Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema ...
Juhendaja: Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Tänapäevalt teatakse etiketist vähem kui kunagi varem. Kogu meid ümbritsev keskkond on muutunud vabamaks ja inimesed ei pööra tähelepanu etiketi järgimisele ega kommetest lugupidamisele. Väga kurb on tõdeda, et mida uuem põlvkond, seda vähem teatakse midagi etiketist ja kommetest. Ometigi on kombed need, mis meie käitumist mingilgi moel reguleerivad. Mis juhtuks siis, kui kaoks üldiselt kombestik ja etiketinõuded? Tõenäoliselt tooks selline olukord kaasa kaose sarnase olukorra, kuid on siiski ka neid inimesi, kes suudavad käituda kombekalt igas olukorras. 2 Etikett on tõepoolest kadumas nähtus. Sageli tundub, et mõned inimesed ei tea midagi viisakast käitumisest, rõivastuse valmisest vastavalt üritusele ega ka sellest, kuidas oleks paslik mingites olukordades suhelda ja valida oma rääkimistoon.
Teooria määrab nii selle, kuidas keelenähtusi uuritakse, kui ka selle, mida uuritakse. (Õim 2000: 7) Antiik-Kreekas ja sellele järgnenud hellenismis eristatakse nn filosoofilist perioodi ja Aleksandria perioodi. Filosoofilisel perioodil (5. saj eKr) tegelesid keelega filosoofid ning arutleti keele olemuse üle: kas keel on loomulik nähtus, mida inimesed oma tahtmise järgi eriti muuta ei saa, või on see inimese suvast sõltuv, konventsionaalne nähtus nagu näiteks kombestik või riietus. Aleksandria perioodil (3.2. saj eKr) töötati välja keele grammatika kirjeldamise süsteem: sõnaliikide eristamise alused, käändsõnade käänete süsteem, pöördsõnade kategooriate süsteem kõik kreeka keelest lähtudes. Süsteemi oli vaja selleks, et taastada ning säilitada klassikalist kreeka keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13
1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad,
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid)
maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese
.................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt
Osa kogukondi liideti Rooma riigiga munitsiipiumid (säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused) Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased (makse nad ei maksnud, aga oma sõjaväe andsid Rooma käsutusse) Rooma poliitika väljaspool Itaaliat. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside eesotsas olid Roomast pärit asehaldurid. Säilis kohalik omavalitsus ja kombestik. Provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. (õpil lk.177 vaata erinevusi). Vabariigi languse põhjused: 1. Talupoegade laostumine Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupoeg tegeleda põlluharimisega Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid, kus kasvatati eelkõige oliive ja viinamarju, sest odavat vilja toodi provintsidest Talupojad laostusid ja läksid Rooma, kus neist said proletaarid 2. Uus sõjaväekorraldus
.................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt
Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.
selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. TÄNAPÄEV Jaanipäeva tähistamine pole tänapäevaks kuhugi kadunud, nagu ei kao pööripäevgi. Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita
19. sajandil. • Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades. • Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud. • Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas,
Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid.
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill
grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese- aasta. Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei
Enne seda kui inimesed kirjutama ja lugema hakkasid pidid nad igapäevaselt rinda pistma mitmete loodusjõududega, loomadega ja mis seal salata, eelkõige teise inimesega. Selleks, et ellu jääda pidid inimesed arendama erinevaid oskusi ja hankima erinevat infot ja seda kasvõi niigi palju tõõtlema, et on võimalik rääkida kultuuri tekkest ja seeläbi esimestest haridusilmingutest. Infot saadi loodusest ja seda põimiti inimese vaimse sünnitisega- usundiga, sealt tulenevad tavad ja kombestik. Arvata on, et vanemlik hool aitas seda olemasolevat teadmist põlvest põlve edasi kanda. Lisaks vanemlikule õpetusele olid tollastes kogukondades omad targad, teadjad kelle ülessanne oli olla välise maailmaga dialoogis enamgi kui tava hõimuliikmel. Sellist tarka võikski nimetada õpetajaks kuigi praeguse malli järgi oli ta mitu professiooni ühes. Loodusteadlane, vaimulik, arst, kohtumõistja kellel pidid olema väga head oraatorlikud võimed. Lisaks sellele, et õpetada
Sest silmapilgust saadik, kui ma sind kirikus armumine nägin ema kõrval, ei olnud mul rahu ööd ega päeva enam, ja – noh, tead ju isegi, kuidas siis lugu tuli. Ja kui me juba paaris oleme, Maiekene, küll sa näed siis selge silmaga, et veel murdjamaid võib olla maailmas kui mulk! 15 Jah, aga nii kaugele on tööd veel küllalt! Kõigepealt pean ma nüüd Kure vanamehe üles kosja- otsima, see tuleb mulle kuulatajaks ja kombestik: isameheks. Kui SEE asju isa juures toime ei aja, isamees siis ma teist paremat ka ei tea. On ka nagu valla ametimeest, ehk see aitab kõrvalt. Siis kosja- tulen õhtu poole ise viinadega – kombestik MAIE (häbelikult): Oh sa taevakene! – Kuhu ma jooksen siis? MÄRT (naerdes): Õige lähedale, laps, et ma sind leian! Kas kuuled? Mitte kaugele! (Murelikult.) Tuikene, kui ma sind siiski ei saa? HÄÄL (rehe alt): Maie! Maie, ae! MAIE (kohkudes): Kuule
levinud vaimne looming, mille autorid on harilikult teadmata. Kitsam tähendus = rahvalooming, laiem = rahva elutarkus, kombestik, usk jne 1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad(kõnekäänud) ja
Enne seda peetakse õigeks teha õppimises paus ning veidi töötada ja seda ennekõike selleks, et jõuda selgusele kelleks saada tahetakse. Taani tööturul on palju sellist tööd, mida saavad teha ka kuni 18-aastased (üldiselt on töötaja vanusepiiranguks 18 aastat). Põhihariduses on suurimaks probleemiks see, et 60% rahvusvähemustest katkestab haridustee, sest ei saa piisavalt aru keelest ja kultuurist. Lisaks avaldab tugevat survet ka oma rahvuskultuur ja kombestik (näiteks ei peeta islamis tüdrukute haridust vajalikuks).
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
Kuni Peetri surmani, ei suudetud väljaspool Peterburi uusi välimusmalle omaks võtta, sellega võib lugeda Peetri ühe esimestest ümberkorraldustest läbikukkunuks. Kultuuri- ja ühiskonnaelu elavdamiseks andis Peeter välja ukaasi assambleede kohta, mis olid vabad kogunemised, kus aeti ka riigiasju. Assambleedest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised, mis oli uudne kuna varem naised seltskonnaüritustel ei osalenud. Uutel kokkusaamistel muutus ka tavapärane kombestik ja vene külalislahkus asendus lääneliku vabameelsusega, enam ei pidanud aadlikud ega peoperemees oma külalisi, sealhulgas ka tsaari, tervitama ega isegi mitte kodus olema. Külalisi julgustati harrastama tegevusi, mis olid kunagi kiriku poolt hukka mõistetud kui ,,välismaised kõlvatused", nagu suitsetamine, tantsimine, kaardimäng, male, kabe ja pillimäng, samuti osad seltskonnamängud. Peeter pidi
Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, religioosne kombetalitus. Nt. matused kindlad tavad ja kombestik. Pulmad järjest lisandub mujalt maailmast kombeid (pruudikimbu viskamine) 5. Mis on müüt? Too näide mõnest müüdis millest see jutustab. Müüt on pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend, väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Nt. maailma loomine ilmalinnu munast. Neist saavad maa, päike, tähed, elusolendid jm. Muneb munad kuldsesse põõsasse, hiljem pillub hautud munad laiali, neis tekib maailm. 6
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad
otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutada endale kreekakatoliku kirik, sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees
inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga. Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta saab esitada küsimuse – kas need on moraalselt õigustatud? Tava on mingisugune väljakujunenud kombestik. Kas tuppa minnes peab jalanõud ära võtma (nagu Euroopas) või mitte (nagu Ameerikas). Tavad ja moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid. 14.Mis vahe on õigusvõimel ja teovõimel? Teovõime on reaalne võime tegutseda. Õigusvõime on võime omada ja omandada õiguslikke kohustusi ja õigusi, iseseisvalt teostada oma õigust, olla oma õiguste kandjaks. Teovõimetute õigust teostab keegi teine, teovõimeline isik. 15
Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest. Väikeriigi kontekstis on enda identiteedi säilitamine ja arendamine ülimalt oluline. Samuti tekitab kultuur ühtekuuluvust ning on ühiskonnas edasiviiv jõud, millest lähtuvalt tuleneb meie arusaam, kombestik ning üldine elu. Kuid kultuuri areng ning olemus sõltub omakorda üldistest ühiskondlikest protsessidest, võimalustest ja arusaamadest. Saab ju kultuur areneda oma loomulikku rada pidi ainult siis, kui selleks on loodud võimalused ja tingimused. Teater, kui üks oluline osa kultuurist, peegeldab väga selgelt ka laiemat kultuurilist pinda. On ju teater olnud läbi aegade üks oluline osa meelelahutusest ja kunstist, oluline osa inimeste igapäevaelust
MAI LEHEKUU Tähtpäev: Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) 1. mail Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis
ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid islami (=allumine) viis tõde Allah on ainujumal palvetada viis korda päevas annetus vaestele palverännak paastumine ramadanikuul (päikese tõusust loojanguni) Damaskuse kalifaat 632 Abu Bakri valluas Süüria, Pärsia 634 Omar tõi riigi maailmariikide sekka
ära uhtuda. Hingedeaeg. Kujutlus ajast, mil kadunud esivanemate hinged taas külastavad oma kodusid, seostub eestlastel sügisese looduse hääbumise ja talve tulekuga. Ida-Virumaal on see väga kujutlus aastasadade jooksul jätnud kaks erinevalt jälge. nagu Soome lõunarannikulgi, peetakse Eesti põhjarannikul jaguaega. See on ajavahemikul üheksa päeva enne marti (s.o. hingedepäevast 2.XI kuni mardipäevani 10.XI). Teine jälg hingedeajast on 20. sajandisse jõudnud midruskipäeva 26.X kombestik. Mitrusk ehk midruskipäev on ülekanne vene õigeusuliste pühitsetavast surnute mälestamise tähtpäevast (vene k. ?) ning selle tähistamisest on teateid ka Setumaalt. Kadripäev 25.XI. Kadrisandis käimise komme teostub karjaõnnega mõnevõrra enam kui viljaõnnega, ehkki lauludes on soovitud head kordaminekud nii põllule, karjale kui 10 perele. Viru- ja Tartumaal on lisaks kadriskäimisele tähtpäeval mitmeid kohalikke erijooni:
teenida. Suhted laste ja vanemate vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale," siis hiinlane võiks pigem öelda: "Mõtle oma vanemate peale!" Selline aegade vanune perekondlik kombestik ja kõlblus immutas põhjalikult läbi kogu hiina ühiskonna. Sugupuude säilitamine ja esiisade kuulsusrikaste traditsioonide meelespidamine hoidis religioosset tunnet alal ning tugevdas igati perekondlikku solidaarsust. Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi, millele kogu hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud. 1 1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt 7
Paleed ja akropolid on horisontaalse planeeringuga ning kuna neis elati, leidub sealt hulgaliselt petiksissepääse. Palee- elu on kujutatud maiade seinamaalidel ja hilisema klassikalise ajajärgu vaasidel. Maalingutelt võib täheldada, et ülikute paleesid kaunistasid ka mitmed kiiremini hävinevad ilustused ja elemendid, näiteks ilusad vaibad ja kenad padjad. Varasemal klassikalisel ajajärgul maeti valitsejad akropolide alla võlvitud hauakambritesse. VII sajandil muutus kombestik ning seetõttu hakati valitsejaid matma peaväljaku ääres asuva püramiid- templite alla, ent muid ülikuid maeti siiski oma maja alla. Platvormid ja püramiidid Platvorme on vägagi erisuguseid alates tagasihoidlikest, lihtsatest maja maapinnast veidi kõrgemale tõusvatest, kuni mitmetasandiliste ehk astmikpüramiidideni, mis kerkivad suuremates asulates üle 30. meetri kõrgusele. Kõige kõrgemaks püramiidiks oli El Miradori Danta püramiid, mis ulatus koguni 70. meetrini
Traditsioon seostub mingi tegevuse kordumisega (teha mingi sündmuse puhul pilti); tava tähistada teatud sündmusi ühtviisi; kanda teatud sündmuste puhul traditsioonilist riietust Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid, tantsud, mängud, usund, kombestik. Pärimus ehk traditsioon on põlvest põlve edasikantav lugu läbielatust või pealtnähtud sündmustest. Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks inimesed räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Domineeriv isikuseadus üks tähtis isik, ei ole meeles kes täpselt. Peeter I jne Ajaloolise mälu dünaamika Ajaloo teooria tugineb tegelike ajalooliste muutumiste põhjalikule uurimisele. 3 ajaloo teooriat
saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses
surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi - kes muidu oleks siis esivanemate altaril esivanemate hingedele austust avaldanud. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale," siis hiinlane võiks pigem öelda: "Mõtle oma vanemate peale!" Selline aegade vanune perekondlik kombestik ja kõlblus immutas põhjalikult läbi kogu hiina ühiskonna. Sugupuude säilitamine ja esiisade kuulsusrikaste traditsioonide meelespidamine hoidis religioosset tunnet alal ning tugevdas igati perekondlikku solidaarsust. Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi, millele kogu hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud. Tänapäeva Hiinas lapsi austatakse ja hoolimata keelust, et üle ühe lapse peres olla ei tohi, soovitakse perre rohkem lapsi
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880
tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus. Esemed olid mõeldud surnu vajaduste rahuldamiseks. Matmiskombed on nii kristlikud kui ka ristiusueelse taustaga (kuni 16. sajandini esineb üksikuid põletusmatuseid). Surnud maeti riietes, mida tõendavad näiteks riiete metallosad (pandlad, sõled). Surnud maeti keskajast alates pea lääne poole. Lõuna-Eesti külakalmistute kombestik on väga erinev samaaegse Euroopa ning Liivimaa kombestikust. Paraku pole tehtud ülevaadet külakalmistule maetud elanikkonna demografilisest olukorrast. See teeb raskeks Kaubi kalmistu võrdlemise teiste samasugustega. Teatavat võrdlusmaterjali siiski õnnestus leida nii H. Valgu uurimusest kui töödest, mis pühendatud Tartu Jaani kirikule. 3. KAUBI KALME KÄESOLEVA UURIMISTÖÖ ALUSENA Kaubi kalme kohta on küll kirjutatud päästekaevamiste aruanne, kuid põhjalikumat
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime? Ajalooline ja vaimne maastik Oluline võib olla kogu kohapärimus, kohanimed Tähendus, hoiak ja tegevus võib viidata pühapaigale Inimesele/kogukonnale olulised paigad Pühapaigale viitavad tegevused: Ohverdamine Ravimine Ennustamine Muu usuline kombestik Paiga säästmine Kaudsed viited: kiige-, peo-, jaanitule-, matuse-, kardatavad nägemuste jms paigad. Küsitluse juhtimine: Lugupidav ja toetav suhtumine Osavõtlikkuse ja silmside Küsitluskava ja uuringu eesmärgi sujuv järgimine Oluliste asjaolude mitmekordne küsimine Vajadusel korduv külastamine ja küsitlemine Märkmete tegemine vestluse sisu kohta (olulist pühapaikadest, soovitatud inimesed, taustaandmed) Reegel: Hoidu sisendamisest! Küsitlemise tööjärgud
kujuga ja peale meisterdati spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga. Kakud olid enamasti 1516 cm läbimõõduga ja umbes 5 cm kõrgused. Kakule pisteti sisse rukkipead. Nende püsimajäämise järgi ahjukuumuses otsustati pereliikmete käekäigu üle järgmisel aastal. Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud soolaterale märgitud loomale oli õnnetust oodata. Jõululeibadega seotud kombestik pidi tagama leiva jätkumise peres aasta läbi, kindlustama õnne karjale, edendama viljakasvu, ennustama perele tulevikku (Astel, 1992). Jõululeib seisis kogu jõuluaja laual lahti lõikamata. Poolt leiba ei tohtinud iialgi lauale panna, pidi ikka terve olema. Alleshoitud jõululeib jagati enamasti karjalaskepäeval, künnipäeval või mõnel muul tähtpäeval kariloomadele. Jõuluööl ja mõnel pool ka uusaastaööl viidi loomadele lauta leiba. Uusaastahommikul
· Terrakotat esindavad nais- või loomafiguurid · Kuld- ning hõbemündid Kristlik traditsioon Aksumi riik jõudis oma võimsuse tippu 4. sajandil pKr kuningas Ezana valitsemisajal. Ezana pälvis oma kuulsuse vallutusretketega kui ka ristiusu vastuvõtmisega. Ristiusule panid Etioopis aluse noored süürlased Frumentius ja Aedesius, kes sattusid 4. sajandi algul Aksumisse orjadena, hiljem sai esimesest Aksumi peapiiskop. Etioopia kiriku rituaalides segunes kristlik kombestik kohalike tavadega teatud tseremooniatel põristati trumme ja tantsitroomagsi, uue kiriku sisseõnnistamisel ohverdati loomi jne. Olenemata headest suhetest Ida-Roomaga tekkis siiski nende vahel lõhe 451. aastal Kalcedonis peetud IV oikumeeniline kirikukogu mõistis hukka monofüsiitluse, mida Etioopia kirik järgis. · Monofüsiitluse kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kontsiili poolt 451. a
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
nad on nende suhtes allergilised . Tegelikult jälgitakse mingit kollektiivset identiteeti (rahvuslik toidukultuur). Hamburger on seotud tihedamalt poliitilise diskursusega, söömine- mittesöömine kuni hamburgeri restoranide lõhkumiseni välja. Kaasaaegne tervisliku toitumise diskursus (rasvase söömine on patt, sokolaadi söömisest loobumine annab vooruslikkuse tunde). Söögipattude kahetsemise aeg, peale jõule. Toit mängib rituaalides suurt rolli paastud, juutide kombestik. Protestandi ja puritaani usuvoolud seisavad toidule tähelepanu osutamise vastu, kuna tegemist on siiski materiaalse asjaga. Religioon ja usk on seotud vaimu ja hingega. Tegelikult järgitakse reegleid lähtudes kõrgemale autoriteedile meditsiinile. Tervisliku toitumise diskursus on Itaalias ja Prantsusmaal suhteliselt puudulik. Semiootika uurib märgisüsteeme üldiselt, lingvistika keelega seotud märgisüsteeme.
hakanud tugevnema, veel enam kindlustas seda Karl Martell. Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida, oleks tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam. Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid. Taastas paavst Leo III võimu Roomas- krooniti 800 Roomas Püha-Rooma riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants)
oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutendale kreekakatoliku kirik, sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees
aprillil aprilli tehakse Näiteks Saksamaal ja Norras on kombeks sel päeval aprilli teha. Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis
Hinnangu andmine. Ootused. (kuidas peaks käitruma, kudias olen õppinud käituma) Haiguskäitumine- Haiguskäitumine hõlmab isiku omapoolse diagnoosimise, ravi algatamise ja otsustamise, millal otsida abi ning kellelt. Õpitud haiguskäitumise mudelid. Haiguskäitumine on defineeritud kombestikuga. (isiku omadused, sisemine konflikt (alateadvus), psühhofüsioloogiline, haiguskäitumine on seotud stressiga. Kognitiivkäitumuslik lähenemine- käitumise kombestik on seotud mie uskusmustega. Interpersonaalne mõtlemine- kõigesuurem mõju on nimesel, tema perel ja ümbritseval keskkonnal. Haiguskäitumise käsitlused Adaptsiooniteooria kas haigus kui kõrvalekalle on õige? Kas sellisel juhul näeme üldse haiguse põhjuseid. Haigus ongi loomulik osa elust. Kohanemine. Kultuurilise sotsiaalse, instutsionaalne ja biomeditsiiniline interaktsioon. Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust
pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid. Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele 13. Vana-Võrumaa: suitsusaun (UNESCO) Vana-Võromaa (mitte kogu Eesti) suitsusaunakombestik kanti 2014. a. UNSESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole vaid hoone. Sellega on seotud oma kombestik ja traditsioonid. Saunas sünniti ja saun oli ka viimane koht, kus lahkunut puudutavad toimingud läbi viidi. Lisaks on suitsusaun seotud eestlase toidulauga. Suitsusauna kasutati liha säilitamiseks ehk suitsutamiseks. Suitsusaun annab ettekujutuse elust ajaloolises rehielamus. Ka suitsusaunal pole korsten ning suits väljub saunast muul viisil. Eriline väljapool talukompleksi: 14.Pukktuulik Angla Pärimuskultuurikeskus, seal saab tuulikut külastada ise või koos
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
Kristlikuks põhjenduseks kombele on olnud see, et kui Lõuna Euroopas olid nende tähtpäevade sümboliteks palmi või õlipuu oksad, siis Põhja Euroopas, kus neid taimi ei leidu, asendati nad urbades pajuokstega. Kuid pajuurbadel on kevadega inimeste silmis olnud ilmselt palju ürgsemaid seoseid, kui kristlikud tähtpäevad. Eestlaste ja teiste läänemere - soome rahvaste traditsioonis kannab selgelt eelkristlikke märke kevadise urbepäeva kombestik. Urbepäeva keskseks rituaaliks oli urbimine. Viimastel sajanditel on urbimist tehtud palmipuudepühaga samal päeval. Selle päeva hommikul äratati pereliikmeid ja naabreid pajuokstega lüües. Tihti oli urbijaks maja peremees või mõni muu auväärne pereliige. Usuti, et see, kes tõuseb sängist kohe esimese oksapuudutuse peale, on virk kogu järgneva aasta. Laisem tõusja pidi järgnevaks aastaks jääma laisaks. Urbijad pidid okstega lüües ütlema teatud maagilisi sõnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
