hakataks võõrkeeli juba veelgi varasemas eas õpetama. Minu arvates vägagi mõistlik. Mina isiklikult olen mitmekeelsuse toetaja. Ma leian, et praegu, mitmekeelses ühiskonnas, on kõik täiesti okei ja ma ei näe põhjust miks peaks toimivat süsteemi kuidagi muutma. Kui oleme minevikus hulgaliselt aastaid saanud erinevate keeltega ühiskonnas hakkama, saame seda ka edaspidi. Tõsi, kui mitmekeelsus ära kaotada, oleks kommunikatsioon palju kergem ja selle tõttu ka inimeste elu lihtsam. Selle vastu ei vaidle ilmselt keegi. Aga kõike ei saagi alati lihtsamat teed pidi ajada. Las olla maailmas rohkelt erinevaid maid ja kultuure, millega saab tutvumas käia. Las olla palju erinevaid keeli mida saab vajadusel õppida, et ennast arendada. Inimestes saab ühtsust tekitada ka siis kui nad on täiesti erinevatest kultuuridest ja räägivad täiesti erinevaid keeli. Mina näen küll,
3) Sotsiaalne roll Reklaam informeerib, õpetab eelistama ja kasutama · Mõjutab/peegeldab väärtushinnanguid, hoiakuid · Seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel · Reklaam on nn „konsumerismi“ toitja (eneseväljenduslik, sümboolse väärtusega kaupade-teenuste tarbimine) 4) Reklaami kultuuriline roll · Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa Reklaam kui kommunikatsioon Sõnumi formuleerimine (saatja) --> Sõnumi vormistamine (s) --> Sõnumi edastamine (meedia) --> sõnumi vastuvõtt (vastuvõtja) --> sõnumi tõlgendamine (v) --> vastuvõetud sõnumi vormistamine (tagasiside) --> vastuvõetud sõnumi tõlgendamine (t) Turunduskommunikatsioon • Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega.
seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. NB! Teaduslik antoloogia "Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender: - kui liik: Hiiemäe suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi - tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes: o Arhailine mõtteviis o Tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus o Suuline-kirjalik (puukalender, kalendri kirjandus) - kui kommunikatsioon: liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi. Kui vaadelda rahvakalendrit kui kommunikatsiooni ilmnevad ilusasti ka teatud rollid ja tähendused. 18. oktoober Mängud - mängud uurimisobjektina (teoreetiliste raamide muutumise kontekstis) - sünkretism mäng kui rahvaluuleliik Tavand Mängud
igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: 1. individuaalne initsiatiiv 2. riski aktsepteerimine 3. suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid 4. integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö 5. juhtkonna toetus alluvatele 6. kontroll 7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel:
kunstlikeks(erinevad märgid) 3) Nimeta keele kõik funktsioonid ja iseloomusta igaüht lühidalt paari lausega. Milline neist funktsioonidest on sinu arvates olulisim? Põhjenda oma arvamust asjalikult 50-100 sõnaga. Keele funktsioonid:1. Edastada informatsiooni, st, et teistele öelda, mida soovitakse, kirjutada kirju, jagada ühesõnaga erinevat informatsiooni ümbritseva maailmaga enda jaoks sobival või võimalikul meetodil 2. kommunikatsioon ehk suhtlemine: teiste inimestega suhtlemine, rääkimine, mõtete vahetamine, muljetamine jms. 3.kuuluvuse näitamine: eestikeele oskajana peame ennast eestlaseks ning kui emakeel on nt prantsuse keel, näitab see, et oleme prantslased. 4.emotsioonide väljendamine: saab teatada teistele oma vihasest olekust, rõõmsast tujust jms, ilma kehalisi vahendeid kasutamata, st nt pekstes, jookstes hüpates vms tegemata. Öeldes vaid sõnadega nt ,, Ma olen nii õnnelik praegu"
Pealiskirjad ja raidkirjad (tekst müntidel, ehetel, vappidel vms) Keskaegseid materjale säilitatakse kõigjal maailmas raamatukogudes. Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18. saj jooksul, aga ka nt maailmasõdade jms tõttu. Väga suur osa keskaegseid allikaid on aga ka publitseeritud, seda alates trükikunsti sünnist. Kommunikatsioon Keskaja jooksul muutus suuline kommunikatsioon kirjalikuks. Umbes 13. saj hakati õigusloomisi kirja panema, 15. saj kujutas kirjalik tekst juba õigust. Keskajal lõpul tuli kasutusele ka paber, mis oli odavam kui pärgament. Pärgamendilehtedest kokkuköidetud raamatut nimetatakse koodeksiks. Võimalik, et see lõi aluse keskaja teadustöö tekkele, sest neid raamatuid oli mugavam teadustööl kasutada.Valitsejad muidugi lugeda ei osanud nende tööks oli sõdida
kontakti võtmine, kuulmisoskused, enesekehtestamine, Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik? konflikte lahendamine või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu Kommunikatsioon ehk infolevi Pertseptsioon ehk isikutaju Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine Käesolevas raamatus on struktuuri loomisel kasutatud mõlemat. Usun, et pole niivõrd tähtis teada, mis just toimib, peaasi, et toimib. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 11 Kontakt
Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)) · 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) hoiaku muutus otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
7 MUUSIKATERAAPIA TOIME (2) Tõstab tuju ja vähendab deperssiooni. Muudab südamerütmi ja tõstab kehatemperatuuri kõrgemale, mis on lõõgastumise puhkemise näitajateks. Saavutab füsioloogilisi muutusi. 8 MILLE POOLEST MUUSIKATERAAPIA ERINEB TEISTEST TERAAPIATEST? Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. 9 9 KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni. Inimesi erinevate häirete või haiguste puhul. 10
Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem?
vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti. VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisest
See on spetsiifiline iga muudatusettepaneku ja ümberkorraldusprojekti jaoks. Muutuste põhjuste kindlaksmääramisel on selgelt määratletud vastus küsimusele ’’ miks muutust on vaja?’’. (Oake et al., 2017). Muutuste põhjused on välja arenenud juhtimise, kommunikatsiooni ja koostöö põhiväärtustel. Juht on ’’muutuste agent’’, kes paneb kokku juhtmeeskonna. Juhtmeeskond arendab kommunikatsioonistrateegia, mis on järjekindel ja läbimõeldud. Kommunikatsioon viib tiheda koostööni ning on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega. Koostöö peab hõlmama kõiki muutustesse kaasatud gruppe ja indiviide. Juhtmeeskond on vastutav kõikehõlmava koostöö loomise eest, ilma milleta on muutumisplaan hukule määratud (Oake et al., 2017). Iga muutuse esimene etapp koosneb muutuse põhjuste tuvastamisest. Muutuste käigus võivad tõstatuda erinevad probleemid, mille adresseerimine ja lahendamine on eduka muutuse saavutamiseks hädavajalik
Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides. Ühisnimetajana neile ressurssidele, mis peituvad osaliselt indiviidis, osaliselt sotsiaalses koostoimes ja osaliselt materiaalses keskkonnas võib kasutada mõistet kultuur
kriisinõustamine, mille alaliikideks on eraldi väljatoodud simulatsioonid ja kriisiraamatud. Nõustamisteenused võrdlusalustel kattuvad. H&P nõustamise kohta on kodulehel rohkem informatsiooni. UURINGUD JA AUDITID H&P ei tegele ettevõttete maine uuringu ja analüüsiga. Muud sellealased teenused on pakutud. Lisaks rahulolu uuringutele, on H&P eraldi välja toonud ka motivatsiooni uuringu, mida H&K ei paku. Pakutud teenused on väga sarnased. AVALIKE POLIITIKATE KOMMUNIKATSIOON H&P kodulehelt ei ole võimalik leida otseselt poliitikale suunatud teenuseid. Sotsiaal-poliitiliste teenuste all on välja toodud otsuselangetamiste protsessi analüüs ja monitooring, mida võib samastada seadusloome monitooringuga. Selge eelis poliitika valdkonnas on H&K teenuste hulgas. TREENINGUD H&P ei nimeta sellealaseid teenuseid mitte nii väga ,,treeninguteks", vaid hoopistükkis koolitusteks. Kattuvad teenused on meediaalane koolitus ja kriisitreening
Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ei anta. Filmivaatamine on ühesuunaline kommunikatsioon, teatrietendus kahesuunaline. On inimesi, kellele üldse teater ei meeldi. Nad kohe ei saa istutud nii kaua ühe koha peal pimedas saalis, ei saa süvenetud, ei saa aru, ei tahagi aru saada. Ega teater polegi vist kõigile kui oleks, siis ta poleks ju teater, siis ta oleks Hollywood. Teatrikunsti vaatamine on nagu greibi söömine sellele peab keskenduma, enne kui võib teda nautida. Ta on päris ja ei ole ka, ta on otsene ja ei ole ka. Nagu mõru greip on hea maitsega ja ei ole ka
võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi
Üheks suurimaks vormiks on ilmselt sotsiaalmeediavõrgustikud, kus on ühtaegu võimalik oma sõprade ning tuttavatega suhelda ning samas jälgida erinevaid huvipakkuvaid lehekülgi ja artikleid. Kuid nii öelda ,,uue meedia" ajastu tulles ei ole haihtunud tõsiasi, et meedia mõjutab meie elu ning valikuid otseselt. Üks parim näide sellest on reklaam. Reklaam on organisatsiooide ja/või üksikisikute tellitud tasuline kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi endale sobivas suunas. Reklaam on tihtipeale loodud mõjuma inimemotsioonidele, et kujundada inimeses ihaldust teenuste vastu, ilma milleta ta varem on suurepäraselt hakkama saanud. Kuigi telereklaamis rõõmsalt mõne tippautotootja uusima mudeliga ringisõitev perekond paneb ka sind tundma end tundma hästi ja ehk tekitab lausa kadedust, ei tähenda see seda, et antud eseme soetades lisandub sellele materiaalsele
Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erin...
tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, oman- dada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi
valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid - läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse - On autopoieetilised ehk ennast pidevalt taasloovad Tunnetus ja suhtlus on struktuurse sidususe suhtes ehk kumbki suhtleja ei määra ära mis teises toimub, luuakse ühist, aga e määrata teineteist, nagu abielus ei saa mõista alati teineteist aga saadakse luua ühist
Tsiviliseeritud ühiskonnas on toimunud suured põhimõttelised muutused. 20. sajandil hakati tõsiselt pühenduma loodushoiule, keskkonnale, kus me elame ja mille tuleviku suhtes me kanname vastutust. Teaduse ja õppetöö muutus märksa süsteemsemaks ja haridus muutus kättesaadavaks ja enesest mõistetavaks paljudes riikides. Tehnoloogia areng on loonud täiesti uued alused kõikides eluvaldkondades. Inimese kiire ja vaba liikumine oma koduplaneedil ning tõhus kommunikatsioon on enesest mõistetavad paljude inimeste igapäeva elus. Muusika on saanud erinevate kümnendite elulaadi ja moe tunnuseks ning selle levikul ei ole enam piire. Sport on muutunud paljudele elu lahutamatuks osaks ja sport kui meelelahutus moodustab kindla segmendi muu meelelahutuse laias skaalas. Arstiabi põhineb tugeval teaduslikul alusel. Inimene väljus oma koduplaneedilt tänu arenenud tehnoloogiale ja erinevate kogukondade koostööle. Seda väga kena loetaelu võiks
(Üksvärav 2003). Organisatsioon on üks erinevate kultuuride segunemise vorme. Vos ja Scoemaker on loetlenud järgmiseid organisatsioonikultuuri omadusi: 1.standardid käitumuslikud standardid ja juhised, 2.käitumuslikud tavad, millest kinni peetakse ühine keel ja rituaalid, 3.domineerivad väärtuse- näiteks täpsus ja vähene puudumine, 4.filosoofia kuidas töötajaid ja sihtgruppe koheldakse, 5.reeglid kuidas tööülesandeid täidetakse. · Kommunikatsioon on organisatsioonikultuuri väljendamine. · Organisatsioon on üks erinevate kultuuride segunemise vorme. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest väärtused kujundavad suuresti seda, kuidas inimene ümbritsevat mõistab, kuidas ta tegutseb, plaanib, otsustab ja suhtleb ning sageli kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama oma kultuuri
...4 Konstruktsioon.................................................................................................................................................. 4 Energiaallikas ja haldus...................................................................................................................................4 Käsu- ja andmehaldussüsteem...........................................................................................................................5 Kommunikatsioon.............................................................................................................................................5 Asendi määramine ja juhtimine.........................................................................................................................5 Pardakaamera.................................................................................................................................................... 6 Eksperimendimoodul........
Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadlane
töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid, · keskastmejuhid,
ja tegude tasandil; seaduste, ameti- ja politseivande ning põhiväärtuste järgimine; au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süvendamine. Inimlikkus objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos. Koostöö üksteisest hoolimine ja abi osutamine; teadmine, et töötatakse ühise eesmärgi nimel; partnerlus, kommunikatsioon ja nõuandmine; meeskonnatöö ja meeskondlik toetamine; töötamine koos kogukonna ja teiste institutsioonidega, et tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust. Millised on Eesti politsei prioriteedid? Alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegude vastane võitlus ; narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
arenenud analüüsimisvõime, mis aitab langetada mõistlikke ning küpseid otsuseid. Ühtlasi võib laiduväärt läbisaamine olla põhjustatud teiste eakaaslaste mõjutusest. Kui mõni nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni, et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma
Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil mikrotasand- orgi komm operatsioonitasandil, ühtne stiil ja „hääletoon“ mesotasand- org. i erinevad komm poliitikad peavad olema ühtsustatud
võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta? Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: igas kongis on eraldi vannituba ja televiisor, ühiskasutatavatest ruumidest on võimalik kasutada spordisaalid ja väljakud ning isegi helistuudio. Sellised võimalused on arenenud riikides enamalt vangidele tasuta, kuid mitmetes Ida- Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaades peavad vangid elus püsimiseks vanglas ise tööd tegema
Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
Liivimaal tekkis ka peale sõdu läänikord ning esile kerkisid seisused. Seisuste tekkimine oli suur edasiminek keskaega. Muinasajal ei olnud rikkusel ja võimul nii suur tähtsus, kuid keskajal oli võimuga tagatud ka hea eluolu. 14. sajandi keskpaigast korraldati ka iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati tähtsaid kaubandusega seotud küsimusi ning maapäevi, kus said kokku maaisandad ja erinevad seisused. Tähtsaim muutus, mis minu arvates ühiskonda edasi viis, oli linnade teke. Kommunikatsioon, kaubandus, käsitöö, kõik elualad said uue hoo, kuna kõik oli lähedal ning oli ka palju inimesi, kes huvitus elatise teenimisest. Samamoodi levis jällegi usk, kuna linna kogukond käis peaaegu tervenisti kirikutes ning linnades elavad inimesed pidid olema eeskujulikud. Kõik eelnevad muudatused olid tegelikult edasiviivad ning isegi sõdadel olid mõnes mõttes head tagajärjed, kuna isegi eestlaste jõukus ju tegelikult kasvas aardeleidude põhjal. Muidugi oleks olnud
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
(organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. ● Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. ● Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. ● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1. Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2
POSITSIONEERIMINE (kuidas inimestele pähe pugeda ) Positsioneerimine on korrastatud systeem, mis aitab leida aknaid inimeste peas. See on rajatud põhimõtetele, et kommunikatsioon saab toimuda ainult õigel ajal ja õigetel tingimustel. Lihtne viis inimeste teadvusesse jõudmiseks on jõuda sinna esimesena Selle põhimõtte paikapidavust saab tõestada esitades endale mõned lihtsad kysimused, kes oli su esimene õpetaja , kes oli teine kes astus esimese inimesena kuu pinnale (loomulikult Neil Armstrong, kes oli teine , siit tuleneb , et meie peas ja mõtteis esimesena positsiooni sissevõtvat infot kohaltliigutada on raske. nÄITED *fotograafias Kodak
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hamm...
HIND, TURUSTUS HIND Hind on ainus, mis toob kasu. HIND ON VÄÄRTUSTE SUMMA, MIDA TARBIJA ON NÕUS VAHETAMA NENDE EELISTE VASTU, MIDA ÜHE TOOTE OMAMINE VÕI KASUTAMINE PAKUVAD VÕI MIDA PAKUB ÜHE TEENUSE VASTUVÕTMINE. Hinna eesmärgid: 1) eksistentsi --> kui firmal on probleemid, siis peab ta opereerima madalate hindadega lootuses, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2) Jooksva kasumi maksimeerimine --> lähtudes nõudluse ja kulude seosest hinnaga, valitakse selline hind, mis annab maksimaalse kasumi või rentaabluse. 3) Turuliidriks pürgimine --> taotletakse oma turuosa suurendamisega kulude vähendamist ja suurimat perspektiivset kasumit. 4) Kvaliteediliidriks pürgimine --> kõrge hind, et katta uurimis-ja arendustöödega seotud kulutusi. 5) Muud eesmärgid --> konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine. Hind võib oll...
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii?
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
toimunud Eesti - Läti maavõistlusi Tallinnas vilistas Soome kohtunikepaar Tommi Riihimäki - Juha Sirkka ning meeste Eesti meistrivõistluste esimest finaalmängu Jõgeval Läti kohtunikepaar Agris Kivkulis - Uldis Linis. Saalihokit vähegi põhjalikumalt tundval inimesel oli kerge märgata erinevusi Soome ja Läti kohtunike vilistamisstiili järgmistes aspektides: lubatud jõumängu aste, ?latsioon, kommunikatsioon mängijatega, liikumine väljakul ja kommunikatsioon isekeskis aktiivse mängu ajal. Eesti piires lähevad inimeste arvamused selles osas, kumma kohtunikepaari vilistamisstiil oli parem, kindlasti lahku. Seepärast tuleks selles vallas tõele lähemale jõudmises taaskord vaadata laiemat ehk rahvusvahelist perspektiivi. Kohtunikepaar Sirkka - Riihimäki oli üks kaheksast kohtunikepaarist, kes määrati Rahvusvahelise Saalihoki Föderatsiooni (IFF) poolt vilistama 2004. aastal eitsis toimunud meeste MM-i
liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). Org. kultuuri tagajärjed ehk tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine, 2. Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu, 3. Järjepidevuse loomine, 4. Identiteet ja üksmeel, 5. Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest. 25 32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine 26 Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine
Psühholoogi ülesanne on luua uus keel, mille alusel kirjeldada oma suhet teisiti, et suhted süsteemis muutuksid paremaks. Kirjeldused pole kunagi universaalsed, vaid kultuurispetsiifilised. Oma kirjeldusega luuakse olukord, kus teine süsteemi liige jätkab vastavat käitumist. Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel). See, millist mudelit uurija kasutab, sõltub tema uurimisülesandest. - 1940ndatel Shannoni mudel. Lõi suhteliselt lihtviisilise mudeli, kus ühes otsas on teate saatja,
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 0,3 milj aastat tagasi · esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast · suurem keha ja aju · oskas ka sutada tuld · valmistasid varjualuseid · eksisteeris kommunikatsioon · pikad · ilmselt tumeda nahaga 4. Neanderdaallane · 300 000 / 250 000 / 30 000 · esimesed säilmed Saksamaalt Neanderdaadia orust · lihaseline kehaehitus · võibolla oskasid kasutada keelt · küttisid suuri imetajaid · kasutasid kivist tööriistu (nt. kaabits) · looma nahkadest valmistati kehakatteid · surnute matmine · hoolitseti haigete ja vigaste eest · surnud puistati üle lilleõitega
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
