Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kommete" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust

*usk *Muinasaja inimese vaimse elu *ristiusk polnud *ristiusustamine- muinasuks põimus tähtsaimaks koostisosaks olu usund. tundmatu. katolikuusuga. *Ristiusk polnud tundmatu, mõjutusi *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa võib näha mitmete kommete esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. muutumises.(hakkas levima üha rohkem (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a laibamatmise komme). Katekismus) *Kuna Eestis käisid regulaarselt Skandinaavia, Ojamaa ja Vene kaupmehed, siis polnud võimatu siin...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ka teie olete globaliseerumise poolt või vastu?

Kas teie olete globaliseerumise poolt või vastu? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Ehkki globaliseerumisega kaasnevad ka väga paljud ohud (näiteks kultuuriline mitmekesisuse vähenemine) arvan ma, et globaliseerumisel on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Sellele ajendatult olen ma ka globaliseerumise poolt. Tänu globaliseerumisele on toimunud rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis omakorda edestab maailma majanduse kasvu. Mida suurem on riikide omavaheliste tehingute efektiivsus, seda kõrgem on tõenäosus majanduse kasvule maailma tasandil. Sellest tingituna on loodud ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone (nagu IMF ja Maailmapank), mis jällegi aitavad kaasa luua majanduse suuremat kasvu. Rahvusvaheliste kokkulepete tõttu on hakanud vähenema ka riigipiiride...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti rahva pulmakombed

Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülesanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Saajarahva juhiks oli isamees - vanem abielus mees, algselt peiu sugulane, kelle abilisteks olid peiupoisid, vallalised noormehed...

Arenguõpetus
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Niccolo Machiavelli

Näitena on toodud Brgundia, Bretagne, Cascogne ja Normandia ühendamise Prantsusmaaga. Muuta ei tohiks ka seni kehtestatud makse ja seadusi, sest need tooksid kaasa mässu ja vägivalla, millega võidakse ohtu seada valitseja troonil püsimine. Raskused kerkivad esile siis, kui oma valdusse võetakse maid, mis asuvad keele, kommete ja seaduste poolest erinevas kohtades. Sel juhul läheb omandatu säilitamiseks tarvis suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli resideerumist kohapeal või oma koloonia asutamist vallutatud maale. See muudaks valdamise turvalisemaks, kestvamaks ja tooks inimestesse usaldust, et valitseja pöörab neile tähelepanu. Machiavellile sobib rohkem vallutatud maa säilitamine kolooniate abil, sest see on odav, usaldusväärsem ja tekitab vähem kahju...

Filosoofia
79 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jüriöö Ülestõus

Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. On teateid ka paugutamisest ja muu kära tegemisest jüritulede juurde. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist,...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
20
doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

Nagu öeldud, ei teanud ma Portugalist kuigi palju. Peale seose jalgpalliga teadsin veel riigi asukohta Atlandi ookeani ääres. Asjaolu, et Portugalis võib eristada kaht täiesti erineva kliimaga poolt, üllatas mind väga, kuid tekitas samas asja vastu suuremat huvi. Kõige põnevam oli kirjutada kultuurist. Alguses arvasin, et tegu on temperamentse kuid kinnise rahvaga. Olles aga lugenud Portugali kommete ja tavade kohta ning mõistnud nende ühiskonna ja kultuuri võlusid, mõistsin ma, et kuigi nende kombeid on lihtne valesti mõista, siis on kindlasti anda oma hinnang selle algse arvamuse järgi. Head lugemist. 3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92391 km²...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Kaugekõne" K. A. Hindrey

Hindrey kritiseerib oma novellides seltskonda. Tema kriitika ei ole sotsiaalne, vaid moraalne. Ta häbistab, õpetab, noomib, näägutab, isegi mõnitab ­ ja sealjuures mitte seltskonda üldiselt, vaid mõnd konkreetset seltskonnategelast. Hindrey asetas ennast käitumise ja kommete kohtunikuks. Hindrey looming on tähelepanuväärne eeskätt kahest aspektist. Üheks on see, et Hindrey lähtub praktiliselt alati tegelikkusest, reaalsest sündmusest või isikust. Teiseks on tema paljukiidetud lähenemine psühholoogistele nähtustele uudishimuliku õpilasena ja selle lahkamine meistrina. Psühholoogilises analüüsis on kirjanik tõeline meister. Oma rohketes sellealastes tähelepanekutes, millest ta looming ajuti otse üle keeb, jõuab Hindrey inimese...

Eesti kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ärieetika

EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...

Ärieetika
378 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristisõda

Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ­ ministeriaalid ­ mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­ teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist....

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mis on riik ?

Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel....

Ühiskonnaõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud. Avignoni eksiilis peavad paavstid ülal luksuslikku õukonda ja haldusaparaati. Paavst Urbanus VI (1378-1389) valiti Roomas ja jäi Rooma, sest nüüd olid Itaalia olud paranenud ja segased ajad tulnud Prantsusmaale. Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõnekunst Roomas

Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr ­ 7. detsember, 43 eKr). Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.­18...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pulmad peiukodus

Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi ka kaevul või muul veevõtmiskohal. Igale poole, kuhu noorikut viidi, ja kõigele, mida talle näidati (nt. loomad), pidi minia andeid panema. Andeid pandi ka kohati tarbeesemetele (pada, luud jne.). Kommete erilõik on seotud mõrsja veimevaka toomisega. Kirst veimevakaga kas toodi kaasa koos mõrsjapoolsete pulmalistega ­ niisiis pärast mõrsja lahkumist või saadeti peiu poole enne noorpaari ärasõitu mõrsjakodust. Ka kirst tuli enne teelesaatmist peiupoistel välja lunastada. Kirstu lunastajateks olid isamees peiupoistega või kirstumeestega. Kirstu eest nõuti ,,lukuraha", hõbedat kirstu või ,,laeva" (Lääne-Eestis nimetati kirstu laevaks) parandamiseks jne....

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Abielutraditsioonid Eestis

Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja...

Perekonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rooma ühiskond ja seisused

Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik keskajal

Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk ­kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi...

Ajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Realismi üldkokkuvõte

Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta j ilustusteta. Nii ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku, et seda raamatutesvõimalikult tõepäraselt kujutada. Nii jõudsid teostesse ka pahupool: kuriteod, raha- ja võimujanu, moraalilagedad tegelased. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jagune...

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgustus, Klassitsism, Barokk

*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja.*aforism-), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.*robinsonaad-õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. 6.klassitsistlik teos-5-vaatuseline, sisu meelelahutuslik aga samal ajal ka õpetlik ja pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Kalduvus oli karakterkoomika suunas. Küpse klassitsistliku draama sisuks on eraelu intriigid ja psühholoogilised konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Lisaks tavalisele väljas kiikumisele on mõningaid teateid rehe all kiikumise kohta erinevatel tähtpäevadel jõulude ja lihavõttepühade vahel (nt paastumaarjapäeval). Nööridega riputati kiik rehetoa lakke palgi külge, kiikumine oli peamiselt maagilise otstarbega. Võimalik, et sealjuures lauldi üksi midagi loitsulaadset. Lõuna-Eestis kuulus urbepäeva (nädal enne lihavõtteid) kommete hulka tsõõtamine (tsõõkamine) - lauahüppamine, s.o pikal keskkohast toetatud laual kahekesi teineteise üles-alla kaalumine. Sinna puhul lauldi vastavaid laule iseloomulike sõnadega tsõõ, tsõõ. Oli kombeks tsõõtada nii, et kumbki laulja või paar ütles vaheldumisi ühe värsi. Kaasa laulda aitasid pealtvaatajad, oma korra ootajad. Tsõõtamise viisid tuletavad mõnevõrra meelde lihtsamaid mängu-, karjase- ja lastelaule. JaanilauludJaanipäev (24...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Adam Johan von Krusenstern

Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlsed G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom J. C. Horner ning junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali Nuku Hiva saare polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nihvide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete , tavade, eluviisi kohta. Peale etnograafiliset kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti suur kollektsioon relvi, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid jm. Suurt tähtsust omasid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ning tihedust, hoovusi jms., millega pandi alus uuele teadusharule okeanograafiale. Teaduslikuks saavutuseks tuleb lugeda reisil tehtud kaardistusi, mis võimaldas varasematel...

Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun