Sisekultuur ütleb inimestele, mida võib ja mida ei või org-s teha. Väljakujunenud org.kultuuriga ettevõttes ühtlustub töötajate käitumine, ettevõtte toimimine muutub stabiilsemaks ja väheneb formaalse juhtimise ja kontrolli vajadus. 28. Organisatsioonikultuuri tegurid 29. Individuaalne initsiatiiv, riski aktsepteerimine, suund, integreerumine, juhtkonna toetus alluvatele, kontroll, identiteet, hüvituste süsteem, konflikti tolerants, kommunikatsioon. 30. Organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond – nähtavad elemendid, ruumid, riietus, traditsioonid, naljad Väärtused – teadvustatud, dokumentides sõnastatud Baasarusaamad – nähtamatud, endastmõistetavad eeldused 31. Eetilise juhtimise põhimõtted 32. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 33. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted 34
* sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu, põhi uurimisobjekt on inimestevaheline kommunikatsioon. *üldsemiootika - teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused. 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i ja Euroopa suunaks. Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole
kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat, ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest ja tema toodetest. Ühendab kõik kommunikatsiooni terviklikuks kampaaniaks. Tulemuseks on järjepidevam sõnum ning suurenenud mõju läbimüügile. · Kommunikatsiooniprotsess · See peaks algama erinevate infoallikate jälgimisega. Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuul...
• Kliendid, kelle huvi on kauba kiire ning lihtne tellimine ja kätte saamine. Olulist rolli mängib kogu protsessi kvaliteet. Eelnevas loetelus välja toodud sidusrühmad on vaid peamised, kes on projekti kaasatud. Lisaks neile, kuuluvad huvigruppi ka välised tugiisikud, konkurendid ja töötajad (vt Lisa 3). Peale projektimeeskonna, kuuluvad projekti ka kolm alltöövõtjat, kelleks on e– poe platvormi teenusepakkuja, IT–spetsialist ning jurist. Selleks, et tagada projektis kommunikatsioon, on samuti oluline roll portaalil Asana. Antud protaal võimaldab avaldada foorumipostitusi, mida näevad kõik projektimeeksonna liikmed. Nii välditakse probleemide ja konfliktide tekkimist. Sujuv kommunikatsioon projektis tagab ka projekti kvaliteedi ehk regulaarne ja võimalikult kiire infovahendus aitab meeskonnaliikmetel määratud ülesandeid kiiremini ning efektiivsemalt sooritada. Lähtudes ülesannetest, siis vahetulemusteks antud projektis
determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste
(Dennis et al 2004): · Sotsiaalsed kogemused väljas pool kodu; · Suhtlemine sarnaste huvidega inimestega; · Staatus ja autoriteet kolleegide ja sõbrade seas hinnatud · Virtuaalsed kogukonnad Samas on raske võrrelda tavatarbijaid ja elektroonses keskkonnas tarbijaid nende põhjal, kuna tegelikult erinevad sotsiaalne kogemus, kommunikatsioon jms interneti keskkonnas ja traditsioonilises keskkonnas. Põhilised eelised e-kaubandusel olid: 7 · Kiirus; · Aja säästmine; · Ratsionaalsus; · Võimalus leida rohkem infot samal ajal; · Ligipääsetavus saab kasutada igal pool; · Saab kasutada igal ajal; · Lihtne kasutada
· Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus keegi on täielikult tõrjutud või lahkub solvunult, lahendab üliemotsionaalseid konflikte ja konfrontatsioone · Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima alternatiivsete lahendusvariantide vahel ning formuleerima ühist seisukohta · Protseduuri jälgija jälgib, et kommunikatsioon oleks avatud, meeskonnaliikmed motiveeritud, tegevus või diskussioon aktiivne · Avameelsuse jälgija püüab kontrollida, et meeskonnaliikmete arvamused, ideed, ettepanekud oleksid avameelsed ja omakasupüüdmatud ning lähtuksid ühistest vajadustest, huvidest ja eemärkidest (Ibid). 1.3.4 Destruktiivsed rollid: Destruktiivse rolli esindaja käitub agressiivselt, surub teiste ideid alla, ei arvesta teiste tunnetega, teeb kohatut nalja, kritiseerib inimest
· Motiveerimine ja palgakorraldus · Töö- ja infokorraldus · Personaliarvestus · Ohutuse, tervise- ja riskitöö ning sisekontroll · Töötingimuste- ja sotsiaalse turvalisuse loomine · Organisatsiooni kultuuri kujundamine ja edasiarendamine Personalipoliitika rakendamisel juhindutakse järgmistest seisukohtadest: · Osalus töötajaid peetakse partneriteks, kees osalevad nende tööd puudutavate otsuste langetamisel · Kommunikatsioon avatud kommunikatsioonipoliitika · Juhtimisstiil eelistatakse demokraatlikku juhtimisstiili, kus juhid on nähtavad. Rõhk on koostööl ja soositud on vastastikuse usalduse õhkkond. · Hoolimine hoolitsus firma ja töötajate käekäigu eest. · Pidev areng ja koolitus soositud on iga töötaja eneseareng ja koolitus, enesepädevuse tagamine on iga töötaja kohus.
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
müüa. Reklaamikanalina on interneti osakaal 2010 aastal ületamas 14%, olles televisiooni ning ajalehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Internetireklaam on kasulik kõikidele ettevõtetele, kelle sihtgrupp internetti kasutab ning kes soovivad oma konkurentsivõimet säilitada ja/või tõsta. Internetireklaam on vahetu ja efektiivne Internetireklaamis on ühendatud nii massi-kui interaktiivne isiklik kommunikatsioon. Internet võimaldab Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja müüa. Põhjalik ja täpne info edastatakse otse tarbijateni. Paassiivne turundus on seega muutunud aktiivseks turunduseks. Reklaam on ala, kus internet on tõestanud, et suudab tulutoovalt täiendada või asendada olemasolevaid toetusmeetmestiku komponente. Internetinetireklaami eelised, tugevused ja puudused. Intrnetireklaami elised Internetireklaami puudused
Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik
2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal.
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. ---...
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
Sisemise turunduse nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul (oluline kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne). Turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua, vahendada ning viia väärtus tarbijateni. Integreeritud turundus siia alla lähevad kõik turundustegevused toode, hinnakujundus, kommunikatsioon (reklaam, müügitoetus, üritused, avalikud suhted, otseturundus, isiklik müük), jaotuskanalid. Terviklku turunduse kontseptsioon Sotsiaalse turunduse põhimõttest on välja arenenud roheline turundus. Rohelise turundusega paralleelselt kasutatakse ka termineid keskkonna turundus, ökoturundus ja ökoloogiline turundus Sotsiaalset vastutustundliku turunduse põhimõtteks on tarbijate vajaduste kasumlik rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale
raadio kuulamine, lehelugemine jne. Näiteks tekitab kliendis alateadlikku protesti teenindaja ettevalmistus söömaminekuks või sellest rääkimine ootava kliendi nähes. · Helid ruumis peavad harmoneeruma asjaliku teenindusatmosfääriga. · Ruumi sobib hästi taustmuusika, mis mõjub rahustavalt ja neutraalselt. Oluline on, et sõnum oleks positiivse sisuga, sellepärast ei sobi raadioprogrammid. · Teenindajate positiivne suhtumine kliendisse ruumis. Hea kommunikatsioon · Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Oskus infot anda ja hankida · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Vestluse juhtimisoskus · Kehtestamisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Hea kuulaja
Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
Et ei tohi vastassooga suhelda on müüt- omanditunne piirab. Kui koguaeg armastust ei kinnita, siis ei armasta, see on müüt. Sõnad on kõige väetimad osad meist, need on õpitavad. Kõiki peab koguaeg koos tegema on müüt. Niipea, kui suudate müüdid ära purustate olete kohe suhtega rahul. Kui mõtlema hakkate, siis näete kui palju neid on. Leidke endas üles ja purustage need ära. Tähtsad on RITUAALID, et püsisuhet koos hoida ja RUTIINID!!! Kommunikatsioon, rutiini puhul on kommunikatsioon teistmoodi (poest tuleb piima tuua) Rituaali puhul on sümboolne, nii me teeme, see on meile iseloomulik. Pühendumine- Rutiini puhul on pühendumine hetkeline, teadlikku järelemõtlemist pole. Rituaali puhul on pühendumine vastupidav, kogemust korratakse mälus., vahel teadlikult vahel mitte. Järjepidevus- rutiini puhul seda käitumist korratakse juhuslikult või ka süsteemiselt, see on kõrvaltvaatajatele näha.
perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst.
· Probiti mudel, aluseks on rakendajate erinevad kasulävendid; · Bayesi mudel, aluseks on rakendajate erinev kasu ja riski taju. 2. Pakkumispoole mudelid, peamiselt sotsioloogilised: · Rakendatavus kasu tootmiseks, mis asetab rõhu innovatsiooni suhtelisele eelisele; · Levik, mis asetab rõhu info kättesaadavusele; · Kasutus, mis asetab rõhu kasutamisbarjääride vähendamisele; · Kommunikatsioon, mis asetab rõhu arendajate ja kasutajate vahelisel tagasisidele. Innovatsiooni levimine sõltub innovatsiooni tunnustest, potensiaalsete rakendajate iseloomust ja kommunikatsiooniprotsessist. Innovatsiooni suhtelised eelised, ühilduvus, keerukus, katsetatavus ja jälgitavus mõjutavad kõik levimise kiirust. Rakendamist mõjutavad ka rakendajate oskused, psüühika, sotsiaalne kontekst ja infrastruktuur.
· Tunnusta töötajaid · Kuula töötajaid · Tee ennast hõlpsasti kättesaadavaks · Toeta arengut · Sea sihte Poliitika ja strateegia · Teavita kõiki töötajaid · Vaata üle ja parenda oma plaane · Veendu, et strateegiast on aru saadud · Tee kindlaks muudatusvajadused · Püstita eesmärke · Kasuta ajakohast informatsiooni: tarnijad, seadused, konkurendid, töötajad, kliendid, võrdlusanalüüs Töötajad · Mõjus kahepoolne kommunikatsioon · Töötajate kaasamine parendustegevustesse · Õigused ja kohustused · Töötajate hindamine · Eesmärkide ülevaatus · Värbamine ja arendamine Partnerlus ja ressursid · Riskide juhtimine · Teadmiste ja informatsiooni juhtimine · Partnerlussuhted tarnijaga · Materjalide ja jäätmete juhtimine · Finantsjuhtimine · Investeeringute hindamine Kvaliteedisüsteem · Kliendisuhete juhtimine · Kvaliteedisüsteemi ohjamine
53. Motiveeriva eesmärgi kriteeriumid 54. Otsustamine kui juhtimisfunktsioon ja otsustamise piirangud 26 55. Planeerimise edukust tagavad tegurid 56. Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis 27 57. Võimu jaotus organisatsioonis 58. Delegeerimine kui juhtimisvõte 59. Töötajate volitamine 28 60. Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon 61. Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga 29 62. Kontroll kui juhtimistegevus 63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KÜ ... Ainetöö Kinnisvara haldamine Koostas: ... Juhendas: ... Tartu 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.1.Töö eesmärk............................................................................................................ 3 1.2.Töö objekt................................................................................................................3 2.Töös kasutatavad terminid .............................................................................................4 3.Kinnist...
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
7) Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab: 1) Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. 2) Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii era- kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majanduskasud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes 3) Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust, nii riiklike kui ka erasektori tegevust. 4) Pooldavad astmelist tulumaksu 5) Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri. 6) Arstiabi ja haridus peab olema kõigile rahaliselt kättesaadav 7) Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid reforme Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand
1 Tegevusvaldkonnad 2.2 Projekti etapid 2.3 Ajagraafik 3. Inimressursid ja projektorganisatsioon 3.1 Juhtkomitee 3.2 Projektijuht ja projektirühm 3.3 Tugisikud 3.4 Sidusrühmad 4. Projekti materiaalne baas 5. Projekti finantskalkulatsioon 5.1 Eelarve 5.2 Finantseerimine 6. Juhtimisplaan 6.1 Kommunikatsioon, informeerimine ja koordineerimine 6.2 Kontroll ja aruandlus 6.3 Koosolekud 6.4 Dokumentatsioon 7. Projekti riskid Sellele põhiskeemile tehakse muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule, näiteks juhtimisplaanile võib lisada töömeetodite kirjeldused ja kvaliteedikontrolli jne. Plaani alguses on soovitav anda lühiülevaade lääni põhisisust. Selleks sobib oma ulatuse ja
kodulinde. Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg. Selle riigi võtmeks majandussektoris on kergetööstus - puutöötlus, metallitöötlus, kommunikatsioon ja nagu juba enne mainitud - elektroonika, toetudes ka suures osas kõrgtehnoloogiliste vahendite eksportimisele, nagu näiteks mobiiltelefonid. Tselluloosi ja paberi ning puidu ekspordilt on Soome maailmas esimeste hulgas. Soome juhib maailma keskkonna jätkusuutlikkuse edetabelit. Soome peamiseks keskkonnaprobleemiks on happeline kaevanduste kuivendamine, mis mõjub halvalt põhjaveele ning hävitab maapinna kvaliteeti. Üheks Soome peamiseks
Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1
kuid üks oluline neist on see, kuidas projektijuht suudab käsitleda kriisiolukordi. Heal juhil on oskus oma suutlikkusega ja tahtejõuga olukordi muuta ning igas olukorras jääda kindlaks oma eesmärgile. (7 Tips..., 2016) 4 Projektijuht peab omama viite primaarset teadmist, kuidas olukordades käituda, et meekond töötaks. Esmalt on vaja kindlaks teha projekti eesmärgid ning teiseks see, kuidas toimib kommunikatsioon projektisiseselt ning projekti väliselt. Kolmas ning väga oluline punkt on oskus meeskonda motiveerida. Üks olulisi osi edukaks meeskonnatööks on projektimeeskonna oskuste ning tööviisi kaardistamine ning mõistmine, kuidas keegi kõige efektiivsemalt töötab. Läbi selle teadmise on ülesannete jagamine ja rollide jaotus projekti alguses ning perioodil lihtsam. Lisaks sellele on tehnoloogia kasutamine oluline, kui projektimeeskond ei tee koostööd igapäevaselt ühes asukohas
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse...
1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Triin Kingu Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja: Ivar Kaselaid Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng 2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus trükiplaati muuta ja ette valmistada. Trükkimiseks saab tegelikkuses nimetada ainese kopeerimist, ...
soovitatavad seisundid (peegeldavad soove, mida soovitakse saavutada- head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet); instrumentaalsed ehk abistavad väärtused (aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid) 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb neljast komponentist: Sisu tahk väljendatakse verbaalselt, sõnadega Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib
võtta. Hakati rääkima, et need asjad käivad ikkagi käsikäes, et on vale väita, et kõik käib teaduse poolt lükatuna ja samamoodi oleks ka vale väita, et ainult turu nõudlus määratleb ära selle kuidas saab areneda ettevõtlus ja olla edukas. Kolmanda generatsiooni innovatsiooniprotsess rõhutab siis selle mõlema poole olulisust. Ühest küljest on meil olemas teadsumaailm ja teisest küljest on olemas turumaailm, aga ettevõtete oskus nende kahe poole vahel kommunikatsioon üles panna võib tekitada sellise tagasiside mehhanismid, see on kõige olulisem. Nt. e- hääletamise tarkvara. IV põlvkond 80´. Rõhutab koostöö momenti veelgi rohkem. Ütleb, et jah on olemas teadus ja arendustehnoloogia on olemas turg, aga hästi oluline on ka see, et meil on tarnijad olemas ja meil on ka kliendid kellega tuleb siis kahe poolselt pidevalt suhelda. Tuleb rohkem kuulata soove ja arenguvõimalusi
Egiptuses tekkis esimene monoteistlik religioonifilosoofia. Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände. Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8. http://et.wikipedia
Määratle täpselt projekti eesmärk sõnastades lühidalt ja selgelt projekti eesmärk (soovitatavalt nii, mida saab mõõta tulude kasvuga) · Samm 2 eesmärgi väljundite kirjeldamine Nimeta eesmärgi väljundid või tulemused, mis on olulised kliendile. Näiteks võib väljundeid vaadata järgnevates vaadetes: - Lõppkliendi vajadus - Ettevõtte omanike ootused - Partnerite vajadused ja ootused - Muutused protsessides - Muutunud partnerite vaheline kommunikatsioon - Uus toodet toetav IT lahendus - Muutunud nõuded töötajate oskustele - Muutunud nõuded lõppkasutajatele · Samm3: eesmärgi väljundite kontroll Kontrolli, kas eesmärgil on veel määranguid. Näiteks: - Litsentsi lepingud - Garantii- ja hoolduslepingud - Lepingud mõnede teiste teenuste pakkujatega · Samm 4: Kirjuta selgelt sõnastatud projekti eesmärk "paremale", millest alates tagurpidi hakata tööde sõltuvuste võrku koostama · Samm 5:
tulemuslikum. Kergem infot täpsustada, info liigub kahes suunas. Massikommunikatsioon on valdavalt ühesuunaline. Varem või hiljem tuleb jõuda isikliku suhtlemiseni. Mida varem, seda parem. Turustus siin on mitmeid võtmeküsimusi, mida peab arendaja otsustama: - kanali valik; kas arendaja tahab ise müüa või teenusena sisse osta (oma müügiosakond on kallis pidada. Eelis aga see, et kliendid on pretensioonikad ja ettevõttesisene kommunikatsioon on reeglina parem kui kahe ettevõtte vahel. Oma müügiosakonnad on väikesed, vahendusbüroodel palju rohkem kontakte. Vahendaja eelis, et nad ostavad kommunikatsioonikanalitest mahtu, järelikult saavad paremad hinnad. Vahendusteenuse kasutamisel jääb aga arendaja ilma nendest klientidest, kes tehingut ei sõlmi neid kontakte saaks lisada andmebaasi edasiste pakkumiste, küsitluste vm jaoks.) - vahendusteenus · eksklusiivleping
Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu
suhtlusstiil kui ka kummagi vääruskumused. Konflikt on kerge tulema , kui sekretär teeb oletusi kliendi vajaduste kohta ega uuri neid tegelikult järele, sest "kõik eelmised ju tahtsid täispaketti". Samal ajal tunneb klient end segaduses ning rahulolematuna, mõeldes, et "kõik need sekretärid/asutused on ühesugused ja nende süsteem paindumatu". Samuti on oluliseks teguriks firmasisene mikrokliima ning sellest tingitud kommunikatsioon. Kui firmas on sõbralik ja usaldusväärne mikrokliima, siis on lihtne: · ettetulevaid probleeme ja konflikte esile tuua · lahti rääkida, leida kõiki osalisi võimaluste piires rahuldav lahendus · vajduse korral firmas muutusi läbi viia, kui konflikt oli tingitud firma töökorraldusest · konfliktist teha arukaid järeldusi 16
(ülipositiivsele õigusele). 6. Subjektiivne õigus Õigus subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvad õigustust. Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seda, et seadusandjast lähtuvalt ja juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile on antud teatud käitumise võimalus. Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon Tegemist tänapäevase arusaamaga õigusest. See tähendab, et õigus on siduv kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida ei saa funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada, seletada, kui lähtuda vaid vabadest indiviididest. Haarab endasse selle, mis seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Vaja tunnustada, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus on riigil praktiliseks vahendiks, millega saab korrastada, käskida õiguse
Väärtushinnanguid ei saa inimesele õ petada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 8 80. Kommunikatsiooni sisu • Kommunikatsiooni põ hisisuks on kahe võ i enama inimese vahel sõ nalise võ i sõ natu keele vahendusel loodav suhtlemine. • Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. – Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõ puta ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. • Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 81. Eduka suhtlemise eeldused • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi;
8. Antikeha ülesanded sh põhiülesanne SEOSTUDA ANTIGEENIDEGA JA NEUTRALISEERIDA NENDE KAHJULIK TOIME! Antigeen ja antikeha seotakse omavahel mittekovalentse sidemega ning on seotud omavahel väga nõrga interaktsiooni kaudu. Teised ülesanded: A. Toksiinide neutralisatsioon B. Mikroobide lüüs komplemendiga C. Mikroobide adhesiooni takistamine (peamiselt pärsivad IgA tüüpi antikehad) D. Rakuväliste viiruste neutralisatsioon 9. Tsütokiinide ülesanded - Tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel - Lisaks on nad süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Väited (küsin kas õige või vale, võin muuta vastupidiseks): KÕIK VÄITED ON ÕIGED!! Lümfotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka. Lümfotsüüdid moodustavad 95% lümfirakkude üldhulgast ja 20% vererakkude üldhulgast. Morfoloogiliselt on B- ja T-lümfotsüüdid eristamatud B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis, seotud humoraalse immuunsusega
Üksteisemõistmise võtmeküsimuseks on kogemuste erinevus. Kogemus põhineb aga tegevusel, millegi läbielamine või tunnetamine on nagu õuna maitse inimese suus (McClish).Kõigil inimestel on ühesugused tundemehhanismid. Sellele vaatamata on igaühel oma maailmatunnetus ja tunnetuskogemus, mis erineb teise omast. Tundmata teise inimese maailmatunnetust, ei suuda me sageli mõista tema käitumist. Kui võtame teist kui võõrast ja ettearvamatut, ei ole avatud kommunikatsioon võimalik. Sellisel juhul suhtume inimesesse sildistamise kaudu, kommunikatsioonis võõraga tugineme väljakujunenud stereotüüpidele ega püüagi luua suhteid konkreetse inimesega. Me lähtume kujunenud seisukohtadest, seadmata kahtluse alla nende õigsust. Tähtis on aidata noortel näha maailma teistsugusena, mitte võõrana, see loob nendele uue eneseavamise võimaluse. Enesetundmine ja siiras huvi teise vastu vabastab normatiivsest stereotüübist. Integreerides uusi väärtusi, jõuab
Teenuse pakkumine teises riigis Füüsiliste isiku tarbimine 20.sajandi kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga: o Intra-trade (või ka intra-industry trade) o Lisandväärtuse ahela jagamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad-eksportöörid Miks siis on kaubandus kasvanud? Krugman, 1995 Poliitilised faktorid o Negatiivne lähenemine tehnoloogia kitsaskohad Tehnoloogia o Kommunikatsioon Piiride tõmbamine Globaliseerumise mõju Spero&Hart, 2010 Intellektuaalne omand Keskkonnamõjud Uus protektsionism o Mitte-tariifsed piirangud: Dumping Sanitaar o Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER) Põllumajandus Vabakaubandus majandusteaduses Suhtelised eelised o HeckscherOhlin mudel o Faktorite paigutumine Gravitatsioonimudel o Mass ja kaugus
o Tuuakse juurde 3-s inimene Laiendatud intervjuu Tuleb vähendada intervjueerija staatust Küsitleja ei tunne ise teemat, tahab teemaga kurssi viia, tuuakse 3.inimene Fookusgrupp • Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 • Aeg max 2h • Moderator • Lisaliige Millal kasutada fookusgruppi? • Faktiteabe kvaliteet • Levinud diskursused/hoiakud • Kommunikatsioon Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik Valimid: 1. Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 2. Juhuvalim (esinduslikkus) 3
kognitiivset ebakõla, sõnum peab olema esitatud nii, et ta avaldaks mõju. Mis on sõnumid? Planeeritud sõnumid (reklaam, PR-üritus); Toote sõnumid (maine, disain, kvaliteet, hind, turustus) Teeninduse sõnumid (esindajalt, teenindajalt, sekretärilt jt); Planeerimata sõnumid (WOM, meedia, kuulujutt, uuringutulemused); Sõnadega on nagu kuulutustegagi: neid peab kordama, muidu nad ei hakka silma ega jää meelde. WOM Word-of-mouth WOM on inimestevaheline kommunikatsioon, kus räägitakse toodetest ja teenustest, sealjuures levitavad positiivset või negatiivset informatsiooni inimesed, kellel endil puudub isiklik kasu sõnumi levitamisest. Tulemuste hindamine · Sihtgrupilt võib küsida näiteks: · Kas te mäletate seda sõnumit? · Mitu korda te seda nägite? · Meenutage selle sõnumi sisu · Mis tundeid see sõnum teis tekitas
Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Teooriad Kõigile meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see, et inimesi
kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon 1. Sündmuse Konstrueerimine (Construction Corollary) "A person anticipates events by construing their replications" ülesituatsioonilised omadused (püsivus) toimunud sündmused sarnasused ja erinevused konstrukti kommunikatsioon: verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid 2. Konstrukti Valik (Choice Corollary) "A person chooses that alternative in a dichotomized construct through which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system" konstrukt ja konstrukti poolus · täpsustamine (definition) - valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini. vähem sündmusi, rohkem detaile konservatiivne strateegia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
