P - võlakirja ostuhind 4. Hetke tulusus, kupongitulusus (Current yield, CY) 25. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad (ECB key interest rates) · nn. Baasintressimäär: Põhilisterefinantseerimisoperatsioonideintressimäär(MainRefinancingOperationsRate, MRR)need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. Eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga. · Hoiustamise intressimäär (Deposit Facility Rate, DFR) pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis* · Laenamise intressimäär (Marginal Lending Facility Rate, MLFR) üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemipoolt * Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad 26. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid Avaturu operatsioonid- keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/- pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad Valuutaintervensioon keskpank ostab või müüb välisvaluutat 22. Keskpanga funktsioon Hindade stabiilsuse säilitamine Rahapoliitika kujundamine Välisvaluutareservide juhtimine ja hoidmine
4. Hetke tulusus, kupongitulusus (Current yield, CY) 17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad (ECB key interest rates) • nn. Baasintressimäär: Põhilisterefinantseerimisoperatsioonideintressimäär(MainRefinancingOperationsRate, MRR)–need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. Eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga. • Hoiustamise intressimäär (Deposit Facility Rate, DFR) – pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis* • Laenamise intressimäär (Marginal Lending Facility Rate, MLFR) – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemipoolt * Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid
Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus) Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 1. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused.
Kaubeldakse võlakirjade, kommertspaberitega jne. Omandiväärtpaberite turg on vähem heterogeenne. Kaubeldakse liht- ja eelisaktsiatega. Valuutaturg (FOREX) on koht, kus saab osta ja müüa valuutat. Tuletisväärtpaberite turul kaubeldakse tuletisväärtpaberitega (optsioon, futuur, forvard ja swap). Finantsturgude eelis on standardiseeritud teenuste pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, likviidsust ja hinna objektiivset kujunemist turul. Kommertspankade eeliseks on mittestandardsete finantsteenuste pakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks.
36. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; fikseeritud vahetuskurss, riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte). Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss). Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas, 1 USD=; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas, 1 EUR=; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile).
Pikemas perspektiivis on oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Pangasüsteem · Kommertspangad · Keskpank. Funktsioonid: vääringu stabiilsuse tagamine riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine o vahetuskursi mehhanismi valik o tingimused, mille alusel saavad kommertspangad keskpangalt rahvusvaluutat o kas ka kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata? o reservide hoidmine finantssüsteemi stabiilsuse tagamine o kommertspankade tegevust puudutavate reeglite kehtestamine o finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs o info avalikkusele maksekeskkond ja arveldused o rahvusvaluuta ringlusse laskmine o maksekeskkonna kujundamine o pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine o pankadevahelise maksesüsteemi seire. Keskpank ja valitsus Keskpank peab olema valitsusest sõltumatu. Eesti Panga peaeesmärgid
Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) . Nad on võrdelises seoses, kui suureneb rahupakkumine, suureneb ka üdline hinnatase. 65. Millest on sõltunud rahapakkumine (M0 ja M1) Eestis krooni käibeloleku ajal? Valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss; reservvaluuta ja teiste valuutade vaheline kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust. 66. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid? Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad; makse teostamine. 67. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed? Äraarvata inflatsiooni tagajärjeks on inflatsiooni maks (raha hoidmiseks alternatiivkulu suureneb); efektiisuskaod;menüükulud; kaudne ümberjaotamine
· ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas
8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver on vertikaalne ehk täiesti mitteelastne intressimäära suhtes. 9. Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus? I rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed?
Question 5 Kus asub Euroopa Keskpank? Vali üks vastus. a. Frankfurdis Õige b. Brüsselis Väär c. Luksemburgis Väär Question 6 Milliseid riike hõlmab Euroopa Keskpank? Vali üks vastus. a. Ainult eurotsooni riike Väär b. Kõiki Euroopa riike Väär c. Kõiki EL liikmesriike Õige Question 7 Milliseid vahendeid kasutab Investeerimisfond? Vali üks vastus. a. Riikide poolt tagatud vahendeid Väär b. Kommertspankade vahendeid Väär c. Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Liidu antud vahendeid Õige Question 8 Mis on Euroopa Keskpanga peamine ülesanne? Vali üks vastus. a. Tagada hindade stabiilsus ja säilitada euro ostujõud Õige b. Tagada EL-is käibel olevate rahvusvaluutade stabiilsus Väär c. Kontrollida rahvuspankade tegevust Väär Question 9 Mitu liiget on Euroopa Keskpanga juhatuses? Vali üks vastus. a. 4 liiget Väär b. 27 liiget Väär
· fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. 2. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. 3. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). 4. Noteerimise viis · Hinnanoteering e
sellega, et rahastavad kaubandusmaju või agentuure, kes tarnivad kaupu kas järelmaksu või osamaksete alusel. Teisisõnu, selle asemel et nõudlust rahuldada, rahastaksid kommertspangad peamiselt pakkumispoolt ja jagaksid kasumit agentuuridega, kes müüvad tavalist tarbekaupa järelmaksuga või osamaksetena. Kõrvaldamismeetodi tulemusel on olukord, kus väga väike osa elanikkonnast pöördub alternatiivsete allikate puudumisel tarbijakrediidi saamiseks kommertspankade poole. Intressivaba panganduse süsteemis rahuldab kommertspank selle väikse nõudluse vastavalt olukorrale neile kättesaadavatest jääkfondidest. Pankadega võivad jääkvahendid olla kas jooksevkonto või hoiupanga hoiusel. Pangad võivad laenajatelt administratiivsete kulude katteks sisse nõuda väikse teenustasu. (Ahmad 1980:52-54) 2.4. Kokkuvõte intressist Intressiteooria on majandusteooria nõrgim ja ähmaseim osa. Tänapäeva kapitalifondide
8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver on vertikaalne ehk täiesti mitteelastne intressimäära suhtes. 9. Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus? I – rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 – muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb keskpanga rahapoliitika dilemma? Pankadele laenu andmisega, kohustusliku reservi määramine.. Keskpank ei saa üheaegselt kontrollida nii raha hulka kui ka intressimäära. 13. Mille poolest erinevad ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslikud tagajärjed?
nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka. Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest aastatuhande vahetuse eel, mil detsembri lõpuks loodi välisreservide arvel suuri likviidsuspuhvreid võimaliku krooninõudluse kasvu rahuldamiseks. Maksebilansi reservide kontol kajastuv Eesti Panga välisvaluuta brutoreserv suurenes 1999. a jooksul ligikaudu 2,2 miljardi krooni võrra. Kuid, nagu juba mainitud, võib suurt osa IV kvartali 1,8 miljardi kroonisest kasvust pidada siiski väga lühiajaliseks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/ rahapol/2000_03/1.html).
organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika 31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika
valuuta vahetuskursile. Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside tabelites tuuakse eri riikide valuutade kursid enamasti vaid USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. Tehingu iseloom ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Tehingu objekt sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Tehingu toimumise aeg hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. tähtajalise kursi (ingl
Õige 70. Kaup rahal on väärtus tema ostujõu tõttu, dekreedirahal on aga sisemine väärtus, mis ei sõltu otseselt sellest, mida tema eest parajasti osta saab. Vale 71. Kvaasi- ehk naiivrahaks on pankadesse arvelduskontodele ja nõudehoiustele paigutatud raha, mille vahendusel tehakse arenenud majandussüsteemides suur osa tehingutes. Vale 72. Baasrahaks MB ehk rahaagregaadiks M0 on keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kommertspankade reservidena keskpangas, kommertspankade kassades või sularahana ringluses ning säästudena väljaspool pankasid. Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Varad Kohustused Reservid Nõudmiseni hoiused Laenud Tähtajalised hoiused Väärtpaberid Säästuhoiused Reaalvarad Omakapital Joonis 15. Kommertspanga bilanss Seega on kommertspankade ülesandeks suunata finantsvahendid nende vahendite pakkujatelt nende vahendite soovijatele. Bilansi paremal poolel ehk passiva poolel kajastuvad panga kohustused ehk siis finantsvahendite pakkujate poolt panka toodud raha. Vasakul pool ehk bilansi aktiva poolelt on näha, kuidas pank neid vahendeid on kasutanud. Osa nendest vahenditest hoiab pank reservidena, et oleks võimalik
Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes.
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
pirnid) ühe kauba hinna tõus suurendab teise kauba nõudlust. Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad, mis sisaldavad nii ühiskondlikke kaupu kui ka neid, mis pole ühiskondlikud kaubad. Näiteks arenenud riikides pakub avalik sektor rahvuslikku julgeolekut, mis on ühiskondlik kaup ja postiteenuseid, mis seda pole. Avaliku sektori kulutused on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Baasraha on sularaha ning kommertspankade reservid keskpangas. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva). Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed. Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtustesse.
titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive. Kaliningradi oblastis on maailma tähtsusega merevaiguleiukohad. 1998.a. oli Venemaal rahanduskriis, kuid peale selle ületamist algas majandustõus, 1999-2005 tõusis SKT keskmiselt 6,4% aastas. Rahandust korraldab ja kommertspankade tegevust kontrollib Keskpank. Venemaa Euroopa osa annab 74% SKT-st. Kõige kiiremini on kasvanud ekspordiks tootvad majandusharud (eriti nafta ja maagaasi ammutamine). Naftatoodangult on Venemaa Saudi Araabia järel teisel kohal. Maagaasi varu ja ammutamise kohalt on Venemaa maailmas I kohal. Gaasimajandust kontrollib riigi enamusosalusega monopol Gazprom, kõik nafta magistraalijuhtmed kuuluvad riiklikule kompaniile Transneft. Kivi- ja pruunsöe tootmine väheneb
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Vaatamata makromajanduses ilmnenud positiivsetele märkidele ettevõtete ja majapidamiste maksevõime paranemise kohta ollakse endiselt ettevaatlikud uute laenude väljastamisel. Ülemaailmse auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustiku KPMG poolt läbiviidud uuringust1 selgub, et kinnisvara on pankade jaoks viimastel aastatel üks mitteatraktiivsematest sektoritest, kuhu laene väljastada. Eelkõige on põhjuseks kommertspankade jätkuvad probleemid eraisikute laenuportfellis. Kinnisvaraturg on sõltuv globaalsest majanduskeskkonnast, finantssüsteemide stabiilsusest ning pangandussektori efektiivsest toimimisest, mistõttu on üha olulisem analüüsida antud sektorite vahelisi seoseid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tuvastada mustrid Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturu tsüklite, majandustsüklite ning laenuturu tsüklite vahel ning selgitada teguritevahelisi seoseid.
mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb? · Täisühingu puhul peab olema vähemalt kaks asutajat, asutajaks ei saa olla riik ja KOV; asutamisdokumendiks on ühinguleping. · Usaldusühingu asutamiseks peab olema vähemalt kaks asutajat (vähemalt 1 täisosanik, 1 usaldusosanik), asutamisdokumendiks ühinguleping.
avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi: Avaldamisnormatiivne süsteem – kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda ja vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb? ∙ Täisühingu puhul peab olema vähemalt kaks asutajat, asutajaks ei saa olla riik ja KOV; asutamisdokumendiks on ühinguleping. ∙ Usaldusühingu asutamiseks peab olema vähemalt kaks asutajat (vähemalt 1 täisosanik, 1 usaldusosanik), asutamisdokumendiks ühinguleping.
Krediidi- ja rahapoliitika eesmärk: (pole kasum, vaid tootmise stabiilne kasv) rahapakkumise muutmine, et stabiliseerida tootmise kasvu, hõivet ja inflatsiooni: Tootmise languse perioodil suurendatakse raha pakkumist kulutuste suurendamisega, inflatsiooni ajal: piiratakse raha pakkumist, et vähendada kulutusi. Keskpank reguleerib raha pakkumist riigis äripankades oleva lisareservi mõjutamise teel, lisareservi suurusest oleneb kommertspankade võime luua uut raha. Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid on järgmised: 1. Vabaturu operatsioonid. Eesmärgiga muuta reserve ja koos sellega rahapakkumist, võib keskpank müüa turul võlakirju või siis kasutada repotehinguid. Tavalise müügi korral on tehing ühekordne ja lõplik, repo korral lepivad ostjad ja müüjad kokku võlakirja tagasiostu kuupäeva suhtes.
piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti- tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu- reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for- muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 1.6.5. Sotsiaalse valiku teooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
