Euroopa Komisjon Millega tegeleb? Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid. Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja
õiguskirjandus. Vaatamata oma nimele on rahvusvaheline eraõigus loodud riigisisese õiguse alusel. Teatav osa neist riigisisestest seadustest võib olla ühtlustatud rahvusvaheliste konventsioonidega ja võimalik, et ka ühenduse õigusaktidega. Ühtlustamine võimaldab vältida olukordi, kus kahe riigi kohtud nõuavad pädevust oma rahvusvahelise eraõiguse riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.1 (1) Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik Abielu lõpetamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt, kus vähemalt üheks osapooleks on Eesti kodanik Rahvusvahelise eraõiguse seadus § 57. sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on
(Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. Euroopa Komisjoni kujunemine, funktsioonid ja roll 1952
· Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride
HELCOM HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega,
Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus.
Ettevõte tutvustus; eesmärk; ettevõttepraktika olemus; soorituste analüüs; saavutatud tulemused; hinnang praktikale ja tööülesannetele. Esitlusmaterjalide kasutamine on kohustuslik. Kui komisjoni esimees teile sõna annab, hakkab ka teie jaoks ettenähtud aeg jooksma. Seega siis, kõiksugused sissevälja logimised, programmide käivitamised, failide otsimised ja muu taoline tegevus võtab kenakesti aega ja komisjon sellisest ajaviitmisest vaimustuses ei ole. Vihje: seadke oma esitlusmaterjalid stardivalmis enne oma esitlust! Et ei tekiks piinlikke ootusmomente, on viisakas ettekande lõppedes sellest ka märku anda. "...sellega ma lõpetan oma ettekande. Olen meelsasti nõus vastama teie küsimustele." Seejärel tuleb vastata komisjoniliikmete küsimustele. Nende lõppedes annab komisjoni esimees ettekandjale lõppsõna (tänuavaldused, personaalsed ja üldised).
väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Lisaks Eestile liitus 2004 aastal veel üheksa riiki: Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Seega oli tegemist Euroopa Liidu ajaloo suurima liitumisega: liikmesriikide arv kasvas 15-lt 25-le. Euroopa liidus loodi 7 suurt institutsiooni milleks olid: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollkoda. Et nendest aru saada peab teadma millega need institutsioonid tegelevad. Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Eesti riigi huvide
DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele
tunduvalt inimese enesetunnet ning lihtsustavad nende elu. Üha arenevas ühiskonnas on loodud abivahendeid just täpselt nii palju kui on tekkinud haigusi ning abivajajaid. Paraku on eripärade arvestamisega suuri probleeme, seda eelkõige riiklikul tasandil. Näiteks peab puudega inimene vajaliku abivahendi saamiseks esitama taotluse(d) ning pärast seda ootama kuid või isegi aastaid selle abivahendi järjekorras. Iga abivajajani vajalik seade ei jõuagi. Näiteks teeb vastav komisjon otsuse, kes saab hirmkalli kuuldeaparaadi, kes aga sellest ilma jääb, sest sotsiaalsüsteemil pole piisavalt raha. Siin kohal võib järeldada, et abivahendid on loodud, kuid kahjuks iga abivajaja nendest osa ei pruugi saada.
tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu. Kuidas ma saan oma arvamust edastada?
Abikõlblikkus tähendab vastust küsimustele, kas sina saaksid meetmest taotleda ja kas plaanitud tegevusi ning kulusid saab vastavast meetmest rahastada. Abikõlblikkuse kohta saab kõige täpsema info meetme määrusest, millega on paika pandud täpsemad taotlemistingimused. 6. Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled. Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakordadelegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (KA). Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid (JM). Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete meetmete ehk toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutusel (RA). Rakendusüksus (RÜ) on otseseks kontaktiks toetuse saajale, kuna see tasand on
Eestil 4 häält, aga näiteks Saksamaal 29 häält. Euroopa Liidu Ülemkogusse kogunevad riigipeaministrid ja presidendid, kes kohtuvad 4 korda aastas. Seal pannakse kokku edasine plaan majanduses jne. Ülemnõukogu otsused on kõige tähtsamad, mõjuvõimsamad. Euroopa Komsijon e EL valitsuses on 28 voliniku kohta. Ülesanded: *mõtleb välja õigusaktide eelnõud, *järelvalve teostamine, *esindada Euroopa Liitu välissuhetes, *kontrollib eelarve teostus. Täidesaatev võim: Komisjon e EL valitsus (5 aastat). Komisjoni presidendi valivad liikmesriigid, on 28 volinikku. Peadirektoraadid e EL-i ministeeriumid. Igal riigil töötab EL-I juures oma diplomaatiline esindus. KOV Eestis: LINNASID: 30. Esinduskogu: linna/valla volikogud. Ül: 1)valla/linna eelarvete vastuvõtmine, 2)valla/linnapea valimine, 3)maksude kehtesatmine. Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus
fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Fraktsioonid: Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget Eesti riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Riigikogu . Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon;
mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib valitsustevahelise konverentsi kokku kutsuda, kui enamik liikmesriikidest nii otsustavad. Valitsustevahelistel konverentsidel olid Suurbritannia ja Taani selgelt vastu laialdastele muudatustele, samas kui Prantsusmaa ja Saksamaa neid igati toetasid. Euroopa Komisjon seisis Ühtse Euroopa Akti sõlmimisel läbirääkimistel esirinnas. Delorsi projekt nägi ette Euroopa Ühenduse majanduspoliitika ühtlustamise, mis võimaldaks ühendusel tähtsustada oma rolli maailmamajanduses. Suurbritannia oli ettepaneku vastu, Prantsusmaa poolt, Saksamaa seisukoht oli lahtine. Taani arvamuse kohaselt tingis ühtne Euroopa akt liiga ulatusliku integratsiooni ning Itaalia meelest on ühtse Euroopa akti võimalused piiratud. Seetõttu liitusid Ühtse Euroopa aktiga 1986
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koo...
· Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus
teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon.Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.).Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, milles Eestit esindab tavapäraselt rahandusminister, nimetatakse ka lühendiga ECOFIN.Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is
· Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon;
Teostab seadusandlikku võimu. Teeb koostööd Euroopa Parlamendiga. EL Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise. Määralteb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika. Sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid Eli ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel. Eesistujamaaks on hetkel Ungari, kes juhib Nõukogu. EL Nõukogus kehtib häältesüsteem. Kokku on 345 häält, Eestil on 4 häält EUROOPA KOMISJON presidendiks on Jose Manuel Barroso. Ülesanded: *EL õigusaktide rakendamise järelvalve *Uute EL õigusaktide väljatöötamine *ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Euroopa Komisjoni kuulub 27 liiget nn. volinikku. Eestist kuulub sinna Siim Kallas (valitsus määrab). Euroopa Komisjon on EL täitesaatev jõud. Komisjoni asukoht on Brüsselis (Belgia), kuid tema talitusi on ka Luxembourgis.
eesmärgile. Meeskondade liigid: Funktsionaalne meeskond rühm, kes võib aga ei pea eesmärkide saavutamiseks koos töötama Ristfunktsionaalne meeskond - koosneb erinevate erialade esindajatest Rakkerühm koosneb erinevate erialade esindajatest, kelle aeg on täielikult pühendatud meeskonna eesmärgi täitmisele Ad-hoc meeskond ajutiselt kokkupandud rühm, kes peab lahendama mingi kindla probleemi Komisjon alalilne rühm, mis arendab ja jälgib mingit filosoofiat, poliitikaid või meetodeid. Meeskonnaliikmete rollid: · ülesandega seotud rollid ideede generaator, info otsija, probleemide selgitaja · suhetega seotud rollid kompromisside looja, toetaja, harmoniseerija · enesele suunatud rollid - domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad, blokeerijad Meeskonna arenguastmed: 1 meeskonna moodustamine (eesmärkide määratlemine, reeglid nende saavutamiseks, rollide jaotus)
...............................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas................
teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õiguslik jõustamine- Riik peab korrale kutsuma kui kellegi õigusi rikutakse, et õigus kehtiks kõigile samasuguselt, oleks õigusriik (politsei jne) Eraõiguslik jõustamine- näiteks pöördud otse kohtusse, või inkassofirma teenused. Riik ei sekku. Riik pakub üksnes kohtusüsteemi Kui liikmesriik ei täida kohustusi, siis tuleb mõni EL institutsiooni komisjon, kes kutsub liikmesriiki korrale. Samas alati EL komsijon kõikjale ei jõua, ja selleks ongi välja mõeldud vahetu õigusmõju. Üksikisikud ise jälgivad et nende õigusi täidetaks, kaitsevad neid ise kohtus ja nõuavad nende täitmist. Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud
1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroopa Parlamendi ja komisjon president ja nõukogu eesistuja allkirjastasid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice'is. Nice'i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid seonduvaid õigusakte, allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontaine'i osalusel. 2 .Millised olid lepingu eesmärgid. Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumise (10. ja 11. detsembril 1999. aastal) järeldustes, mida kinnitati Nice'is 2000
Eesti Läti piiriprobleemid 1919-1920 1917. aasta 30. märtsi Vene Ajutise Valitsuse määruse ,, Eesti kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel läks Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa koosseisu. Seega tõusis päevakorrale ka Eesti ja Läti alade vahel piiri tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse. Eesti esindajad pidasid küsimuse lahendamiseks vajalikuks rahvahääletust
2. Millised on Riigikogu juures tegutsevad alalised komisjonid ja mis on nende ülesanneteks? Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning
-võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Seaduseelnõu algatamine algatamise/muutmise õigus on: Vabariigi Valitsusel, RK liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil 1) RK juhatus määrab eelnõu arutamist juhtiva komisjoni 2) komisjon ja fraktsioon korraldavad seaduseelnõu arutamise. läbitöötamine komisjonis. 3) seaduseelnõu tekst saadetakse kõigile RK liikmetele 4) lugemine RKs. toimub arutelu. tehakse parandusettepanekuid. need pannakse hääletusele, lõpuks toimub lõpphääletus. Loetakse 2 või 3 korda. Sõna saavad erinevate seisukohtade esindajad. Üldjuhul hääletavad kõik fraktsiooni liikmed ühemeelselt, vähemalt võtmeküsimustes.
ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (17 000 alalist töötajat) Ülesanded: · teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta,
otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises
..........................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Riigiabi valdkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja riigiabi järelevalvet teostab Euroopa Komisjon. Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla. Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused,
· arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses
Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) 3.10 Komisjonid •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71 •Riigikogu Komisjonid on alatised, eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17) •Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2) -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest.
· seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon esimene lugemine täissaalis teine lugemine kolmas lugemine ja lõpphääletus president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933
Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); _ Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs _ 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; _ 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. _1955
Tunne Kelam · Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon: Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Andres Tarand · Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon: Toomas Savi Euroopa Parlament Parlamendi komisjonid: Sisepoliitika BUDGEelarvekomisjon CONTEelarvekontrollikomisjon ECONMajandus ja rahanduskomisjon EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon PETIPetitsioonikomisjon
3. Kokkutulek 84 595 Laagriplatsirent 3 265 15 11 925 ENTK, MTÜ Toitustlus 265 120 31 800 ENTK , Tartu Maakonna OVL ohutusmäng 15 000 Tartu Maavalitsus spordiprogramm 2000 Alaealiste komisjon laagrivalve 3000 Alaealiste komisjon helitehnika rent 6000 SA Kultuur DJ 3000 Alaealiste komisjon transport 265 14 3500 Alaealiste komisjon
arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
