30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ...
inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. 35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki? Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened. Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna. Nn Fagotsütoosi teel või keha pinnaga. 37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism, kisklus, bioindikaator, parasiit, siirutaja. Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit
koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
roheline , mis peegeldub taimedelt. Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli,
inimesed jäävad paiksemaks. 5 Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale.
Tööjaotus, konkurents, kannibalism c)sugulussuhted jm 2) liikidevahelised suhted a) otsesed(biootilised) b) keskkonnakaudsed (transbiootilised) Liikidevahelised suhted- eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kahe liigi suhete koaktsiooni eritlemisel vaadeldakse oluikorda mõlema osalise seisukohast Kommensalism kahe org. Suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seadupärane toitaineterohkes keskkonnas. Antibioos organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. · Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi · Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. · Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega · sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. · Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). · Protokooperatsioon · Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna
Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B - 0 0 0 (B eritab A-le ohtlikke aineid) Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism o allelopaatia, eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Üks antibioosi vorme. o kommensalism, kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + 0 - 0 Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Eristatakse:
Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid. Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom, taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast. 6. Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid
kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline
(valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. - Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. - Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus. - Kommensalism (Akommensaal) on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades - Kisklus (A- kiskja) kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul
Selgitage kuidas mõjutavad. Ø Organismidevahelised suhted § Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Neid organisme nimetatakse sümbiontideks. § Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. § Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. § Kommensalism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne (kahjutu), näiteks osad inimese soolestiku bakterid. § Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe. 16 § Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe.
3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa). Parasitism kommensalism mutualism (soolekepike) 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; · Otsene e vahetu konkurents ressurside pärast võitlemine, kus resurss jagatakse ümber vägivalla või kavalusega
elukorraldusest kasu. Näiteks pühvlilinnud ja suurimetajaid või korallid ja mikroskoopilised vetikad. NII HEA KUI HALBA Pühvlilinnud söövad puuke ja muid parasiite, kes elavad suurte loomade nahal, kuid nad toituvad ka haavade verest harjumus, millest nende peremeestel pole sugugi kasu. Paljud partnerlussuhted on lõdvad, aga mõned, näiteks tolmeldavate putukate ja taimede vahel, on nii välja arenenud, et kumbki partner ei suuda teiseta ellu jääda. Vastupidiseks näiteks on kommensalism, nagu imikala ja tema peremehe suhted, kus üks liik saab kasu, teine aga ei kasu ega kahju. Partnerlus võib näida vastastikuse abine, kuid kumbki partner lähtub ainuüksi oma huvidest. Kui üks partner suudab tasakaalu enda kasuks pöörata, laseb looduslik valik tal seda teha. Lõpptulemuseks on parasitism, kus üks loom, mugiline, elab teise peal või sees, täiesti peremeesorganismi arvel. BIOGEOGRAAFIA Loomade tänapäevane levik on paljude tegurite kombineerumise tulemus.
angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast.
Mutageenid mutatsioone tekitavad tegurid. Nendeks võivad olla keemilised (benseen, raskemetalliühendid), füüsikalised ( UV-kiirgus) ja bioloogilised tegurid (viirused). 2.Ülesanne: Ristati omavahel valge- ja mustakarvalisi hiiri. Järglased olid kõik musta karvavärvusega. Nendega viiakse läbi analüüsiv ristamine. Milliseid tulemusi võib sellest oodata? Pilet 16 1.organismidevahelised suhted. Sümbioos. Kommensalism. Konkurents. Kisklus. Herbivooria. Organismid võivad mõjutada üksteist. Sümbioos kahe organismi kooselu vorm ja mõlemad organismid on üksteisele kasulikud. (mükoriisa, seenehüüfid + vetikad = samblik) Kommensalism organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele neutraalne (algloomad soolestikus) Parasitism kahe organismi kooseluvorm, mis on ühele kasulik teisele kahjulik (verd imevad putukad, paeluss organismis)
Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis,
väliskeskkonnast Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel Homaraalne regulatsioon organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi 9 Ökoloogia ja keskkond Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad konsumendid Tootjad produtsendid Lagundajad destruendid Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum
soojenemist. · Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni. · Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemide koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist ei pruugi enam toimuda. · Kommensalism organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu. · Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest. · Litosfäär on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet
Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kohastumine - on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumine on seotud geneetiliste muutustega. Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.
kehamõõtmed. Palju Vähe järglasi. Tõhususe tõusu. järglasi. Produktiivsuse tõusu. Eluiga Lühike (taimedel alla 1 a) Pikk (taimedel üle 1 a) Suktsessioonijärk (koosluste Varjane Hiline (kliimaks) vahetumine aja jooksul) 36.Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
76) Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 77) Mis on diferentseeritud paljunemine? Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 82) Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised,vanurid)?
84)Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet
terve elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. 103. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. 104. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 105. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. 106. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. 108. Mutualism vt sümbioos 109. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 110. Mükokriisa kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
Vt. ka invasioon. superparasiidid (ld. super -- üle, üli + parasiit) -- hüperparasiidid, parasiitide parasiidid. Superparasiitide peremehed on ise parasiitse eluviisiga. Vt. ka parasiitide liigitelu. säilitusperemehed -- reservuaarperemehed. sümbioos (kr. symbiosis -- kooselu) -- tulukooslus. Kasulik interaktsioon. Üks või mõlemad partnerid saavad selles interaktsioonis kooselust kasu, kusjuures see ei too ühele ega teisele neist kahju. Sümbioosi vormid on sünoikia, kommensalism, protokooperatsioon ja mutualism. sümptomaatiline teraapia (kr. symptoma -- kokkulangemine; therapeia -- ravi). Eesmärk on kliiniliselt haigetel loomadel ilmnevate haigustunnuste (sümptoomide) pehmendamine või kaotamine. Selleks manustatakse üldtugevdavaid ravimeid, südamevahendeid, seedimist normaliseerivaid, vereloomet soodustavaid, dehüdratsiooni vältivaid jt. ravimeid. Sümptomaatiline ravi on spetsiifilise ravi kõrval oluline parasitooside ravivõte. Vt
Sümbioos +/+ Vastastiku kasulik kooselu. Sipelgas (saab nestet) ja lehetäi (kaitstakse); mänd (saab vett ja mineraalaineid) ja männiriisikas (saab orgaanilisi aineid); Eristatakse endosümbioosi (organism elab teise sisemuses) ja eksosümbioosi (elavad vabalt). Kommensalism + / 0 mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes
(üldarv või tihedus), mis on olemasolevate ressursside juures võimalik. 17. Populatsioonide (ka isendite) interaktsioonid 1)Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja.
....... taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 47 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi. Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
................. Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _. Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _ 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 48 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi. Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti Sümbioos Parasitism Erinevus Sarnasus Näide sümbioosi kohta ............................................................................................................... Näide parasitismi kohta.............................................................................................................. 9.4
a) Pikeneb aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L) b) Suureneb nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus populatsioonis (S) c) Suurem parasiidi ülekandekiirus () R0 = LS Levikulävi: S on kriitiline suurus, tsentraalse tähtsusega peremehele. Kui R 0 = 1, siis ST(hereshold)=1/L Avaldame kriitilise proportsiooni p c, mis tuleks immuniseerida, et saavutada R 0 = 1 (piirata levikut) pc = 1 ST/S0 ; S0 algne populatsiooni vastuvõtlike isendite tihedus. 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensialism ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele.
Biootilised-eluslooduse tegurid Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard.
elav tselluloosi seediv mikroob. Sümbioos võib rajaneda vaid mõne vajaduse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. 1.1 Organismid Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, sest see väldib ühe populatsioon ainevahetuse saaduste või toidujääkide kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla parasitismi või sümbioosi eelaste» kommensaalist võib tema suure aktiivsuse korral saada parasiit. Kommensalismi püsimine on tavaline toitaineterikkas keskkonnas. Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 2. Ökoloogilised tegurid, nende jaotus Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) · Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus 3. Ülesanne suguliiteliste puuete pärandumisest NR 12 1. Rakuteooria põhiseisukohad · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas · Kõik organismid on rakulise ehitusega
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Ökosüsteem-suured kooslused koos eluta keskkonnaga (meri, järved, metsad jne) Loodusliku valiku toimel tekkiv (ka tänapäeval inimmõju). Kogu maakera ökosüsteemid koos neid asustavate elusolenditega moodustavad biosfääri, mis on ka loodusliku valiku objekt kujunenud sellisel viisil ja osadest, mis suudavad püsida ja areneda. Elukõlbmatut või arengus kõlbmatuks muutunud biosfääri pole lihtsalt olemas. 58. Sümbioos, kommensalism, mutualism, parasitism. Sümbioos partnerite vastastikust kasu andvat kooselu. Laiemas mõttes on kolm alajaotust: mutualism ehk sümbioos kitsamas tähenduses on kasulik mõlemale osalisele, kommensalism ühele osalisele kasulik, aga teisele (peremehele) pole sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu
välisehitus kasvades oluliselt muutub. Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. ÖKOLOOGILISED TEGURID Eluta looduse tegurid-valguskiirgus, temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses. Eluslooduse tegurid-sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. ELUSLOODUSE 5 LIIKI! 1.Bakterid- LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1.Kloroplastid-neis toimub fotosüntees 2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile
Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele kasulik, teisele neutraalne. N inimese soolestikus elavad bakterid. Parasitism erinevat liikide kooseluvorm, mis ühele osapoolele kasuli, teisele kahjulik Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Herbifooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm
' · Taime- ja loomarakkude mitmed organellid pärinevad varastest bakteritest; · Samblik kui seene ja vetika kooselu; · Mükoriisa ehk seenjuur osad taimed ja seened eraldi pole kuigi eluvõimelised; · Loomad ja väga paljud taimed sisaldavad/kasutavad oma organismis erinevate ülesannetega baktereid; · Tolmlemine, seemnete levitamine, jne Sümbioosi alaliigid on ka parasitism ja kommensalism Parasiit saab rohkem kasu kui peremeesorganism. Üldiselt evolutsioon ei soosi peremeest väga tugevalt kahjustavat parasitismi (ka uute viiruste puhul jäävad lõpuks alles nõrgestavad, kuid mitte tapvad tüved), tavaliselt saab peremeesorganism mingit kaudset kasu või kujuneb suhe talle neutraalseks (kommensalism). Amensalism ühele neutraalne, teisele kahjulik. Elu kui toiduahel, toiduvõrgustik
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused.Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50%
Rebane murrab ja sööb näiteks kanu ja väikseid linde. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lehmad söövad karjamaal rohtu. Pandakarud söövad bambuse lehti. Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikas ja seen samblikes Mänd ja männiriisikas mänd hangib riisikale toitaineid ja vastupidi. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata. Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi. INIMENE Katteelundkond Nahk on elastne ja veniv keha väliskate. Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
