Edusamme tegi keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil. Hakkas arenema ulatuslik edumeelne liikumine nn uue teaduse eest- võtta
nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb et ta ei märka midagi. Ta ei ole deemon, ega ka ingel mitte. Ta on mees, kes pole Tatjanasse armunud ( traditsioonilise romaani skeem ei pea paika) Tatjana on alguses romantiline, unistav. Hea haridusega - tunneb keeli (prantsuse, inglise) Tal on rahvalähedus, (side Vene rahvaluulega, kommete ja uskumistega. Naiivne usk ennustustesse, uskumitesse) . Mingi hetk, kaotab ta huvi Lääne-Euroopa kirjanduse vastu. Tähtsaks muutub kõrge moraalne nõudlikkus. Lõpus Tatjana elustiil muutub, kuid iseloom ja tunded mitte. Nüüd käitub ta nagu reaalses elus, mitte nagu vanasti ta oleks käitunud, nüüd on tähtsaim mõistuse hääl, mitte südame hääl. Siis kui Onegin teda uuesti näeb saab ta aru, et armastab teda. Sama juhtub ka Tatjanaga, aga kuna ta on kõlbeline
Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu
eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja
a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada
Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus.
end olevat sattunud 80 jala pikkuse talumehe hoole alla kohas, mida kutsutakse Brobdingnagiks. Ahne peremees kostitab teda uudishimuga ning eksponeerib teda raha eest. Pärast kurnavat teenimist talumehe juures, otsustab viimane Gulliveri hea hinna eest kuningannale maha müüa, kes tema arukusest vaimustuses on ning talle kõik vajamineva tagab. Gulliver arutleb kuningaga Euroopa riikide, nende seaduste, valitsemise, haridussüsteemi, kommete ja usu üle. Ühel reisil mere äärde satub Gulliver suure kotka kätte, kes ta merre pillab. Pärast seda päästetakse ta meremeeste poolt, kellele ta taas oma loo räägib ning kes ta taas pere juurde toimetavad.
Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusika väga tähtis. Ma kuulan seda igapäev. Näiteks õppides, magama minnes, kuhugi sõites või joostes panen ma alati kõrvakalpid pähe ning kuulan muusikat. Minu jaoks on muusika väga rahustav. Ise tegelen ma ka väikestviisi muusika tegemisega. Eelmises koolis õppides mängisin koolibädis kitarri. Nüüd tinistan seda niisama hobi korras aja veetmiseks. Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid, hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal. Keldid andsid oma laule edasi suust-suhu, kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel, kus kõik said pilli mängida. Praegusel ajal sellist asja väga palju ei juhtu, et perekond koos musitseerib, kuid siis oli...
· Suri Pariisi lähistel 1778 · Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm( matmistalitluseks ettevalmistatud inimese surnukeha või surnukeha jäänused ) Pariisi Panthéoni · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal(ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel) ja Inglismaal LOOMING · Kuulsaks sai Rousseau teosega "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele,, · Temalt pärineb ka üleskutse: "Tagasi loodusesse!,, · Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile ehk Haridusest", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks · Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid · Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim · Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid
Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui samal ajal Kreeka ja Sparta kuningad Agamemnon ning Menelaos ei suutnud austada isegi oma ligimesi. Seetottu andis ka Achilleus
raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·. Toodang on diferentseeritud või ühesugune ·. Turule tulek on raske kuna konkurendid on tugevad ·. Toimub ränk konkurents nii hinna kui koha eest turul (http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/turg_noudlus_pakkumine) KÕLVATU KONKURENTS Kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka: · eksitav reklaam; · ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine; · konkurendi või tema kauba halvustamine; · ärisaladuse kuritarvitamine; · teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine; · kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine; (EV Konkurentsiseadus II ptk §7) KONKURENTSI VAHENDID ,,Konkurents on võitlus"
Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile filosoofia ja retoorika. Kunsti sõna sai poliitilise võitluse vahendiks. Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist Õppis Roomas ning sai Kreeka haritlaste käe all mitmekülgse hariduse Olulise täienduse tema haridusele andis viibimine Atenas ja Rhodosel,
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tule vahele ja ainus koht, kus ta end turvaliselt tunneb, on ussipesa. Leemeti parim sõber
siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle
Loovad inimesed-edukas riik Maailmas kus me elame, on palju riike. Igas riigis elavad erinevad inimesed, erinevate kommete ja tavadega. Kõik inimesed ei saagi olla sarnased, sest muidu poleks huvitav elada, ning me ei saavutaks siin maailmas midagi. Inimesi on mitmesuguseid, on inimesed kelle eesmärk on oma elus saavutada palju, saada kuulsaks millegagi, mida on oma kätega tehtud. Paljud inimesed vajavad tähelepanu, ning on ka inimesi kellele ei meeldi tähelepanu, kes tahavad elada nii nagu nad elavad ja ei taha muuta selles midagi. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja täis tahet midagi teha, ning millegagi hakkama saada. Paljud inimesed on sellised, et neil on head mõtted, kuid nad ei jõua kunagi tegudeni ja nad ei tahagi seda teha. Neile meeldib lihtsalt mõelda ja oma mõtteid teistega jagada. Riike on meie maailmas mitmeid, ning igas riigis on oma tavad ja kord. Ka igas riigis elavad erine...
rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sõna- vabadus ning mingil määral isegi poliitikud. Eesti riigis puudub rahvuslik sallivus, mille saavutamine näib väga raske. Kõik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne koos ollakse võimelised korda saatma suuri tegusid.Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eripärade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Näiteks pidev sõda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Üle poole sajandi on sõditud jätkuvalt, kuid ilma mingi eduta religiooni ja usu nimel, mis kinnitab justkui viimaste õigust palestiinlastele. Sallimatus tekitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ja lagundab olulist vara rahu, mille käigus hukkub tohutult süütuid inimelusid.
ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne kaalutlemine. Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde.
funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse neid vaid meelelahutuslikul eesmärgil. Seljamaa kirjeldab oma artiklis ka seda, kuidas täpsemalt peaks pühasid uurima. Nimelt tuleks enne kommete analüüsimist eraldada nende muistne baas hilisematest kiriku kihistustest, sest just nimelt kirik on ilmalikud kombestikud enda kombestikuga ühendanud. Erinevaid võinädala üritusi võib Seljamaa arvates iseloomustada kui vene keelt ja kultuuri säilitavate, arendavate ja tutvustavate tegevustena, mis samaaegselt väljendavad ühtekuuluvustunnet ning esindavad ja tutvustavad oma kogukonda väljaspool kogukonda olijatele
linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes üh...
probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid. Ma arvan, et olen seda paar korda oma elus tundnud. See tunne valdab mind alati mõne aasta
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike
saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, informatsiooni summutamine TPL, Töö ja puhke laager EÕM, Eesti õpilasmalev defitsiitne kaup, kaup mida ei saanud alati poest kätte, Fanta
pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi ka kaevul või muul veevõtmiskohal. Igale poole, kuhu noorikut viidi, ja kõigele, mida talle näidati (nt. loomad), pidi minia andeid panema. Andeid pandi ka kohati tarbeesemetele (pada, luud jne.). Kommete erilõik on seotud mõrsja veimevaka toomisega. Kirst veimevakaga kas toodi kaasa koos mõrsjapoolsete pulmalistega niisiis pärast mõrsja lahkumist või saadeti peiu poole enne noorpaari ärasõitu mõrsjakodust. Ka kirst tuli enne teelesaatmist peiupoistel välja lunastada. Kirstu lunastajateks olid isamees peiupoistega või kirstumeestega. Kirstu eest nõuti ,,lukuraha", hõbedat kirstu või ,,laeva" (Lääne-Eestis nimetati kirstu laevaks) parandamiseks jne.
See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia põhieesmärk on leida kommete filosoofia alusprintsiip. "Alusepanekus kommete metafüüsikale" analüüsib Kant terve mõistuse moraaliideid, püüdes sõnastada printsiipe, millel need põhinevad. Eeldatavalt on need sellised otsustused, mida iga terve mõistusega vaimselt terve täiskasvanu aktsepteerib. Edasi püüab Kant näidata, et see fundamentaalne moraaliprintsiip on iga inimese ratsionaalse tahte nõue. Kant eeldab, et inimestel on autonoomia. "Autonoomia" on iseendale seaduste andmine
rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip lepinguvabaduse printsiip tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka hea usu põhimõte mõistlikkuse põhimõte heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine. Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks. Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte. Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia
teoste ilmumisajad ja tiitlid. 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. 1797 Kommete metafüüsika kahes osas. 1798. Fakulteetide võitlus. 1793 aastal otsustas ta oma koguteosed ise välja anda, kuid ei jõudnud seda enam teostada. Alles 20. sajandil andis Preisi Teaduste Akadeemia välja tema 18 köitelise koguteose. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19
- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Tuntuim neist oli itaallane Matteo Ricci, kes veetis Hiinas 27 viimast eluaastat. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ning Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris Hiina valitsejaid, mistõttu keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ning kaupmeestel keelati kauged välisreisid. Esimese protestantliku misjonäri Robert Morrisoni õpilaste kaudu jõudis kristlik õpetus noore hiina haritlase Hong Xiuquani kõrv. Ta polnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga, millega tugines Qingi keisrite võim. Ta rajas 1843. aastal illegaalse
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud.
kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, miinused Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. paljude taime ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine.Riikide arengutaseKogutoodang: SKT Sisemine kogutoodang. A. jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur
kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See
Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist. Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena. Konfutsius taunib kommete ebakorrektsest täitmist ja ametniku hoolimatust kombetalituste suhtes võib tõlgendada ka võimupiiride ületamisena. Mõju tänapäevani: jaapanlastele, korealastele.
Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur. Katoliikluse puhul oli kultuuriruum avaram ja seotud kogu Euroopaga. Reformatsioon arendas religiooni. Reformatsiooni puhul oli usk rohkem isiklik, katoliikluse puhul peamiselt kommete täitmine. Luteri usk oli argipäevane ja lihtne. Katoliiklus oli rohkem materiaalsem ja keerukam. Positiivne oli, et katoliiklus ühendas Euroopa kultuuriruumi. Järelikult arendasid nii reformatsioon kui ka katoliiklus mõnevõrra religiooni. Arvan, et katoliiklus ja reformatsioon olid siiski pigem Eesti vaimuelu arendajad kui takistajad. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus andsid meie riigi vaimuelule palju juurde nii hariduse, kunsti, kirjanduse kui ka teistes valdkondades.
Laulud olid väga pikad, enamasti kestsid rohkem kui ühe päeva. Mõnikord kulus ka nädal, et jutustada väga pikka lugu. Tuntuimateks eeposteks on ,,Rolandi laul'',,Laul minu Cidist'',,Nibelungide laul'' ja ,, Lugu Igori Sõjaretkest'' Omaette kirjandus suunana võib vaadelda rüütlikirjandust ehk kurtuaasset kirjandust. See tekkis selletõttu, et 12 sajandil muutus aadlitiitel päritavaks ning rüütlid said rikkaks. Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus
kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest. Sisu II Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja mõistavad usside keelt, mis on n.ö. lingua franca loomariigis Külaelanikud on oma vanadest traditsioonidest lahti öelnud ning on unustanud ussisõnu. Leemet üritab harjuda külaeluga, aga sellest ei tule midagi välja ja ta liitub oma vanaisaga sõjas raudmeeste vastu Analüüs Mets on kui primitiivne ja traditsiooniline ühiskond. Küla on progressi ja tsivilisatsiooni esindaja.
ennem üleandmist.* 5.2 Kui Kaupa tuleb vastu võtma kolmas isik, on Müüjal õigus küsida kirjalikku nõusolekut Ostja poolt ja ette teatamist.* 6.Lepingu kinnitus 6.1 Kõik käesoleva lepingu järgi tekkinud vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. 6.2 Lepinguga seonduvad vaidlused lahendatakse Harju maakohtus. 6.3 Käesolev leping jõustub allakirjutamise momendist. 6.4 Käesolev leping on kooskõlas hea usu, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtetega. _____________ _____________ MÜÜA OSTJA
traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa, millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata
1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse. Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi kubermangudeks. Samuti oli ka Peeter I see, kes kaasas naisi seltskonna ellu, mis enne oli lubamatu. 17
Rassid, keeled ning usundid Rassid: Inimesed erinevad eelkõige oma välimuse, keele, temperamendi, riietuse, toitumisharjumuste ja kommete poolest. Näiteks põhjapoolsematel inimestel on silmad, juuksed ning nahk heledad kuid näiteks lõunapoolsetel aladel hoopis tumedad. Sellist rassi nimetatakse europiidseks rassiks. Europiidsesse rassi kuuluvad riigid nagu Euroopa, Aasia lääneosa ning Põhja- Aafrika. Järgmine rass, millest võib lühidalt rääkida on Negriidne rass. Negriidse rassi tunnuseks on see, et inimesed, kes kuuluvad sinna on esiteks tume nahavärvus, samuti krässus ja paksud
arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme
Kui mõelda seda praegu, et peaks kumbagi neist õppima, siis ma olen üsnakindel, et mina ei suudaks neid tähti ja mõisteid nende kirjana ära õppida. Kui võrrelda nüüd kumma riigi tsivilisatsioonid on omapärasemad, siis kaldun ma pakkuma ikkagist Egiptust. Kuigi Egiptuse tsivilisatsioonide kujunemine millegi erilise poolest Mesopotaamia omadest ei erine, siis sellegi poolest on väiksed erinevused see ja mulle tundub, et Egiptlased paistsid rohkem silma oma kommete ja saavutustega. Aga võibolla tuleneb see sellest, et Egiptusest räägitakse tänapeval rohkem ja seetõttu see mõjutab minu otsust. ANDRES KOKK 10b
ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses
Karjaste huikeid märgivad: * õlletamine * aetamine Pulma võidulaulude laulmine: * kaasitamine üles-refrääniga lõikuslaulud: * leesitused jne. * Vemmalvärsi nimetust kannab neljajalgsetest trohheustest koosnev riimiline värsipaar. 4. Laulude funktsioonid Saab jagada: 1. laulud, millel praktilist väärtust ei ole või otse nähtavalt enam ei ole 2. laulud kommete osana (tavandilaulud, mängulaulud, maagia, lasteäiutused) 3. laulud, mis seisavad lahus kombetäitmisest, mis aga võivad leida kasutamist seoses mõne kombe või mänguga. 5. Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest
koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistsete eestlaste kultuuri hävimisest ning hoiatusena, et eestlased hoiaks elus oma ,,Põhja Konna" ega unustaks traditsioone. 3
Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema
1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong) o Viisikraamat (Wuijing), mis koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jagunes viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) 6. Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. · Lääne-Hani dünastia (206 eKr 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. KONFUTSIANISM 5-min essee: Vanemaid peab austama Konfutsianism on minu arvates suhteliselt õpetlik usund. Selles ei ole mingeid
vaid pigem praktiliseks tegevuseks. Naiste vastus sellele küsimusele on aga hoopis väide, et naiste loomingulisus suunatakse juba noorest east peale ühiskonna jaoks vastuvõetavateks tegevusteks nagu koduloomine. Ühiskond on see, mis kujundab arvamust meestest ja naistest. Kas või väide, et paljude seksuaalpartneritega naine on lõtvade elukommetega, aga mees selle eest on vastupidav ja ühiskonna poolt aktsepteeritud. Kommete ja teatavate moraalsete piiride puudumist tuleks ette heita mõlemale sugupoolele, ometi ühiskond seda ei tee. Kunstnik Mare Tralla, kes jättis maha oma lapse ja kodu tembeldatakse nn. ,,rongaemaks", ometi väidab Barbi Pilvre, et kui Tralla oleks mees, ei heidaks seda talle keegi ette, vaid pigem saaks ta kiituse osaliseks, et suutis välja murda rutiinist. Naisele heidetakse sellist käitumist ette, kuigi seda ei tohiks tolereerida ka siis kui jutt käiks mehest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
