Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 euro eest, siis peab ta jätma 200 eurot reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 eurot, seega võib välja laenata 640 eurot. Laenusumma kasvab 1440 euroni Väljalaenatud 640 eurot tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 eurot. Laenusumma kasvab 1952 euroni. Väljalaenatud 512 eurot tuleb uute hoiustena pankatagasi
14 sageli ülehindab oma võimet laene tagasi maksta – laenu(de) tagasimakse protsendina sissetulekust ületab normaalseks peetavat 40% ja küünib paljudel juhtudel tublisti üle selle. 3) Harva on võlanõustamisele tulijal võetud üksnes üks laen. Reeglina on laene mitu, 4- 5 või rohkem. Enamasti ollakse samaaegselt võlgu erinevatele krediidipakkujatele: kommertspank, laenukontor, järelmaksu-pakkuja. Erinevad võlad on ka erinevas sissenõudmise astmes – mõni nõue on loovutatud inkassole ning mõni on samas juba kohtutäituri käes. Väga sageli rakendub ühe võlgniku suhtes korraga mitu inkassofirmat ja mitu kohtutäiturit. Eriti mitme kohtutäituriga samaaegne suhtlemine valmistab võlgnikele raskusi, kuna igaühele neist tuleb teha avaldus elatusmiinimumi arvele allesjätmiseks, vastasel juhul arestitakse konto täies ulatuses.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
