Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
laenatud raha eest välisvaluutat. Kasvav nõudlus välisvaluuta järele viib turu tasakaalust välja ja kodumaise raha vahetuskurss hakkab langema. Valuutakomitee nõrgad küljed • Nominaalse vahetuskursi jäikus • Finantssüsteemi haavatavus • Rahapoliitiline juhtimine • Piirangud fiskaalpoliitikale Rahapoliitika ellu viimine ja “viimase instantsi laenaja” roll • Likviidsuse kapitalivoogude abil kohaldumise üheks võimaluseks on kommertspankade arveldusarved keskpangas ning nende konverteeritavuse tagamine vastavalt ametlikule vahetuskursile. • Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse tagamise vahendiks on kohustuslikud reservid. • Võib juhtuda, et välisšokkide mõju pangandussüsteemile on nii tugev, et pankadel ei õnnestu likviidsuskriisi vältida - vajalik ”viimase instantsi laenaja” roll • Vajadust viimase instantsi laenaja abi järele võib vähendada adekvaatsete prudentsusnõuete
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne
tegemine Euroopa Keskpangast saadud juhiste alusel. EP tuludest ja kuludest mõni sõna: tulude hulka kuuluvad intressid, mida teenitakse välismaale paigutatud valuuta reservidest, eelkõige krooni kattevara pealt. Teenitakse intresse teistesse pankadesse antud hoiustelt ja laenudelt. Raha emiteerimisest teenib tulu. Ka tehingutest valuuta väärtpaberitega ja tagatistega. Loetelu ei ole ammendav. Kulud: EP hoiustatud summadelt makstavad intressid kommertspankade poolt paigutatud vahendid, välistehingutega seotud kulud konverteerimisega seotud tulud, välislaenude intressid, rahatähtede ja müntide valmistamine ja käibelelaskmine, haldus- ja majanduslikud kulud, põhivara amortisatsioon. Aastaaruande kinnitamine: EP nõukogu määrab audiitorid ja nende ülesandeks on majandusaata aruande auditeerimine. Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida
44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal a. fataalselt töötu b. struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. totaalselt töötu 45. Monetaarpoliitika tähendab a. keskpanga rahapoliitikat b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. valitsuse laenupoliitikat kommertspankade suhtes d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 46. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini a. eelarve suurus b. atesteeritud kaardimoor c. sisemajandusliku koguprodukti suurus d. inflatsiooni suurus 47. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 48
d. mida pole võimalik kirjeldada 34. Kas Eesti Statistikaamet liidab varimajanduses saadud tulu sisemajandusliku kogutoodangu arvestamisel? a. arvestatakse koefitsiendiga 0,45 salaviina müügist saadud tulu b. ei arvestata üldse c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides d. arvestatakse avalikus sektoris 35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid b. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha väljamaksete piiramisega c. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes 36. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. intressi määr + amortisatsioon d
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside
vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 42 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 15 miljardit eurot. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 43 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 44 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 45 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst
kindlad, et saavad seda tulevikus kasutada Jaotatav raha on jaotatud väiksemateks ühikuteks, mis võimaldab nendega täpselt arveldada. Säili piisavalt vastupidav, mis tagab selle pikaajalise püsimise ringluses Kaasaskantav mugav ja lihtne käsitseda Piiratud kogus ainult siis on tagayud raha õige väärtus ja normaalselt toimiv rahasüsteem Äratuntav kui raha pole tuntud, ei ole inimesed nõus seda vastu võtma Deposiitrahad: kommertspankade poolt loodud raha Elektrooniline raha: eskisteerib vituaalselt Varade likviidsus nende sularahaks vahetamise võimalus Raha kui seaduslik maksevahend on paberraha ja mündid, mis on riigi poolt selleks kuulutatud ja mida tuleb maksete sooritamisel vastu võtta piiramatult. Riigid, mis on oma arengu algetapid, kasutavad usalduse saavutamiseks rahasüsteemi vastu valuutakomitee süsteemi, mille kasutamisel on ringluses olev rahamass täielikult tagatud võõrismetalli- ja kullavarudega.
investorite ja laenuvõtjate probleemid, kuid see ei tähenda, et otsefinantseerimist kaasaajal ei kasutata. Nt. Kasutatakse otsefinantseerimist sageli juhul, kui ettevõtte soovib end laiendada ja korraldab selleks täiendava aktsia emissjoni või emiteerib võlakirju. Otsefinantseerimine toimib kaasaajal järgmistel asjaoludel : 1)Vabaturu tehingutele on kehtestatud seadusega erinevad piirangud, nt piiratakse kommertspankade laenuandmistegevust, seega tõusevad laenuintressimäärad ja laenuvõtjad otsivad uusi laenuvõimalusi otsefinantseerimise kaudu. 2)Lõpliku laenuvõtja krediidireiting on kõrge. Kui laenuvõtja laenukindlus on tugev, siis ei vajata tema kohta olulist täiendavat infot ning laenuandjad on nõus sellistele laenuvõtjatele nõus andma odavamat krediiti. Käsiteldes otse- ja kaudfinantseerimist võib tunduda, et olulist vahet nende vahel pole. Peamiseks
o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine o riiklike rahatagavarade juhtimine o keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele o otsene krediidi-ja rahapoliitika o järelvalve kommertspankade tegevuse üle o keskpank kui riigipank o Eesti rahasüsteem: o valuutakomitee süsteem o Baasraha pakkumist mõjutavad Eestis järgmised tegurid: o valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss o reservvaluuta ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: o pankade soov hoida sularaha lisareservi o erasektori soov säästa ja hoiustada
tegelikkuses eksisteerib ka väikesesummalisi (alla 1000 EUR) ja lühiajalisi (kuni 1 a) laene, mida tagatakse eraisiku käenduste või hüpoteekidega ning mille väljastamine jääb sageli samuti 24h piiresse laenutaotluse esitamisest arvates. Seega võib ka teatud osa finantsjärelevalvele alluvate krediidiasutuste poolt väljastatavatest tarbimislaenudest lugeda kiirlaenudeks ning kommertspankadest on iseäranis BigBank tuntud selles segmendis tegutsejana1. Kuigi kommertspankade kohta on agregeeritud info olemas (eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk ning krediidikulukuse määr), ei ole Finantsinspektsioonil lubatud väljastada andmeid üksikute pankade kaupa, seega pole täpselt teada, millised on erinevused kommertspankade vahel tarbimislaenude mahtudes, intressides või tehingutasudes. Samuti ei anna krediidiasutuste kohta kättesaadav statistika infot viivisintresside taseme kohta.
positiivsed ja negatiivsed küljed. Kaasaja demokraatlikes riikides kaldutakse rohkem pooldama valitsusest sõltumatut keskpanka. See on kaasa toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapoliitikale on antud suurem sõltumatus. Sellist suunda rakendatakse ka Eestis. Keskpanga iseseisvusega on seotud kui valitsuse keskpanga või valitsuspanga roll. Paljudes riikides keskpangal seda funktsiooni ei ole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank panga järelevalvet ning panga klientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teotada keskpank kui selle võib asutada ka eraldi institutsioon, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi institutsioon, Eestis on selleks tagatisfond
tehinguid tänapäeval. Raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol (mida kõrgem intressimäär, seda suurem on raha hoidmise kulu ning seda vähem hoiavad inimesed raha likviidses vormis(sularahana) Rahaagregaat M1 raha tähendus kitsamas tähenduses ehk raha pakkumine. Sularha ringluses + nõudehoiused Rahabaas M0 tähistatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades või inimeste käes. Kontroll on enamikes riikides usaldatud keskpangale. Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid) Äraarvatud inflatsion täielikult prognoositud inflatsioon. Majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud, seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus
d. raha kasutamisest loobumist ning ülemineku võimalusi plastrahale 22. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine c. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule d. ekspordi suurenemine 23. Rahaturul on võimalik raha pakkumist reguleerida: a. kaotades kõik piirangud majanduse b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimisega c. kommertspankade reservimäära normatiivi muutmisega d. valitsuse kontrolliga ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 24. Raha kolm funktsiooni oleksid järgmised: a. võrdlus-, väärtus- ja hindamisfunktsioon; b. väärtus-, akumulatsiooni- ja konverteerimisfunktsioon c. väärtus-, maksevahendi- ja akumulatsioonifunktsioon d. hindamis-, konverteeimis- ja võlafunktsioon 25. Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 määratlusse? a. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis b
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. K...
võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt. Kehtib alati nõue, et aktiva peab võrduma passivaga, ehk antud juhul vaatame : D(deposiidi kohutust)=R(reserv) + L(laenud) Siin saab pank nö raha juurde teha, selle väljalaneamise ja hoiuste juurdevooga. Reservidel on ühikuline kasv, mis suurendab deposiite ja rahapakkumist. Rahapakkuminse kasv on võrdne reservide ühikulise kasvu ja avaldise 1/r korrutisega, kus r tähistab rservisuhet. Avaldis 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks.
a) milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20Q = 105 Q; 21Q = 105; Q = 5. b) Kui D kõver nihkub asendisse P = 115,5 Q, siis hinnatase kasvab 100 kuni 110 ni. ni 30. Kasutades sümboleid + kasvab ja kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
· ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid
Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused.
--- Question 29 (1 point) "Likviidsusloks" Keynesi kasitluses tahendab *a. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla b. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid c. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii korged, et investorid ei soovi neid maha muua, vaid hoiavad enda kaes d. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha valjamaksete piiramisega ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 30 (1 point) Makrookonoomika eesmark on a. olla vastukaaluks pealetungiva mikrookonoomika mojudele b. anda haid lahendeid ettevotete juhtimiseks ning soovituste valja tootamine uute vigade valtimiseks c. tootada valja uks ja ainuke koikeholmav majandusteooria, mis voimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu valtida *d
- rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas: - rahvusvaluuta ringlusse laskmine - pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine - maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankadevaheliste maksesüsteemide seire Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, sealhulgas: - kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine - finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. Raha- ja krediidisüsteemi õiguslikust korraldusest sõltuvalt on keskpank täitnud (ja võib mõnel juhul ka täna täita) veel mitmesuguseid muid ülesandeid:
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha panga...
Kui rahapoliitika otsuseid teeb keskpank, on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumist ja keskpank seda oma igapäevaste toimingutega muuta ei saa, räägitakse automaatsest rahappoliitikaks. KESKPANK Keskpank on pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid: · kommertspankade depotsiitide hoidmine; · omavaluuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine RAHAPOLIITIKA VAHENDID Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär- ehk pangamäär, on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest; 2. kohustuslik reservinõue; 3
hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt 92. Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid
Kasutatakse ka repotehinguid. USA, Jaapan, Euroopa riigid. Avatud turu operatsioonid: · Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem · Kui keskpank ostab väärtpabereid siis kommertspangas on raha rohkem Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 22 Reservimäära muutumine. Keskpankade kõige tõhusam vahend on võimalus muuta kommertspankade kohustuslikku reservimäära. Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka, hulka mida pangad saavad välja laenata. Selle tulemusena nii rahakordisti kui ka raha pakkumine langevad. Keskpangad muudavad harva reservimäära, sest sel on suur mõju majandusele. Kui pank on "tühjaks laenatud" (XR = 0), võib nõutava reservimäära tõstmine tingida vajaduse laenude järele ja põhjustada finantspaanika
4. Integreeruva turu etapp · raha sisehind milleks on intressimäär · raha välishind milleks on valuutaturg · Rahaturg on siseturg · Valuutaturg on rahvusvahelisel areenil liikuv raha (vt töölehte Üldjoontes jagunevad finantsturul ringlevad väärtpaberid...) Turusubjektid valuutaturul: 1) Kommertspangad ostavad raha kokku oma klientide jaoks ja annavad klientidele laenu. 80% maailmarahavoogudest käib läbi kommertspankade 2) Rahvusvahelised ettevõtted 3) Riigid DRS- võlgade aruande süsteem. Riigid jaotuvad võlgade järgi gruppi: · Suured võlgnikud- koormus üle 80% SKPst · Mõõdukad võlgnikud 60%-80ja · Väikesed võlgnikud alla 60% Valuutaturu funktsioonid: 1) Ostuvõime või ostujõu ülekandmine ühelt valuutalt teisele (ühest riigist teise) 2) Krediidi andmine- annab võimekust juurde, saab kasutada võõrast raha.
Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni. Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure võlaga ei kaasne riigi pankrot sest (l5p48): võla taasfinantseerimisvõimalus, maksude tõstmine, suurendada raha pakkumist läbi kommertspankade reservmäära muutmise., valuutainvertisoon, riigi ettevõtete mahamüümine, rahvusvaheline finantsabi ja välislaenud. Siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele. Välisvõlg siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel. Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaist tarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil. Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigi tootmisvõimaluste piiri
P=20Q, kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: a) milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20Q = 105 Q; 21Q = 105; Q = 5. b) Kui D kõver nihkub asendisse P = 115,5 Q, siis hinnatase kasvab 100 kuni 110 ni. 30. Kasutades sümboleid + kasvab ja kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D
tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga. Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata
kohustuslikud reservid paiknevad euroala liikmesriikide keskpankades avatud kontodel ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne. (Eesti Pank strateegiline...2011) Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas ette ning testiti eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks vajalik kord ja dokumentatsioon. Võrreldes senise valuutakomitee süsteemiga tähendas see põhjalikke muudatusi nii Eesti Panga kui kommertspankade jaoks. Lisandusid uued instrumendid, millega kommertspangad edaspidi keskpangalt likviidsust saavad, ja muutus ka kogu nendega seonduv juriidiline raamistik. (Eesti Pank strateegiline...2011) Selle ülesande täitmiseks on Eesti Pank teinud plaani, kus iga strateegilise tegevuse kohta on välja toodud konkreetsed tegevused. Üks tegevustest, euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali ja -info pakkumine on ülimalt
väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 36.Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss). Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.) Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e. Kaudne kurss; Ristkurss (ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.)) 37.Ostujõu pariteedi teooria
Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena. Järgmised pangatähed
formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti-tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu-reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 25
Student Response Value Correct Answer C. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja 100% välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine D. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite 0% sisenemine turule 26. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab Student Response Value Correct Answer A. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha 0% väljamaksete piiramisega B. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii 100% madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla C. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii 0% kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes D. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid 0% 27. Makroökonoomika eesmärk on:
müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on
väärtpaberitest 2 miljardit US$, laenud rahvusvahelistest organisatsioonidest 900 miljonit US$, tarnijad ja ostjad 804 miljonit US$ ja valuutalaenud 299 miljonit US$ valitsusasutuste netovoogude poolt 139 miljonit US$. Sinna kaasa arvatud 1,207 miljonit US$ saadud pariteedi hinnangulise muutuse järgi. Välismaiste lühiajaliste võlgade ja kinnipidamiste kaasaarvamiste tulemuseks tuli 3,6 miljardit US$, kaasa arvatud saldo valuuta laenudest, kommertspankade osaliselt hüvitatud välisvaluuta alanemisest tekkinud kahju 2 miljardit US$. (http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA, 16.10.2010, 17:57) 20 BRASIILIA MAKSEBILANSI VÕRDLUS 2009 JA 2010 2009 Aug Jan-Aug Aasta 2010 Aug Jan-aug Kaupade tasakaal 3 054 19 873 25 290 2 440 11 675
Läbi aegade, mil on kasutatud raha, on olnud üheks probleemiks ringluses oleva rahamassi määratlemine. Võib tunduda, et see ei tekita raskusi institutsioonile, kes peab sellega tegelema ja kes omab ülevaadet emissiooni mahtudest. Emissioon tähendab väljalaskmist, ringlusesse suunamist. Käesoleva teema raames käsitletakse emissioonina just sularaha ringlusesse suunamist keskpanga poolt. Raha loomise protsessiks nimetatakse kommertspankade tegevust, mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna raha emissioon on keskpanga prioriteet, siis peab ta saama ülevaate raha loomise protsessi üle ja saama seda ka kontrollida ja juhtida. Selleks kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Finantssüsteem ja selle funktsioonid Finantssüsteemi moodustavad pangad ja teised rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
ee; E-riik kasutatakse laialdaselt IKT'd (jah, Eesti on e-riik) Teadmusühiskond (lk. 214) e teadmispõhine ühiskond. Kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi (teadlaste ja ülikoolide osakaal on suur). Eesti on teadmusühiskond, sest 1) Eestis hinnatakse ettevõtetes loovust ja oskust töötada meeskonnas ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi; 2) Riigieelarve loomisel lähtutakse nii riigipoolsetest kui kommertspankade uuringutest; 3) Eesti koolisüsteemi reformimisel lähtutakse ülikoolides läbiviidud teadusuuringutest. NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale. Polüarhia kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas 1EEK=0,125DEM Ristkurss: ühe valuuta kurss kaudselt, toetudes kahe teise valuuta kursile.
neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades 17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (MRR) need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga hoiustamise intressimäär (DFR) pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis laenamise intressimäär (MLFR) üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad
teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub
Selline rahapoliitika lähtus monetaristlikust rahateooriast, mis väidab, et läbi raha pakkumise saab keskpank otseselt mõjutada inflatsiooni taset. Probleemiks kujuneb edaspidi see, kuidas on kõige õigem raha pakkumist mõõta, sest kuna oli tekkinud alternatiivrahasid ja ka muid väärtusi, tuli eristada, mida käsitleda rahana ja mida mitte. Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised deposiidid + jmt M3=M2 + tähtajalised deposiidid + tingimuslikud valuutahoiused (nt hoiusertifikaadid) INFLATSIOON Rahal on majanduses keskne roll, sest tänapäeva efektiivne majandus ei saa funktsioneerida ilma rahata
Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. 19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga. VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK. Mandri-Euroopa finantssüsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna
2) Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine: a) rahvusvaluuta ringlusesse laskmine, b) pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine, 3 c) maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankade vaheliste maksesüsteemide seire. 3) Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine: a) kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine, b) finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine, c) finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs, d) finantsüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. Keskpank rahapoliitika teostajana Teostab rahapoliitikat ehk reguleerib raha hulka ühiskonnas. Rahapoliitika e monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika osana võib käsitleda ka riigi valuutareservide hoidmist.
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Primitiivne pangandus kullassepp Kuld toodi hoiule (deposiit) , vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri) Jõude seisev kuld laenati välja Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Oletame, et reservinõue on 20 %.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
