jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks. Näide: selleks, et toota komme, tuleb ettevõtele kasutada päevas 50 tonni suhkrut! Inimesed ei vaja nii palju tooraine raiskamist kommidele ning peavad aeg ajalt mõtlema mitte ainult rahale, kuid ka meie maailmale, kuidas see tootmine võib mõjutada meid ja meie loodust. Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga.
-teistkümmend, -sada, viissada, seitseteistkümmend -kümmend ühend- ja väljendtegu- alla tulema, ette võtma, maha hüppama, sõnade osad jalga laskma, pead murdma -v, -dav(-tav), -nud, -v, -dav(-tav), -nud mahamurdunud puu, halvaks pandav -tud(-dud), mata-vorm -dud(-tud), mata-vorm komme, asetleidnud sündmus, täiendi või öeldistäitena täiendi või öeldistäitena vastuvõtmata töö, äraminev külaline mine- ja ja-liitelised altvedamine, arusaamine, peamurdmine, tuletised ühend- ning ettevõtja, päheõppija väljendtegusõnadest kui ÜTS määrsõnalisele piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi
38. lacus, s m järv 39. levis, e kerge; tähtsusetu 40. liber, br m raamat 41. lberts, tis f vabadus 42. longus, a, um pikk 43. lx, lcis f valgus 44. magnus, a, um (comp. maior, maius; superl. maximus, a, um) suur; tähtis 45. malus, a, um (comp. peior, peius; superl. pessimus, a, um) halb, paha 46. manus, s f käsi; jõud 47. mitt, ms, missum, ere saatma 48. mns, montis m mägi (gen pl -ium) 49. ms, mris m tava, komme I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 50. multus, a, um palju, rohke (arvuline) 51. nrr, v, tum, re jutustama 52. nmen, minis n nimi, nimetus 53. not, v, tum, re ära v. üles märkima, tähele panema, meelde jätma 54. novus, a, um uus 55. omnis, e iga, kogu, kõik, terve 56. orn, v, tum, re kaunistama, ehtima 57. opus, operis n töö, tegevus 58. pars, partis f osa, jagu (gen pl -ium) 59. parvus, a, um (comp
15.sajandil hakkas nende osakaal suurenema. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased
SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karja...
Suhkruga närimiskummid kahjustavad hambaid ja igemeid Kõrvaltoimed: peavalu, kõhulahtisus jne. Tekitab lõuale stressi ja lõuaga probleeme(hammaste krigistamine) Võib tekitada mao ja neerudega probleeme ja isegi maohaavandeid Noores eas pidevalt närides võib tekitada nüolihaste ebaühtlast arengut Tänavad, bussid, koolipingid, kõik need kohad on näritud ja prügikasti viskamata nätse täis Fakte Nätsu närimine on maailma laialdasemalt levinud komme Kõige rohkem nätsu närijaid on vanuses 12-24 Vanim närimiskumm on 9000 a. vana kasevaik mis leiti Rootsist Aastas tarbitakse kuni 100 000 tonni nätsu Kõige rohkem nätsu ostetakse halloweeni ja jõulude vahel Närimiskumm põletab 11 kalorit tunnis Suurim näts maailmas on võrdne 10 000 nätsuga 60-70 % mullinätsust on suhkur Mullinäts on enamasti roosa, kuna selle leiutajal oli see ainus järelejäänud värv ja sellee värvi kasutamine on siiani säilinud Suurim mull puhuti 1994 a
Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmus asendab varasemat tanutamist. Sõrmuste siseküljele graveeritakse abikaasa nimi ja pulmakuupäev. Pulmavalss Pulmatants on aegade hämarusest tänapäeva kandunud komme. Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka. Nüüdisajal sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla - kumb juhib, kuidas allutakse juhtimisele , kumb kipub domineerima. Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata - killud toovad õnne. Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust.
· 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda
Relve, 2001). Mida laiem on kõhupealne triip ja mida kollasem kõht ise, seda paremas seisukorras see isend on - enamasti on sellised vanad isaslinnud (loodus igapäevaelus). Pildil rasvatihane lendu tõusmas (Nagi pildid). Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned. Tihaste pekisöömise komme on ka kohanemisvõime tagajärg. Pildil tihane toitu otsimas (pildialbum ,,Linnud"). 4 Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta on paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid.
· 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda
Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa
ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem. Röövritsikate tuntuimaks esindajaks on kahtlemata palvetaja, kelle munemisperiood algab suvel ning venib hilissügiseni. Munemine toimub, nagu kõigil röövritsikatel, küllaltki omapäraselt. Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist ta istub seejuures rahulikult
Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks- põhjuseks oli indiaanlaste seas laialt levinud komme kaunistada pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Indiaanlased nimetasid valgeid omakorda kahvanägudeks. Indiaanlased suhtusid eurooplastesse esialgu heatahtlikult. Vaen algas siis, kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle voolul ei näinud lõppu tulevat. Arusaamatused tekkisid kas või maa ostmisel, sest indiaanlaste jaoks oli arusaamatu, kuidas maad üldse osta või müüa võib
11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud
Kas hea või halb Rootsi aeg ? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestima...
Sissejuhatus Diego Velazquez (1599-1660) täisnimega Diego Rodriques de Silva y Velazquez, oli Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi. Ta sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis. Joonis 1 Diego Velazqueze autoportree (Wikipeedia, 2009). 3 Elulugu Sündis perre esimese lapsena. Kuna hispaanlastel oli komme panna esimesele poisslapsele perekonnanimi ema järgi, et säiliks varandus, siis saigi ta ema järgi Velazqueziks. Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli. Aga siiski juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Velazquez õppis järgemööda kahe tuntuma meistri Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel, ei mänginud nad
Ta suri Kääpa jõkke, enda mõõgaga, sest soome sepp pani mõõgale needuse peale. Ta istub valge hobuse seljas põrguukse ees, et sarviktaat ei saaks põrgust välja tulla. Ta tuleb koju ja inimestele appe, kui inimestel on väga raske. I ÜLDLAULUPIDU (Tartu 1869) algas pasunakoori mänguga Tartu kirikutornist, inimesed tulid hobuste ja jalgsi, osales 10 000. Carl Robert Jakobson polnud kohal, sest ta ütles, et laulupidu on sakslaste komme. Friedrich Reinhold Kreutzwald polnud kohal, sest ta ütles, eta tal on tervise ja arsti kohustused, tegelikult ei tahtnud ta Koidulaulikuga kokku saada. Lydia Koidula sai endale nimeks Koidulaulik, Jakobson pani talle selle nime. Jannsen kartis laulupeo nurjumist, kuna sakslased ei anna öömaja ja laulupeo praost on Willigerod. Lauldi Jannseni laulu ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" Keelatud oli laul ,,Mu Isamaa Nad Olid Matnud" Jakob Hurda mõtted: Rahvas peab hoolitsema enda ja oma vaimu eest
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika,...
Maarjapäevad Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev Paastumaarjapäev on ristiusu püha,mida tähistatakse 25.märtsil. Täiend paastu- tuleb, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu ajaga. Martin Luther on pidanud Jeesuse ema ülimalt austusväärseks, see on ka üks maarjapäevadest, mida tänapäeval luterlikes kirikuis meeles peetakse ja tähistatakse. Paastumaarjapäevaga rulluvad lahti eri olukorrad läbi kogu Uue Testamendi, mis toovad konkreetsed pildid Maarja ja Jeesuse omavahelistest suhetest meieni. Neis peegeldub Maarja usaldus Jumala vastu, valmisolek pühenduda millelegi nii olulisele, mida ehk inimlikes terminites polegi võimalik mõista või lahti seletada. Kuuletuda Jumalale, tuua ilmale Jeesus ning näha teda pühendumas Issanda teenimisele kuni surmani. Sel päeval lõppesid nai...
varajane surm jms. Miks me vajame ensüüme ? Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi. Vahemere kultuurides on valdavalt levinud komme süüa põhisöögi alla ohtralt värsket salatit. See on kõhule hea just seepärast, et salatis olevad ensüümid aitavad kergendada seedimist. Seega söögem palju värskeid puu-ja aedvilju, pähkleid, seemneid, idusid, rafineerimata õlisid, toorpiima, ühesõnaga nn. elustoitu! Vitamiinid, miks me vajame neid ? Sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks.
sügistööde lõppu. Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada. Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui
seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe. RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus
Mehi oli 82%, naisi 18% Punane lint Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37- aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki. See komme laienes ning punast linti hakati kasutama Uimastivaba Ameerika kampaanias (Drug-Free America) kui narkootikumidega võitlemise sümbolit Ameerikas. Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi. Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond. Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE MARTSIPAN Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 MARTSIPAN................................................................................................................ 4 AJALUGU........................................................................................................................ 5 MARTSIPANI ASSORTIMENT....................................................................................... 6 FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN......................................................................
toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2
Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset. Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba, istusid selle ümber ja sõid lusikaga. Söömiskomme 19. sajandi lõpus suurtalude tekkimise aegu hakkas sagenema komme, et pererahvas sõi eraldi teenijarahvast, mida mujal Eestis ei esinenud. Mulgimaa vanad toidud - mulgi kapsad, mulgi korbid, mulgi puder ja kama, on hiljem saanud tuntuks üle Eesti. Igas peres tehti toitusid oma retsepti järgi. Nii võib ka mulgi kapsaid, mulgi putru ja korpe valmistada väga erinevat moodi.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist s...
aktuaalne, siis oleks saanud seda seostada tänase päevaga. Visuaalselt oleks võinud kogu tunni jooksul üks elektriauto pilt silma ees olla. 3. Kuidas toetati tunnis õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamist? Kuidas oleks teie arvates olnud veel sobilik sotsiaalsete oskuste arendamist toetada? Tunni algul loodi kord ja meeleolu, tunnivalmidus tagati. Tunni reeglitest peeti kinni, tähelepanu pöörati ja aidati nõrgemaid õpilasi. Meeldis käega märguandmise komme: kas ühe või kahe käega. 4. Mida ja kuidas teeksite teie vaadeldud tunnis teisiti, miks? (mõelge nii meetodite peale kui ka õpetajale kui soodsa õpikeskkonna loojale) Oleksin eelnevalt tutvunud töövihiku ülesannetega, siis ei oleks tekkinud küsimust, millele õpetaja vastust ei teadnud. Oleksin kasutanud tunnis autode pilte, ka PowerPointi. Oleks võinud küsida lastelt, kas nad on keegi sõitnud ise elektriautoga, kas nad on tänaval näinud, s.t. loonud praktilised seosed.
Fourth level Fifth level Kakemono Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioonide mõjud kunstile Budism: usu levikuga jõuab Jaapanisse ka lillede ohverdamise komme Buddha altarile. Sellest kombest kujunes hiljem jaapani lilleseadekunst ikebana 8. saj. Oli suur mõju budismil maalikunstile. Templitesse maaliti mandala´sid graafiliselt väljendatud Buddha õpetus. Hakatakse kujutama hea ja kurja kooskõlastust Budistliku kaanoni järgi peab skulptuur väljendama 32 tunnsut sisemistest väärtustest ja 80 välist tunnust inimkeha ilu ja täiuslikkuse kohta(kehaosade proportsionaalsus, muskulatuuri, nooruslikkus, talje ümbrus jne. Tänan kuulamast!
Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
Kalamaja Põhikool Uurimustöö Hiireviu Õpilane: Carmen Suurkivi Õpetaja: Silvia Luts 2015 Sisukord 1. Aastalind 2015................................................................................................ 2 2. Välimus............................................................................................................ 2 3. Pesitsemine..................................................................................................... 3 4. Toitumine......................................................................................................... 3 5. Levik ja arvukus............................................................................................... 3 6. Looduskaitse................................................................................................... 4 7. Huvitavat.........................................................
18. sajandist ja 19. sajandi algusest on vähe teateid jõulude kohta, eeskätt on teada, et vaestele jagati raha, helistati kirikukellasid, söödi ja lauldi rikkalikult. Sellele perioodile jäi ka hulk traditsioonilisi külaskäike, sanditamine, Tahma-Tooma valmistamine jm kombed. Põllutöödega oli vaheaeg, oli tavaks koguneda ülikute majapidamisse, tava kostitada esinejaid muutis need teretulnuiks. Inglismaale levis kingituste tegemise ja jõulupuu alla panemise komme ilmselt nii kuningliku abielu kui ka turismi kaudu. Erinevad varasemad (jõululaulud, lihapirukad, võõrikpuuoks, naabrite võõrustamine) ja uued (kingid, ilutulestik, kalkunipraad, kaardid, jõulupuu, jõuluvana) jõulukombed juurdusid lõplikult alles Teise maailmasõja järel. Sellele aitas kahtlemata kaasa 4
Nt: äraminev külaline --- ära minev külaline mahamurdunud puu --- maha murdunud puu eemalseisev võõras --- eemal seisev võõras asetleidnud sündmus --- aset leidnud sündmus kätteantavad raamatud --- kätte antavad raamatud allakirjutatud dokument --- alla kirjutatud dokument halvakspandav komme --- halvaks pandav komme tähelepandud vead --- tähele pandud vead Muutumatute sõnade KOLAKI 1.Määrsõnad kirjutatakse teistest sõnadest üldiselt lahku. Määrsõnade üldreegel. Nt: väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav.
sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmus asendab varasemat tanutamist. Sõrmuste siseküljele graveeritakse abikaasa nimi ja pulmakuupäev. Pulmavalss Pulmatants on aegade hämarusest tänapäeva kandunud komme. Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka. Nüüdisajal sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla - kumb juhib, kuidas allutakse juhtimisele , kumb kipub domineerima. Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. 11 Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust
1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. 9 Ajalooline tradistsioon
teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). III. Teaduslik selline on tänapäevane kalender, tekkis valgustuslikul ajajärgul: tähtpäevade sümboolne tähistamine (kui üldse), mis rajaneb meie teadmistele, teame päikese loojumise ja tõusu aega jne. 20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis.
! Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et 1,1 miljardit noorukit on kõrvakuulmise kaotamise ohus pideva audioseadmete kasutamise tõttu. Nende väitel on kuulmiskahjustused tänapäeva teismeliste hulgas 30 protsenti suuremad kui 80ndatel ja 90ndatel. «Peamine põhjus, miks noortel on kuulmiskahjustusi, on kõrvaklappidest muusika kuulamine. Et summutada ümberringi kostvat müra, on inimestel komme helitugevust veel kõvemaks keerata. Kahjuliku helitasemega on ka populaarsed meelelahutusüritused, näiteks elektroonilise tantsumuusika festivalid, kus müratase võib ulatuda 120 detsibellini. Rahvusvaheline Terviseinstitutsioon vahendab, et korduv kokkupuude üle 85 detsibellise heliga võib põhjustada koheseid kuulmiskahjustusi, mille mõju ei ole enam kuidagi võimalik vähendada
Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9. ada käsikiri kirjutati abtiss ada jaoks ning kuulub trieri koolkonda. 10. Karolingide skulptuuri kasutati luunikerdust käsikirjade kaante kaunistamisel. 11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall. ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5
Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Noorpaar sööb ühe taldriku pealt torti, või ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Mesinädalad Mesinädalateks nimetatakse paaari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Tihti sooritatakse mesinädalatel pulmareis, et muuta see aeg eriti meeldejäävaks. Levinum komme on minna pulmareisile vahetult pärast pulmi, aga seda võib ka edasi lükata, kui majanduslik olukord ei luba kohe uusi kulutusi. Kombeid teistes riikides Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. Inglismaa: Traditsiooniliselt jalutab pruut koos saatjaskonnaga jala kirikusse. Protsessiooni ees
takistustegur. Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab: 0.1 = Märg jää 0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid
Hagrid kinkis Harryle öökulli, kelle nimi on Hedwig. Pärast seda läks ta tagasi Privet Drive'i 4. Dursleyd kartsid nüüd Harryt. 1.Septembril pidi ta minema platvorm üheksa kolmveerand rongi peale, mis väljus kell 11. Tavaliste inimeste jaoks ei olnud seda platvormi olemas. Rongijaamas tuli joosta läbi seina, ainult nii jõudis platvorm üheksa kolmveerand peale. Seal nägi ta ka esimest korda Roni. Kui ta oli seinast läbi läinud oli seal punane auruvedur. Rongis ostsid nad erinevaid komme. Nad said kohe sõbraks Hermionega. Sõõlamiskübar pani Harry Gryffindori majja. Ron ja Hermione said ka Gryffindori. NATUKENE SIGATÜÜKA AJALOOST Kool asutati umbes tuhat aastat tagasi. Asutajateks oli neli sõpra :Cordic Gryffindor, Helga Hufflepuff, Rowena Ravenclaw ja Salazar Slytherin. Alguses õppisid kõik kooli õpilased üheskoos, kuid siis leidis Salazar Slytherin, et koolis õppimist väärivad vaid puhtaverelised õpilased.
ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud, järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige
jõududega. Noad, 4.Kalapüük Elamuks 11.-12.saj. kirved, vikatid-sepad 5.Metsamesindus suitsutuba: hakkas levima valmistasid. Kujunesid väike, palkidest kristlik rauatootmiskeskused. 1-2 viljelusmajandus hoone, kerisahi. laibamatmise Pronksehted. 3-5 hankiv majandus Hajakülad komme (lk 41) Hõbeehted. Lõuna-Eestis. kolmeväljasüsteem Ridakülad Ida- Eestis, sumbkülad. Kes Suvivi talivili Paikne eluviis. a li Üksiktalud.
Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele. 8. Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Autoriteet, komme või harjumus ei piisa põhjenduseks - mitte miski muu ei kõlba, kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl- süstemaatilise kahtluse meetodi juhtmotiiv. Süstemaatilise kahtluse meetodi - hõlmab kõike ja ükskõik mida, on teoreetiline. See tekitab pöörde filosoofias - katse esimest korda otsida süstemaatiliselt eeltingimustest täiesti sõltumatuid tõdesid. Ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Kui mõni väide on kaheldav, oletagem väide valeks ja
võrdluseks küsida, kes küll hakkaks Roomast inimesi evakueerima, kui Viinis juhtuks õnnetus, siis jäädakse vastus võlgu. Osaka on Fukushimast 560 km kaugusel ning siiani pole teadlased siinkandis veel terviseriski tuvastanud. Teiseks pole asi mitte niivõrd õpilaste ohutuses kui selles, et ei taheta, et võidaks hiljem ette heita, et kooli X üliõpilane on nüüd vigane või surnud, sest kool X ei teinud midagi, et teda Jaapanist tagasi tuua. Et USAs on levinud komme inimesi ja asutusi kõikvõimalikel põhjustel kohtusse kaevata, siis kardetakse, et juhul, kui mõne üliõpilasega peaks midagi juhtuma, kaebaksid vanemad kooli lihtsalt kohtusse. Nõnda on sunnitud tagasi minema ka üks mu jalgpallurist sõber Wisconsin-Whitewateri ülikoolist, kel vastasel korral lihtsalt ei lubataks järgmisel hooajal tiimis mängida. Kirsiõiehooaeg jääb nautimata ning ka
mis oli mõeldud Eesnerile, tabas hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse. Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda ning otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu aegu (katkend raamatust, lk 137) Koju saabus ka Miili. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Viies tants Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas
pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid
Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4 Saaremaa sümbolid on magushapu leib, tuulikud ja koduõlu ,mis on Saaremaale igiomased ning inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Õlu. Läbi aegade on olnus saarlane väga kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud ega arvatavasti ei kao ka. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka välismaalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Leib. Magushapu leib ja Saaremaa näivad olevat lahutamatud. Mustast rukkileivast lugu pidavad saarlasted teavad , et oma on armas, kas poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Maakonna
2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ots oli ukse poole- leivatükk võis uksest välja minna.Õhtul ei lõigatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
