• Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja sooritada huvitav rituaal, klõbistada nokka ja pea ettesirutades seda vangutada. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org http://bio.edu.ee http://www.looduspilt.ee http://entsyklopeedia.ee http://www.hlasek.com/ www.naturfoto.cz www.alarikivisaar.ee
täiskasvanu õiguste saamist peeti noorte jaoks väga oluliseks. Pärast leeri tulid lisaks täisinimese tööle ja palgale ka uued normid omavahelises suhtlemises. Enam polnud sobilik poisil ja tüdrukul päisepäeva ajal külavahel juttu ajada või ühist teed kõndida, seevastu oli nüüd poistel luba öösel ehal käia ja tüdrukutel poisse vastu võtta. Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba vähegi lubas, läksid tüdrukut rehetoast aita magama ja olid seal kuni suure sügiseni. Siis said poisid ehal käia
Sest see päev on ju vaid nende kahe jaoks, ja nad ei peaks järgima teisi rituaale. Selliseid kergemaid rituaale, nagu on see mille tõin näiteks. (midagi uut, vana jne ). Pruudikimbu viskamist pruutneitside sekka. 3. Oma pulmad teeksin ma mere ääres, päikseloojangu ajal. Kuigi olen ka mõelnud kirikliku laulatuse peale. Kindlasti lisaksin oma pulmariietusele midagi uut, midagi vana, midagi laenatud ja kindlasti ka midagi sinist, see on minu meelest väga armas komme. Ka oma pruudikimbul laseksin leida uue omaniku pruutneitside seast. Oma pulmas ei kasutaks võib-olla pruudiröövi, kuna arvan et ma oma pulmas tõepoolest ei taha olla röövitud, isegi mitte naljaviluks ja seepärast et see on komme kui selline. Ja pulmarituaalidest kasutaks ka kindlasti kõigile tuttava ja ülipopulaarset mesinädalaid. See käib minu arvates pulmadega käsi käes, kui mitte rohkemgi kokku. Vastused õpiku küsimustele: 3
ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem
surnud esivanemate hingi. Inimesed ootasid hingedeajal esivanemate hingi oma koju. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Nad palusid hingedelt kaitset oma kodule ja loomadele. Inimesed lootsid, et hinged kaitsevad põldu ja kariloomi. Hingedeaeg lõppes novembri keskel. Tänapäeval tähistavad inimesed mihklipäeva laada korraldamisega. Laadal saab müüa isetehtud asju ja aiasaadusi. Mihklilaada korraldamine on väga vana komme. Vanasti oli mihklilaat inimestele oluline kokkusaamise koht.
koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski pole meil levinud emadepäevale tunnuslike nelkide kinkimine, eelistatakse pigem roose. Hea kingitus vaba päev! Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba
Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida?) Sportlased esindasid Eestit Esinema Laulja esines teatrilaval Huvitama (keda?) Sport huvitab paljusid Huvituma Mart huvitub spordist Jagama (O) Isa jagab komme laste vahel Jagunema Arvamused jagunesid Jätma (O) Jätsin mantli toolile Jääma Me jäime täna kauaks tööle Koguma (mida?) Lapsed koguvad marke Kogunema Õpilased kogunesid saali Kohtama (keda? mida?) Ma kohtasin vana tuttavat Kohtuma Kirjanik kohtus lugejatega Meenutama (keda? mida?) Meenutan seda tihti Meenuma Kiri meenus Marile
ich finde diese Arbeit sehr toll weil es mir sehr wichtig Erfarung für meine später studie in der Universität gibt. Noch, in der Sommer, muss ich meine Schwester in New York besuchen. Ich hoffe dass ich das in nächsten zwei Woche mache und ich also am liebsten würde dort leben gebliebt, weil ich finde diese Stadt sehr schön und interessant. Aber ich schreibe dir wieder wenn ich zurück komme. Leider kann ich dir nicht besuchen, weil ich in Estland bleiben möchte. Deswegen lade ich dir ein. Schreib mir wann du mich besuchen kann und dann können wir uns über den Zeit abstimmen. Schreib bald! Dein Boris
". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesl korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Veimed olid veimevaka sees. Esimesena anti veimed ämmale ja äiale, siis said pulma
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõk...
Khaled Hosseini See on parim raamat, mida ma kunagi lugenud olen. Sellel pole midagi ühist mu seniste lemmikute ulme-ja põnevikevaldkonda kuuluvate raamatutega aga sellele vaatamata lugesin seda suure põnevuse ja huviga. Lugeda oli suhteliselt raske, sest tegevuskoht, ajalooline taust ja kombed olid väga võõrad ja kogu loost arusaamiseks tuli lugeda süvenenult ja kogu tähelepanuga. Lohejooksmine on vana afgaani komme. See algab siis kui lennutatud lohet hakatakse alla tooma. Poisid tormavad üksteist metsikult tõugeldes ja sõneldes tuules triiviva lohe poole, püüdes ära aimata, kuhu see maanduda võiks. Kõige paremaks lohejooksjaks peeti seda, kes sai kätte selle lohe, mis oli sundinud maanduma kõiki teisi lohesid võitja lohe. Kabuli parim lohejooksja oli Hassan. Raamatus räägitakse Afganistanist väga erinevatel aegadel - alates kuningavõimu viimastest
Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid,
Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. See teeb ka haiguse tekitaja põhjalikumat uurimist võimatuks, kuid tagantjärele tehtud uurimiste põhjal on järeldatud, et see võis olla CJD-variant. Huvitav on asjaolu, et teised hõimud ümbruskonnas ei haigestunud, kuigi neil oli sama komme. Arvatakse, et kunagi minevikus tekkis ühel fore-hõimu liikmel CJD ja kuna ajukude on väga infektsioosne, oli haiguse levik võimalik.
1. Ich kenne mick in dieser Stadt nich aus. 2. Wir bedanken uns für die Geschenke. 3. Bitte setzt euch neben mir. 4. Beeile dich wir komme sonist zu spät. 5. Wir interessiert sich für klassische Musik. 6. Freuen Sie sich auf den Besuch Ihrer Tante. 7. Ärgerst du dich manchmal über dich selbst? 8. Die Schule befindet sich in der Kevade Strasse? 1. Sich freuen rõõmustama A 2. Sich können võima /oskama D 3. Sich interessieren huvituma A 4. Sich fürchten kartma D 5. Sich wundern imestama / hämmastama A 6. Sich Anziehen selga panema / riietama D 7
*Töökas mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil puuduvad volitused otsuste vastu vastu *Abivalmis võtmiseks. *võõrkeelte oskus *Oskamatus vabandada kui midagi on halvasti läinud ning komme süüdistata kolmandat isikut.
Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud : Kultuuri tekke Informatsiooni talletamise, edasi andmise AITÄH KUULAMAST, head õppimist
Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti
) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti laialt on see komme juuri ajanud Venemaal, kuhu ta tõenäoliselt saabus koos keisrinna Katariina Suurega. Sealt edasi levis soola-leiva pakkumise komme kõikidesse Vene kubermangudesse, sealhulgas ka Soome ja Eestisse. Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju
". Siis pandi tanu pähe. Sead korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. 19 sajandi lõpus hakkas tanutamist asendama pruudipärjamäng. Mirtides või loorberitest pruudipärg mängiti maha, selle uuest omanikust sai järgmine pruut. Kõrvu pruudipärjaga on siin-seal maha mängitud ka peiu müts. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. Hiljem on ase tehtud lakka või aita. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Aseme tegi peig heintest, mida ta ise oli niitnud. Asemeriided tõi noorik. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Hommikul äratati noorpaar laulu või pillimänguga. Asemele jättis noorik vöö. Esemed sai see, kes aseme üles tegi
vajadust surnute teise ilma pääsuks ega otsitud selleks ka vahendeid. Arvati, et surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Mõnel pool valitses seisukoht, et surnud inimese hing võis siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa "hingeloomi" nagu mardikaid, sipelgaid, ämblikke. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu hiies või kalmistul. Meie usuellu tõi suure murrangu pronksiajal aarialastelt täielikult omaks võetud komme surnuid maha matta koos vastavate maa- aluse või taevase teiseilma kujutelmaga. Veel suurem pööre toimus aga koos matmisega ülevõetud suhtumises surnuisse.. Neid hakati järjest enam vaenlasteks ja kurjadeks vaimudeks kujutlema. Nii tekkis endiste positiivsete "hingede"kõrvale aina rohkem negatiivseid "kolle", "kodukäijaid", veidi hiljem "vanapaganaid" ja lõpuks "kuradeid". Meie esivanemad ei lähtunud usulises kultuses sõbra-
oleva õlest nuudliga lüüakse tuppatulekul pererahvast ,,erguks". Tuppatulekul soovitakse ,,head uut aastat!" ning öeldakse muidu häid soove, näiteks ,,Tütred mehele, kanad munele, head loomaõnne ja põllukasu, ning kõige rohkem nisu! Hobusele laugik varss, lehmale leedik vasikas, lammastele kaksikud talled!" (Valjala, 1960) Peres, kuhu nääripoisid tulevad, kirjutavad nad söega (või kriidiga) toauksele uue aasta numbri. Sedaei kustutata, vaid see tuhmub ise pikkamööda. Komme on püsinud tänini. Kus uus number juba olemas, sinna teist ei tehta, peatutakse veidikeseks ning minnakse jälle edasi. Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast, 2 maitstakse õlut, pähkleid, soolaube. Sokuks ja sokukarjasteks ning jõulupoisteks käivad ainult meesterahvad. Kui midagi söödavat kaasa antakse, on selleks nn näärikakk (saiakakk) või
Viies tase Mehhiko Meestel iseloomulik sombreero müts ja charro ülikond (ratsutaja või kauboi ülikond). Sirge lõike ja kaunite palistustega ülikond Naistel huipil kleit ja rebozo või sarape õlasall. Eesti Rahvuslikud riided. Tänapäeval vaid eri üritustel kantakse Igapäevaselt kantakse vaid mustreid või mõnda üksikut komponenti Osades valdades on siiani ka kindel rahvariiete kandmise komme (nt kihnu naised kannavad siiani körti, kuid pluus on tänapäevane) Suva sokid
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
Kui kaks positiivset suurust sõltuvad teineteisest nii, et ühe suuruse suurenemisel (või vähenemisel) mingi arv korda suureneb (või väheneb) ka teine suurus sama arv korda, siis need suurused on võrdelised. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Kaks muutujat on võrdelises seoses, kui nende vastavate väärtuste jagatis on jääv. Näited. 1. Lähed kahe sõbraga poodi, kus igaüks ostab erineva koguse komme, mille ühe kilo hind on 56 krooni. Kui igaüks jagab makstud raha - summa (kr) ostetud kommide kaaluga (kg), saate kõik tulemuseks ühe kilogrammi kommide hinna 56 kr. Kommide kaal ja makstud raha hulk on võrdelises seoses. 2. Teepikkus s (km) ja sõidu aeg t (h) on ühtlase liikumise puhul võrdelises seoses, sest nende jagatis kiirus on jääv. 3. Ringjoone pikkus c ja ringi raadius r. Võrdelise seose valem on y = ax, kus a on antud arv.
päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused. Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra
Ich (mina) komme, du (sina) kommst, er/sie (tema) kommt, wir (meie) kommen, ihr (teie) kommt, sie (nemad) kommen, Sie (Teie) kommen. Sein (olema), habe (omama): ich bin, du bist, er/sie ist, wir sind, ihr seid, sie sind, Sie sind. Fahren, schlafen (a -> ä), essen, nehmen, sprechen (e -> i). (1-13) null, eins (erste), zwei (zweite), drei (dritte), vier (vierte), fünf (fünfte), sechs, sieben (siebte), acht (achte), neun, zehn, elf, zwölf, dreizehn, (16-17) sechzehn, siebzehn (siebzehnte), (20, 30, 60, 70) zwanzig (einundzwanzig), dreißig (dreißigste), sechzig, siebzig, (100, 1000) (ein)hundert (hundertzwanzig), (ein)tausend (tausendste). MS er, NS sie, KS es; Mitm Sie. M, F, N, Pl. Ich (mein, meine), du (dein, deine), er (sein, seine), sie (ihr, ihre), es (sein, seine), wir (unser, unsere), ihr (euer, eure), sie (ihr, ihre), Sie (Ihr, Ihre). Akkusativ. M en (den), F e (die), N (das). Kellaaeg. Es ist (tunnid) Uhr (minutid). ...
luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud. Inimene, kes seda ei tea, võib pahaaimamata jõulud taimaalase jaoks ära rikkuda. Olles koos taimaalasega peab kindlasti olema kursis, et Taimaal austatakse oma kuninglikku perekonda väga. Avalikult neid kritiseerida ei tohi ning kuningliku pildi või mõne muu eseme rüvetamine on riiklik kuritegu. Igasugused süütud naljad võivad viia arusaamatuste ja tülideni. Taimaal on komme, et enne ruumi sisenemist võetakse jalanõud jalast ära. Paljud kauplused ja bürooruumid järgivad sama tava. Alati tuleb jälgida ruumi uksetagust. Kui sinna on jäetud jalanõusid, siis järelikult tuleb välisjalatsid enne sisenemist eemaldada. Eestis sellist tava pole ja mõlemal poolel vajab see kindlasti pisut harjumist. Meie kultuurilise erinevuse tõttu on väga kerge jätta endast halba esmamuljet. Enne
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed – targad ja nõiad – olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse
Course Kurss, suund Paddle Lauatennisereket Crane Kurg, kraana Paralympics Paraolümpiamängud Crush up ... Participate Osalema Crutch Tugi, erguti Pitch Heitma, püstitama Cue Kii Positive Positiivne Custom Tava, komme Present Praegune Daredevil Hulljulge Propery developer ... Daring Kartmatu Punch Rusikahoop Descend Laskuma Range Ulatus, vahemik Disabled Võimetu Reconsider Uuesti läbi vaatama Downstream Allavoolu Representative Esindaja
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja
sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg oli 17. sajandil. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17
pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenaised hoidsid silma peal kõigil ja kõigel, naha peale sai nii mõnigi alluv. Naine emana Üks tähtsamaid ülesandeid oli laste kasvatamine.40.-daks eluaastaks oli naisel ligi 9 last.Poisid öppisid koos isaga meetsetöid, tütred emadega koos abielu- ja perenaisele vajalikke oskusi. Levinud oli komme panna tüdrukud ja poisid koos kooli õppima. Pariisis ja Põhja-Itaalias tegutsesid 13.sajandil naiskooliõpetajad. Tegevusalad Tähtsal kohal olid naised majanduselus, tegeldi suur-vöi kaugkaubandusega-veini-,vürtsi- või metalliäriga.Luba sõlmida suuri rahalisi tehinguid.Varandust suurendati laenudega. Levinumad ametid olid nt: kangrud,ehtsepad,rätsepad,aadrilaskjad,ämmaemandad jne
Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi. Kuusk nüüd vaja ära ehtida, Näitasin ma komme emale, Õhtul saame kaikaid vehkida. ühe kommi andsin temale. Nüüd siis kuuske vaja kasta, Kirja kirjutan ma päkale, Tiia kinkidega sisse lasta. jätsin kirja sussi sisse päkale. Autor: Taniel
Die Bundesrepublik Deutschland Die Bundesrepublik Deutschland liegt in der Mitte Europas und ist 357 000 Quadratkilometer gross. Sie ist umbeben von neun Nachbarstaaten: Dänemark(norden), den Niederlanden, Belgien, Luxemburg und Frankreich(westen), der Schweiz und österreich(süden) und von der Tschechischen republik und Polen (osten) Deutschland hat rund 82.6 Millionen Einwohner, davon sind ca 7,3 Millionen Ausländer. So genannten Gastarbeiter komme aus der Türkei, aus Griechenland, Spanien, Italien usw. Mit einer bevölkerungsdichte von 230 Menchen pro Quadratkilometer gehört Deutschland zu den am dichsten besiedelten Ländern Europas. Der Bevölkerng ist regional sehr unterschiedlich verteilt Ballungsgebiete sind die Industriestädte am Rhein und an der Ruhr.( dresen, Hamburg, Köln, München). Schwach besiedel t sind dagegen die Heide-und Moorlandschaften der Norddeutschen Tiefebene
pikkamööda tulel, kuni piim läks peal paksuks. Saadud toitu nimetati ääripudruks. Vee ja kaerajahu hapendatud segust keedeti kaerakile ehk kiisel. Mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piimaga, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka külma tarretisena. Kartuleid, liha ja kastet hakati hakati valmistama alles 20 saj. alguses. 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Samuti hakkati kasvatama tomateid ja paprikaid. Küsimused Kuidas hakati körti ja leent nimetama? Nimeta kolm toitu mida hakati valmistama pärast 1920.a? Kus keedeti ohtralt tatratanguputru? Kasutatud kirjandus http://www.e-uni
Kas kodutööd on vajalikud? Juba mõnda aega on kombeks olnud kodutööde andmine õpilastele. Idee seisneb selles, et õpilastel oleks võimalus ka kodus õppida ja areneda. Aga kas kodutööd on ikka vajalikud või on see iganenud komme. Ei saa eitada, et kodutöödel on kasulikke külgi. Kui tunnis mingisugugune teema ei kinnistunud, siis on selle meeldejätmiseks vaja harjutada ning kuna keegi ei taha veeta koolis rohem aega kui vaja, siis on selleks ainuke võimalus kodus. Ei ole kahtluski, et kui nii tunnis kui ka kodus harjutusi teha, siis on teema selgem kui ainult tunnis kaasa tehes. Minu arvate on kodutöödel hoopis suurem tähtsus. Kodutööd arendavad inimese oskust ise probleeme lahendada ja see on
teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid, kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must- valge lipp võeti esimesena kasutusele Tartu Ülikooli Õpilaste Seltsi poolt, millest sai pärast Eesti ametlik riigilipp. Esimene Eesti üldlaulupeo korraldas Jannsen aastal 1869. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Ka tänapäeval on see komme alles, eestlased tulevad kokku ja laulavad ning tantsivad. Eesti riigi hümni lauldi esimesena esimesel üldlaulupeol. See sai eestalste seas väga populaarseks ja pärast Esimest Maailmasõda kinnitas Eesti selle endale riigihümniks.
sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõbrannadel õnnestub noormehega kohtuda ning vanad sõprussidemed üles soojendada Miljardäri tabamiseni viiva vihje eest pakutakse saja tuhande dollari suurust leiutasu Aza ja Daisy lõpetavad uurimise kuna Davis ei soovi seda
WERDEN wurde ist geworden saama, hakkama, (tulevik) ich Verde wir werden ich wurde wir wurden du wirst ihr werdet du wurdest ihr wurdet er,sie,es wird sie werden er,sie,es wurde sie wurden Sie werden Sie wurden KOMMEN kam ist gekommen tulema ich komme wir kommen ich kam wir kamen du kommst ihr kommt du kamst ihr kamt er,sie,es kommt sie kommen er,sie,es kam sie kamen Sie kommen Sie kamen SPRECHEN sprach hat gesprochen rääkima ich spreche wir sprechen ich sprach wir sprachen
Kuningannat. Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest. Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu ning ära kasutada . Püüdis tõestada ,et Hamleti hullumeelsus on tingitud tema tütre Ophelia armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel. Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir/rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna. Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda ,
Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne. Põhjavesi vs pinnavesi: · põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele; · temp. on suhteliselt ... · Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk Põhjavee teke: · Infiltratsioon 2 · Kondensatsiooniline · Sedimentatsiooniline · Juveniilne
Sokolaad Annette Kirotar 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Ajalugu Sokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt. 17. sajandi algul levis sokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus Puhas, magustamatta sokolaad sisaldab kakaovõid ja puhast kakaod. Enamik sokolaade tänapäeval on segatud suhkruga. Need on soklaadid,
Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt. Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus.
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on
millelt? rõhutama mida? sarnanema millega? tuginema millele? ALUS Alus on tegevuse sooritajat ehk tegijat näitav sõna. NÄITEKS: Kaarel puurib auku. Anne lennutas lohet. Aluseks võib olla ka ese või nähtus. NÄITEKS: Tool ohkas raskuse all. Vihmasadu lakkas. Aluseks on käändsõna nimetavas (kes? mis?) ja harvemini osastavas (keda? mida?) käändes. NÄITEKS: Aksel (nim) istub oksal. Riiulil on vaas (nim). Komme (os) on veel kapis. Tänaval liigub inimesi (os). Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav, · kui öeldis on umbisikulises tegumoes; NÄITEKS: Koolis õpitakse lauatennist mängima. · Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust; NÄITEKS: Väljas külmetab. Öösel müristas kõvasti. · Kui aluseks on isikuline asesõna (ma, sa, ta jt) NÄITEKS: Pärast tunde läksime metsa. Alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. Kui alus on ainsuses, on ka
Madonnareljeefid olid muutunud ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist ja pronksist, kuid levis ka uus ja odavam viis maljoolikatehnika.11. LUCA (u. 1400-1482) ja ANDREA della ROBBIA (1435-1525) olid silmapaistvad maljoolikameistrid. Nt. Andrea della Robbia Madonna lapsega. Nad lõid madonnat kujutavaid ümmargusi või ülevalt kaarjaid reljeefe ehitiste täienduseks või altariseinaks. Värvid olid puhtad ja karged. 12. Sel ajal taaselustus medalikunst, mis oli komme vormida medaleid tähtsate sümdmuste või isikute auks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
