6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes paavstide võimu laiendamisega Euroopas tekkis tahtmine allutada ka kreekakatoliku kirik sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes küsimustes kuni 20
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
1840. aastal kehtestati Leedus Venemaa kubermanguseadustik. Toimus ka üleriiklik aadelkonna revisjon. Leedus ja Poolas ületas aadli protsent tunduvalt süva-Venemaa protsenti. Aadlike protsent 5 aga Venemaal 1 või alla selle. Tiitli kaotas umbes 40000 väike-aadlikku Leedus. Paljud neist küüditati. Süstemaatilise tagakiusamise alla sattus ka Katoliku kirik. 1839 uli Leedus likvideeritud Unilaadi kirik. Vürstiriigi ajast jäänud õigeusu kiriku liit Rooma katoliku kirikuga. Kombestik õigeusu kiriku oma aga allus Rooma paavstile. Unilaate kohustati liituma Moskva õigeusu kirikuga. 1844 a kaotati juudi nn omavalitsused. Juudi elanikkond allutati üldistele seadustele ja juudi lastele avati venekeelsed koolid. Juutidele laiendati ka sõjaväekohustus (varem tasusid vastavad kroonumaksu). Eesmärgiks sulandada juudid vene ühiskonda ja lõpetada ära nende rahvuslik eraldatus. Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi,
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid; tantsud, mängud; usund, kombestik. Pärimus vaimne, suuline kultuur, mis vastandub ametlikule kultuurile . 31 Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks: räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Ja pole ebatavaline, kui aastad segunevad
Ka religiooni keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus. 14. Jumala 3 atribuuti on vägi, kõiketeadmine ja majesteetlikkus. 15. Deus otiosus ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsemisest loobunud, andnud oma positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. 16. Uskumuste liigid on: panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Kultus jumalate või esivanemate usuline austamine ja sellega seostuv usuline kombestik. 18. Riitus usundi loomuliku koostisosana teatud pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest (palve) ja talituslikust (nt ohverdamine) osast. Võib olla maagiline, religioosne, realistlik, sümbolistlik. 19. Riitused jagunevad: apotropailised riitused e tõrjeriitused, eliminatoorsed riitused, siirderiitused, kalendririitused, demineeruvad riitused, ohverdamisriitused, pühitsemis- ja needmisriitused. 20
Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid; tantsud, mängud; usund, kombestik. Pärimus vaimne, suuline kultuur, mis vastandub ametlikule kultuurile . 31 Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks: räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Ja pole ebatavaline, kui aastad segunevad
Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks.
said talupojad oma saadusi müüa linnades turul 12 · KÄSITÖÖ: Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa. Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega) Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild
palju väikesearvulisi põlisrahvaid, kes tegelevad küttimise, kalastamise ja põhjapõtrade karjatamisega. Põhjapõtradelt onnn tundrarahvad saanud liha ja piima, nahka rõivaste ja elamute soojustamiseks, sarvedest ja luudest tehti tööriisstu ja majapidamistarbeid. Talvel kasutatakse põtru kelgu ees. Tundraalad on olnud sõjaväebaasid, vangilaagrid. Rohkesti on tööstuse poolt tekitatud jälgi, mulle parandamine võtab tundras aega aastakümneid. Tundrarahvaste folkloor ja kombestik on omapärane ja rikas. Au sees püsib samanism üleloomulike jõudude kultus. 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika saared ja saarestikud. PILET 11 1. Jäävöönd. Arktika ja Antarktika. JÄÄVÖÖNDI LEVIK Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja
ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks. Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-, linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis, eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-, maa-, vee- ja kodu-). Lisaks austati usse: majaussides arvati elavat majavaim. Ehteid kaunistati ussipesade kujutistega. Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse olevat skandinaavia Thori teisend. 13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist
Rüütliau koodeks kõrgkeskajal : kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain- tuleb seista kaaskristlaste eest) kohustused Jumala eesmärgiks (Püha Graali legendid) kohustused naise ees (Lancelot ja Guinevere) Varauusaegne au ja duellid Aadliau seotus sõjategevusega vähenes. Aadlid omandasid tähtsama rolli tsiviilametites, kohtutes jne. Moblesse de robe mantliaadel, tänu haridusele omandasid au. Aadlike käitumise kombestik. (Aadlike vastastikuse kohtumise punctilio) Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur au haavamine. Uusaegne duell on pärit Itaaliast. Renessansi virtu ideaal. Duell kestab läbi varauusaja kuni 20. sajandini välja. Duell juured : keskagne vaenud iga aadlimees peab ise enda eest väljas seisma. Kohtumõistmine kahevõitluse teel (näitas kummal on õigus) Rüütliturniir aitas kaasa inimese aule.
Lisaks isegi läbi gootika tuleb looduse roll niimoodi, et seda on ka ajaviitekirjanduses näha - looduse ja tundemaailma vahel on sünkroon, kui tegelase tunded möllavad, siis looduses valitseb tuul, torm - see lisab sugestiivsust sellisel määral, et me ei mõtle sellele. Kirjandus loob nähtusi: Londoni udu (sudu). Sellel loodusel hakkab olema eriline roll kirjanduses. Romantism see aeg, kus looduslüürikal oli oma täiesti kindel roll. Väga palju huvi pakuvad eksootilised maad ja kombestik - kajastus geograafilisest avardumisest. See maadeavastuste resultaat jõudis rohkemate inimesteni. 18.-19. sajand on selles mõttes globaalsed sajandid, et see info maadeavastustest jõuab vb veidi muinasjutulisel kujul inimesteni ja käivitab nende fantaasia. See kõik üsna sagedasti esineb romantilises luule aga ka proosas. Romantismis on lüürika domineeriv zanr. Üks väga suur harrastus on ajalugu ja ajaloo romantiseerimine (Scott ja Cooper ja nende järel veel palju teisi)
Kuidas tegutseda, et loodusel oleks hea. Hästi rahvuse ja pärimuse keskne, aga on ka tänapäevase rohelise vaatepilti. Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole kirjalikku püha teksti, millest lähtuda. Saab rääkida kuni kolmest liidrist. Rahvausundi kajastus folklooris Kajastub läbi rahvalaulude, kuidas maailm loodi, lind munes muna, kombestik, aastaring, pööripäevade tähistamine. Viljakusriitused seoses maaharimise ja loomakasvatmisega, kohapärimus, tähtsad paigad looduses. Muistendites kajastab usund erinevad tegelased, muistedite kangelased. Palju erinevaid luupainajaid, kodukäijaid. Samuti ka müüdid. Kronikaadid ehk inimese enda poolt jutustatud enda elulugu, mida ta on näinud jne. Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega
saada, hiljem tekkis kaubandussüsteem, tollid, tariifid (mida tohtis importida ja mida mitte). kõikvõimalikud festivalid – nt olümpiamängud, ülekreekalised religioossed festivalid, ometi ei aidanud need kaasa ühendamisele. Neutraalsuse võimalus tekkis suurtes konfliktides, ka Sparta omavahelistes konfliktides, neid riike, kes üldse ei sõdinud oli vähe ja asusid kaugemal (kolooniad) 6) Reeglid: - religioosne kombestik, põhimõte, et olümpiamängude ajal ei sõdita (alati ei õnnestunud) - sõjad kuulutati välja (pidulikult, avalikult) - tekkisid ka rahud, vaherahud, rahulepingute sõlmimine 4. Rooma riik – süsteemina ühelt poolt käsitleda ei saa, sest oli ühtne riik (mitte nagu eelmised) Rooma – esimene riik, kelle mõju ulatus väljapoole oma piire, sõltlasriikide süsteem – keskmes Rooma ise, mida ümbritsesid sõltlased: hellenistlikud riigid mingi aeg, Lähis- Idas nn puhvertsoon.
Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska Rõivad ja ehted – kassinka Ketramine ja kangakudumine – määts Tööstus – kartus, kletka Ühiskond ja administratsioon - praaja, priigavor Haridus ja kultuur – gimnaasia, gümnasist, gimnastika Arstiabi ja tervishoid – raak, raan Sõjandus – kalui, kamandiir/komander Usund ja kombestik – angel/evengel, laadonitsa Kalender – janvar, fevraal, mart, apreel Mängud ja lõbustused – kasatšokk Perekond – maama, maltsikas Somaatiline sõnavara – koss, kosso Loodus – jaama, paljana Emotsionaalsed sõnad – beess/pess, horosk Rahvaste ja riikide nimed – istoonets, türklane 24. Nimeta alam- ja ülemsaksa keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning hüüdsõnu (5).
abielutruudus, aga ateismi vastu. Kuningavõim Poolas- Kuningas ei tohtinud makse kehtestada, sõjaväge väljas poole riiki viia. Poola aadel saab õiguse kuninga vastaseid konföderatsioone moodustada. Allus Kuramaa hertogriigile. Articuli Henriciani- Poola kuningas 1572. aastal Tsaarivõim Venemaal Peetri-eelsel ajal- keskpunktis oli Romanovite dünastia, ning esimseks tsaariks sai Mihhail. Oli ulatuslik rahvakäärimine ning kiriku kombestik oli muutunud, mida hakati reformiga kõrvaldama. Jean Bodin nimetas Venemaad türannikas, mitte absolitistsikuks. Moskva kui ,,kolmas Rooma"- vene alade ühendamine Moskva ülemvõimu alla 16. sajandil leidis ideoloogilise väljenduse kolmanda Rooma idees ''Kaks Roomat (rooma ja Konstantinoopol) on langenud, aga kolmas (Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!'' Müüt kolmandast roomast andis tuge Vene messianismile ning õigustuse
On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane: üldise tahte kujunemiseks ja püsimiseks on vajalik ka kombestik, avalik arvamus ja kodanikureligioon (riiklik ideoloogia). Riigile ja kodanikureligioonile allumatus oli võimalik vaid riigist lahkumise hinnaga. Sellegi ideega läks R. liiga kaugele: pidas vajalikuks poliitiliste parteide keelustamist, kuna need hägustavad üldise tahte äratundmist ("enamuse diktatuur"; hilisem revolutsiooniline diktatuur kasutas neid ideid oma huvides ära). Kuid nende ideede taustal tuleb pidada silmas, et R. pidas inimest loomult heaks ning pidas võimalikuks õige
Peatükk 4 Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest • Tegeldakse peamiselt ühe rahva — eestlaste — kultuuriga. Vahel siiski ka ran- narootslased, peipsivenelased. • Uuritakse, mida inimesed teevad, mida mõtlevad, milliseid asju valmistavad ja kasutavad. • Vaimse kultuuri vallas on enam uuritud – rahvaluule – rahvausund, sellega seonduvad – rahvamuusika, – tants, – kombestik. 4.1 Eellugu 19. saj. estofiilid — suurem huvi eesti rahva vastu. Palju kirjalikke allikaid pärineb ka varasemast ajast. 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad • Novgorodi kroonika 1071 — lõik t˘suudi ennustajast, kes oli arvatavasti Eesti aladel tegutsenud tark. • Läti Hendriku kroonika 1224–1228 • Balthasar Russowi kroonika 1584 • Adam Oleariuse reisikiri 1647 — etnograafilised andmed Eesti ala asukate rõi-
Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid
mitmes rahvusriigis. Tuleb märkida, et rahvusvahelisel tasandil ei ole rahvusvähemuse (minoriteedi) mõiste ning selle eritunnused kõrgeimal tasemel veel lõplikult ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. 3. Rahvusvähemus. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
Leemet otsustas siiski minna. Leemeti surmaga suri viimane inimene, kes tundis ussisõnu, viimane Põhja Konna valvur, ning Põhja Konnast sai vaid muinasjutt. Probleemid: Vana ja väärika kultuuri hääbumine, eestlaste omapära kadumine. Ristisõdijad ja võõrvallutajad tõid Maarjamaale kristluse, mis jonnaka eestlase lõpuks metsast välja tiris ja leiba küpsetama pani. Sellega kadus aga kogu vana maailm, aastasadade, ehk isegi tuhandete jooksul välja kujunenud traditsioonid, lihvitud kombestik ja religioon, millest enam lugu ei osatud pidada. Religiooni probleem. Antud probleemi saab vaadelda kahe erineva aspektina. Esiteks tekitas kristlus ning selle tulihingeline ja pime järgimine teoses mitmeid ebakõlasid, näiteks Intsu kuradi käsilaseks pidamine ning selle tõttu tema tagakiusamine. Teisalt tuleb religioon mängu ka Ülgase ja Tambeti puhul, kes järgisid pimesi muistseid uskumusi haldjate kohta. Pime kartus hiiekoerte ees pani neid
Nemea. Seal sai auhindu ka. Hiljem kujunesid välja professionaalsed sportlased, kes käisid ja kogusid auhindu ja elasid hästi ära. Teine oluline valdkond on sümpoosion ehk joomapidusöök. See oli aristokraatliku sõpruskonna (herairia) ühendamiseks. Seal olid sugulased ja sümpaatsed ja moodustas ka poliitilise grupi. Neid peeti üksteise juurde andronis, meesteruumis. Naised olid tagaruumides. Kujunes välja kombestik, mis tuli ilmselt idast: külitati madratsitel kahekaupa. Seal olid laul, mängud ja toostid. Paiderastia- poiste armastamine, ehk levinud oli homoseksuaalsus aristokraatia seas. See oli isegi osa kasvatusest. Naiste suhtes olid ranged moraalsed nõuded, sest naine kuulus mehele. Mees võis suhelda ja magada, kellega aga tahtis, aga ainult seadusliku naisega saadud olid seaduslikud ja pärijad lapsed. Tüüpiline
Teine oluline valdkond on sümboosium , ehk joomapidu , pidusöök.Aristokraatlik ühisüritus mis ühendas seda sõpruskonda hetairia, need moodustasid osalt suguluslikul alusel , ja mängisid rolli ka sümpaatiad ja võisid moodustasid ka poliitilise grupi.Neid peeti reeglina vastastiku liikmete majades, kutsuti üksteist järgemööda külla ja pidutseti, igas kreeka majas oli meesteruum, esindusruum andron, naised olid tagaruumides, kujunes välja idapäritolu kombestik, külitasid lavatsitel kahekaupa, võõrustaja otsustab kes kellega lavatsi peale läheb.Seal olid seltskondlikud mängud, kuulus kottobas märki viskamine veinipeekriga, muusika lüürikat kanti ette sümbioosiumil, ringlaul toost,seal sümbioosiumi keskel oli veini segamis koht, segatud veini pidi jooma,muusikaga omakorda seondusid ka muud lõbustused, tantsutüdrukud orjatüdrukud, või flöödimängija tüdrukud, erootika ei olnud sellest eraldatud, naised osalesid aga mitte oma seisusest,
On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: 1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; 3) üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada rahvusvähemusteks ning vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi eponüümne põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud.
kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. saj e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. saj ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale
Enamik neist õpetamise ja juhtimise ennetatavatest aspektidest ilmneb õppeaasta kehtes- - Viidake klassi kokkuleppele põhiõigustest, kohustustest ja reeglitest (alates lk 40). tamisfaasis. See on see aeg, mil me töötame välja, õpetame ja jälgime reegleid, kohustusi ja - Teil peaks olema hästikavandatud aja mahavõtmise kombestik klassiruumis ja klassist käitumistavasid rivistumise, mütside peast võtmise, telefonide ja iPodide ärapaneku, tualeti välja saatmise puhuks. Ükski õpetaja ei peaks leppima olukorraga, kus üks õpilane hoiab kasutamise, jooma mineku ning isegi närimiskummi närimise, mürataseme, istumise ja õpetajalt tõhusalt kogu klassi „pantvangis“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
