Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta
Põllurull Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga. Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil. ...
Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur ● Euroopa rahvaste muusikapärand ● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ü...
mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga. Rahvadraama Eesti rahvaluues otseselt puudub, aga kombestikus ja mängudes esinevad vahel kõik draama iseloomulikud tunnused- tegevus, konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber, kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta, aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu puhul võis juba tegelane saada. Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte
V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti hingesid koju ning võeti surnuid igati vääriliselt vastu ning jäeti neile süüa, halloweenil aga ei tohtinud seljataha vaadata, kui seal kostusid kellegi sammud – siis käis kannul surm, ning surma petmiseks, kasutati maskeeringuid – loomanahad, maskid. 10. Miks eestlaste rahvausundi ja ristiusu uskumused, kombed ja tavad segunesid? V: Tänu ristiusustamisele. 11
Leib 1. Võrdle aganaleiba jõuluaja leivaga (millised olid toorained, milline leiva kuju, millised söömisrituaalid)? 2. Koosta 10 punktiline leiva valmistamise juhend? 3. Kuidas tarvitati leiba erinevate rituaalsete tegevuste juures (rahvakalendri tähtpäevadel, pulmakombestikus, ennustamise juures ...)? 1. agana leib- leivavilja ei puhastatud vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem. Aganaleib kujunes välja 16. – 17. Sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani talupoja laual. Jahvatamisele läks kõik: viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud terad...
rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad. Näärikombed on terviklikuks kujunenud alles sel ajal, kui hakkas kaduma usk omaenda tulviku mõjutamise võimesse, aga säilis veel usk tuleviku äraarvamise võimalikusesse. Kombestikus on üsna palju ühist jõulupühadega (toidud, saunaskäimine, tõrjemaagia, kirkussesõit). Eriti oluliseks peetakse inimeste tulevase käekäigu ennustamist ning nn esimese päeva maagiat (põhimõttel ,,kuidas täna, nii kogu aasta"). Näiteks saunaskäimise puhul öeldi, et tuleb vana aasta mustus maha pesta, sama soovitus kehtis põrandapühkimise kohta. Kirikust tagasi sõites sõideti teistest mööda, et olla teistest töödega kogu aasta ees
LINNALEGENDID seonduvad kummituste ja vaimudega või muude tegelastega, kellega püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale. MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid
väeüksusi. 1429 krooniti Prantsusmaa kuningaks. 14361441 vallutasid prantslased tagasi Île- de-France'i. 1451 vallutasid nad tagasi Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i. 13. Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Õp. 170 14. Sakramendid õp. 169 15. Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi: haridus õp. 180, kirjasõna, teadus õp. 186, hoolekanne 16. Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus? Tooge kolm näidet kumbagi kohta. Tv. 39 Läänekirik (Rooma) Katoliku kirik * kirikupea- paavst * jumalateenistuse keel- ladina keel * Pühavaim- lähtub nii Isast kui Pojast Idakirik e (Kreeka) katoliku kirik [õigeusu kirik] * kirikupea- patriarh * jumalateenistuse keel- kohalikud keeled * Pühavaim- lähtub Isast 17. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? Tooge igast valdkonnast
sajandi jooksul, kuid, mõnes piirkonnas, nagu Kihnus ja Saaremaal, on see käibel veel tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas) Regilaulu ülesanne polnud ammustel aegadel kahtlemata mitte laulmine, vaid laulda laulmise pärast. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimestel aidata meelt muuta ja uusi teadmisi hankida, kuid musitseerimisel oli oma koht ka rituaalides ning mitmesuguses kombestikus. Regilauludes tänaseni allesolevad mütoloogilised teemad tunnistavad, et laulutekstid võisidki alguses olla otsekui hilisemad pühakirjad kirjalikes kultuurides. Selline polüfunktsionaalne musitseerimine on olemas olnud küllap kõikides vanades kultuurides. Eesti kultuuri teeb iseäralikuks see, et vana regilaul ei kadunud uue aja ja muusikakultuuri tulekuga ära, vaid säilis suulises käibes tänapäevani. Uuemal ajal muutusid regilaulud ilmselt ka lühemateks ja lüürilisemateks
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem. Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid ka külad. Aastal 900 AD on Eesti rahvaarvuks oletatud 95 000 inimest. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafi...
Mõlemad allusid vaimulikule võimule, ei sõltunud ilmalikest. 8. Vastuolud ida- ja lääne kiriku vahel: vastuolude põhjused, erinevused ida ja lääne kiriku vahel, ristiusu kiriku lõplik lõhenemine. Ida- ja Lääne kiriku vaheliste vastuoludeni viis: · Roomas paavstide võimu laienemine 8-9 sajandil ja koos sellega soov allutada endale kreeka katoliku kirik, mida juhtis Konstantinoopoli patriarh. · Järjest suuremaks muutunud erinevused kombestikus. ROOMA KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK Püha vaim lähtub isast ja pojast. Pühavaim lähtub vaid isast. Armulaual said ilmalikud ainult leiba ja see Armulaual said kõik nii veini kui leiba mis oli hapendamata. oli hapendatud. Ristitavale pannakse vett pähe 3 korda. Ristimisel kastetakse ristitav üleni vette, kui
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril
palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on v�lja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii n�iteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud n�iteks Ilm, Tuul, Rahe, P�ev, �� jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, T�iv, Tasu, M�te, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka P��su, Haugas, Teder, R��k, V�rvo, Viires, V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse j�uda. Nimede k��namisel tuleks alati l�htuda t�hendusest: n�nda siis mitte Pihel � Piheli, vaid ikka Pihel � Pihla, jne.
Esimene emapiim on aga väga tähtis lapse üleminekuks platsentaarselt toitumiselt piimatoidule. Piimaga toitmine kaitseb ka erinevate nakkushaiguste eest. Laps peab saama rinnapiima vähemalt 6-8 kuud. KATSIKUL KÄIMINE Nii linnas kui ka maal on katsikul käimise kohta erinevaid arusaamu. Katsikul käimine oli vanasti rohkem tavaks maal kui linnas. Arvatavasti seetõttu on ka toidukraami viimise komme olnud maakohtades varem kombeks, kui linnas. Erinevused ei pruugi kombestikus ilmneda just maa- ja linnarahva vahel, vaid hoopis selles, kuidas suhtuti asja perekondades. Erinevalt toimiti ka katsikule tulnud inimeste kingitustega. Kui kingituseks toodi kringel või tort, siis arvati, et see tuleb kohe lahti lõigata. Arvati, et siis hakkab laps kiiremini kõndima ja rääkima. Samuti oli ka kingipakiga. See tuli kohe kiiresti lahti siduda. Varasemal ajal oli kombeks ka hõberaha viimine, kui see komme kadus ka müntide kadumisega.
Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud ,,teooriat" allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi. 24) Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus? 3 näidet kummagi kohta Läänes Idas Püha vaim lähtub isast ja pojast Püha vaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui leiba Hapendamata leib Hapendatud leib
ka kilbi siseküljel. Osa Lätist saadud kilpe olid ka mandlikujulised. Eestlaste rõngasrüüdest ja kiivritest pole peaaegu jälgi säilinud. Tõenäoliselt polnud need eriti laialt levinud, kuid kindlasti mitte ka päris tundmata. 11.sajandi relvaleid Viltinast Asustus Muinasajal võis Eestis elada 120 000-180 000 inimest. Täpset elanike arvu pole aga teada. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates
maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga – kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud „teooriat” allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi. 24) Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus? 3 näidet kummagi kohta Läänes Idas Püha vaim lähtub isast ja pojast Püha vaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega
kontvõõraste ehk lapulistena. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva
hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased
mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru.
kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee
korral kannab karja eest hoolt. Karjusel aga oli palju reegleid, mille järgi käituda. Karjase identiteet muutus karjatamisperioodiks. Näiteks, ei tohtinud karjus loomadele viga teha, ujuda, vanduda, seksida, naise paljaid jalgu, läbi aiaaugu ronida. Kui karjus KÕIKIDEST erinevatest reeglitest kinni peab siis tagab karjus karja edu. 31. Kirjelda erinevatele rahvastele tuntud kalendaarseid perioode, kui piirid hauataguse ilmaga on avatumad. Kuidas see avatus uskumustes ning kombestikus väljendub? Eestis ja Soomes on novembrikuus hingedeaeg, kus süüdatakse küünlad ja kaeti laud, et lahkunud hinged saaksid maja külastada jaõnnistada. Hingedeajal on keelatud lärmi tegemine. Slaavlaste rusalka ja rusalnaja toimub suvel, mil lahkunute hinged on ohtlikud ja võivad elavaid endaga kaasa meelitada. Nädala lõpus toimub hingede ära saatmine, kus elusuuruses nukk viiakse metsaja jäetakse sinna. 32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese
Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit. Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest urvaputru, mihklipäevaks aga suppi odraklimpidega. Pulmad ei möödunud tanguvorstita, õllesupita ning odrakohvita, katsikul käidi kruubipudruga ning varrudel odraleiva e. varrukakuga. Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse
seotud rikkalikud tavad ja kombed. Leiba peeti pühaks, leib oli igapäevase elu alus. Lugupidamist leiva vastu näitab eestlaste vanasõna: ,,Austa leiba, leib on vanem kui meie". Tähelepanelikult jälgiti, et leiba jätkuks järgmise saagini. Austus leiva vastu, eriti mure selle jätkumise pärast sundis inimesi kinni pidama paljudest kommetest ja tõekspidamistest. Seetõttu oli leival suur tähtsus rahvakalendri tähtpäevade ja perekondlike sündmuste kombestikus. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva
See on üks Euroopa hukati paljud osavamad ja targemad vanimaid ülikoole. inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. 18. saj: Peeter I (16821725) · reformid haldusjaotuses, sõjaväes, riigivalitsemises, kombestikus · 1703 a loob Peterburi linna · Liitis Venemaa Euroopaga · Eestis: Balti erikord Balti kubermangude (Eestimaa+Liivimaa) aadlikele antud erilised õigused Balti erikord (17211917, va Katariina II aeg) Tunnused: restitutsioon (aadlike õiguste taastamine), rootsiaegsed seadused, luterlus (tagab emakeelse rahvahariduse kõrge taseme; vene õigeusu pealesurumine alles venestusperioodil) Olulisus:
Vaadeldava ajajärgu pulmad olid tihti traagilise alatooniga, sest poliitilised sündmused hakkasid järjest enam sekkuma inimeste isiklikku ellu. Eesti NSV-s Pärast Teist maailmasõda oli kogu senine elukorraldus segi löödud. Paljud olid hukkunud sõjas, paljud viidud Siberisse ja paljud olid Läände põgenenud. Paigalejäänud pidid kohanema uue eluga. Nõukogude ajal toimus nii elujärjes kui mõtteviisis suuri muudatusi, mis kõik kajastusid nii või teisiti ka kombestikus. Inimesed abiellusid nii sõja ajal kui peale seda, abielluti ka Siberis ja Saksamaa põgenikelaagrites. Abiellumine oli veel püha ja hingerahuks vajalik toiming. Sõja ajal suuri pulmapidusid ei peetud, aga mingit pidulikkust püüti ikka saavutada. Hästi töötas maa ja linna vaheline vahetuskaubandus. Linnainimesed said pulmalauale süüa muretseda riiete ja väärtasjade eest, maatüdrukud hankisid pulmakleidi toiduainete eest.
lahenduse. Naine kui ,,viimistlemata mees" allub mehele perekonnas, mille telos on järglaste saamine, ja on poliitikast väljaspool. Inimesed on loomult, kaasasündinud võimete järgi, ebavõrdsed. Polis aga on võrdväärsete võrdõiguslik ühendus. Naised, lapsed, orjad ja välismaalased ei kuulu poliitilisse ellu. (Aristotelese tollasest faktilisest olukorrast lähtunud ja filosoofilise õpetuse tasemele tõstetud käsitus naisest omas hiljem olulist mõju ristiusu dogmades ja kombestikus.) Aristoteles klassifitseerib teadused nende käsitlusobjektide olemise (ontoloogilise) eripära ja uurimise eesmärgi alusel kolme rühma. 1. Teoreetilised teadused: teoreetiline filosoofia, füüsika ja matemaatika. Need teadused käsitlevad asju, seoseid ja omadusi, mille muutumise põhjused on neis endis ning mis kestavad alati ja on üldised kõigile seda tüüpi nähtustele. Neis teadustes saavutatav
Üksikud regivärsilised jõululaulud on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt, kus enamasti räägitakse jõulude ootamisest. Mulgimaa jõululauludes esineb lühike refrään pühi, viisid on üherealised ja sarnanevad muude kalendrilauludega. Kirde-Eesti viisid on ilma refräänita ja kaherealised. Jõulude ajal olid tähtsal kohal mängud, sealhulgas regivärsilised laulumängud (vt p 13.1). Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee.
rahalised suurusjärgud (tõusis 200 000 rublani). Rootsi varustamine viljaga toimub kuni 1770. aastateni. Tihti olid perioodid, mil ei saanud vilja välja vedada. Et ei tekiks viljapuudust, kehtestati (teatavatel aastatel) vilja väljaveokeeld. Kui üldse vilja ei olnud, leiti asenduskaubad, et lepingut ikka täita. Väidetavalt olevat vilja kõrvale tõusnud 18. sajandil viin. Vilja käes ¾ Tallinna ekspordist. Kõige tähtsamaks importkaubaks oli sool. 18. sajandil ka teatavate muudatustega kombestikus ja igapäevases elus tulevad juurde kaubad, mis varem olid luksuskaupade hulgas (kohv, tee, suhkur, tubakas) muutuvad pigem tarbekaubaks. 07.10.2009 Agraarajalugu. Herbert Ligi. Sulev Vahtre. Tiit Rosenberg. Juhan Kahk. 24 Eesti talurahva ajalugu 1. kd (1991?). Eesti mõisad (1994) Tiit Rosenbergi pikk ja põhjalik eessõna. 18. sajandi alguses oli arvestuslikult Eesti alal 1000-1100 mõisa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
