiramatu võim ja kuningaga võrdsed õigused. Hea trump rahvaga suhtlemiseks, millega võitis palju kuulsust. Suur tähelepanu imagole. Kommunism hakkas tugevnema, ta oli selle vastu. 9. II maailmasõja eellugu: Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sammud maailmasõja suunas. Saksamaa Jaapan Itaalia Versaille lepingu Hiinasse Läks Etioopiat täitmise sissetung. vallutama. keeldumine. Julmad võtted. Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida.
ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4.Hrustsovi asendamine Brezneviga. Hrustsovi käitumine muutus ettearvamatuks, ta muutus närviliseks ja sallimatuks. 6.USA ja NL presidentide võimalused oma riikide vormimisel. NL presidenti hoidis ohjes parteiladvik, mis võis vale liigutuse korral ta asendada kellegi teisega (see juhtuski Hrustsoviga), samal ajal kui USA presindendil olid suhteliselt vabad käed tegemaks, mis ta soovis. Samas pidi USA
lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis; see omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni- põhjuseks doominoteooria ehk kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, millist tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid punahiinlased ja venelased. Sõda lõppes USA lüüa saamisega ja kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla.
lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus.
levinumad on: · Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) · Konservatism (traditsioonid, moraal) · Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) · Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene: · Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ehk heaolu tuleb tagada koostöö ja 3. sektoriga. Uusparempoolsus: · Seisukohal, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus ja seab riigile kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid
Riigivõimu täielik rahvas, kes teostab seda läbi ebademokraatlik valitsemine. kontroll kodanike kõikide vabade ja regulaarsete valimiste. Sageli on autoritaarne diktatuur eluvaldkondade üle. Totalitaarne Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ajutise iseloomuga. Inim- ja diktatuur on ühe ideoloogia keskne ning austades inim- ja kodanikuõiguste piirangud (nt kommunism, natsism, islam) kodanikuõigusi lähtuvad diktatuuri püsimise ning äärmiselt argessiivne vajadustest. võimalike sise- ja välisvaendlaste suhtes. Võim võib olla päritav Iirimaa, Slovakkia, Eesti Venemaa, Eesti 1934-1940 Põhja Korea, Afganistan 1996-
Diktatuuride teke pärast majanduskriisi Pärast I Maailmasõja lõppu tekkis Euroopasse palju uusi riike, mis kõik olid demokraatliku korraga. Sõja võitjateks olid osutunud demokraatlikud suurriigid, mis tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, inimõigused ja kodanikuvabadused. Vastuvõetavad on erinevad maailmavaated, mitme partei otsuste kooskõlastamine ning võimude lahususe põhimõte. Diktatuur seevastu on täielikult juhikultus ning ühe partei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund. Kõik konkureerivad parteid...
Majandus allutati riigi kontollile, plaanitööstus Majandus töötas sõja vaadusteks Füüreri austamine, ülistamine Eraoman oli olemas Eraomandid puudusid, olid suured kolhoosid Võim saavutati valimistega Võim saavutati vägivallaga Riigis valitses natsism Riigis valitses kommunism 13. Miks tulid Saksamaal natsid võimule? Peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist kasutasid Saksamaa kokkuvarisemist ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid agressiivselt lööksalkade abiga võimu haarata. Paljude sakslaste arvates saab punast katku peatada vaid pruuni katkuga ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside populaarsuse ja neil õnnestus võimule tõusat. 14
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus ...
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende...
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
Maailmasõda. Trumani doktriin oli Ameerika välispoliitiline doktriin mille abil sai vältida nõukogude liidu mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest. Nõukogude liidu/ kommunismi ähvardus on kujutatud kui kuri beebi trasporditakse kommunistliku kotka abil. Kotkas lendab Lääne Euroopa suunas, mis näitab seda, et kommunism levis üle terve euroopa ja tõi kaasa kaose. Lääne euroopa poole sõidab ka USA kongressi doktor. Karikatuurile on kirjutatud, astu peale, doktor, mis näitab seda, et nad võistlevad omavahel kumb saab lääne euroopaga liitlaseks. See karikatuur on pigem suunatud lääne euroopa poliitikutele ja kodanikele. See on selleks, et veenda lääne euroopat, et nad vajavad abi ameerikalt, et nõukogude liit neid ei valitseks. Sellekssoovitakse, et Lääne euroopa liituks NATOga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
