kätte maksma. DON CARLOS aga on Juanile päästmise eest tänu võlgu ja kättemaks lükatakse edasi. Don Juani oli kunagi varem tapnud ära komtuuri ja nüüd tahtis ta tema hauakambrit külastada. Seal oli komtuuri kuju ja don Juan käskis talt nalja pärast küsida, kas too temaga õhtustada tahaks. Juani imestuseks kuju noogutas. Don Juan teeb veel mitmeid patte. Noormees valetab oma isale, kes tema eluviisi ei salli, et ta mõistab lõpuks, kui halvad kombed tal on ning tahab end iga hinna eest parandada. Isa on selle üle väga õnnelik. Veel valetab ta don Elvira vennale, et ei saa naise juurde tagasi minna, sest on hakanud uskuma taevasse ja jumal on keelanud tal seda teha. Lõpuks on don Juani hingel nii palju patte, et tema juurde ilmub vaim, kes kinnitab, et mees on määratud hukatusse. Juan EI Lase vaimul enda seisukohti muuta ja tema juurde saabub komtuuri kuju, kes noormehel käest kinni võttes ta tapab.
Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega. Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused: Ahhailased ehk kreeklased kohandasid Kreeta rahuliku lossimajanduse kombed oma sõjakale ühiskonnale Tööriistad ja relvad pronksist Kreeklaste kirjast arenes kreeka lineaarkiri B, mida tänapäeval osatakse tõlgendada Mükeene on Balkani p-s tähtsaim loss. Losside eripära: Losse ümbritsesid kükloobilised müürid, mis on võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kunstis sõjatemaatika 1200 eKr toimus Vahemere idaosas rahvasteliikumine. 1100-800 eKr – tume ajajärk. Iseloomulikud tunnused:
Ajad on teised,inimesed endised. Inimesed on planeedil Maa eksisteerinud juba miljoneid aastaid.Läbi aegade on inimeste elustiil ja kombed muutunud.Vanasti olid teised ajad,kus inimesed pidasid sõdu,võideldi võimu pärast ja elati teiste elukommetega. Tänapäeva Ühiskond on suurel määral muutunud,kuid inimeste probleemid,olemus ning soov paremini elada on samaks jäänud.Inimsuhted on püsinud muutumatuna.Ükskõik mis sajandil elades ongi inimeste vaheline läbisaamine väga tähtsal kohal.Tülitsemised,armumised,vihkamised on loomulikud nähtused,mida tuleb igapäevaelus ette.Ammustel aegadel,kui
Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi. Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi
Ameerikasse sisserände kõrgajaga. Nagu 20. sajandil algul, nii saabub ka tänapäeval Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas. Lääne-Euroopas algas teine laine sisserändega Vahemere lõunarannikult. Tänapäeval saabub Lääne-Euroopasse inimesi elama Ees-Aasiast kuni Lõuna- ja Kagu-Aasiani välja. Rännete tagajärjed Immigrandid, eriti kui neid on palju, peavad uues elukohas kiivalt kinni oma senisest identiteedist, nagu näiteks nende usk ja kombed. See aga põhjustab erinevate rahvaste usu ning kommete segunemise, mis võib omakorda põhjustada uute uskude ja kommete tekkimise või hoopis väiksemate rahvuste usu ja kommete kadumise. Rahvaste ränded võivad põhjustavad ka rahvusrühmade vahel usaldamatust, konflikte ja vägivalda. Olulisemad rände sihtmaad tänapäeval Inimesed rändavad enamasti jõukatesse riikidesse, kus on rohkem võimalusi nii õppimiseks kui ka töötamiseks
Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest tulevad tagasi kodumaale, aga mõned kahjuks mitte. Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud välja rännanud inimesed leiavad parema töökoha ja ei taha sellest loobuda. Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast
tulevastele põlvedele ja olema uhked selle üle, sest see on üsna ainulaadne ka maailmas. Pärandeid saab oluliselt rohkem kaitsta ja säilitada kui pöörata neile rohkem meedia tähelepanu. Nii säiliksid vanad traditsioonid ka uute põlvedeni ja kanduksid veel edasigi. Ehitisi, allikaid jne saaks säilitada kui neid aeg-ajalt korrastada. Kultuuripärandil on meie ühiskonnas mängida väga tähtis roll. Tänu pärandile on välja kujunenud erinevad traditsioonid ja kombed, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele. Kõige tõhusam viis selleks tänapäeva ühiskonnas on meedia suurendatud tähelepanu, sest kõik inimesed on meediaga kuidagi moodi seotud. Tuleb hoida seda, mis meil juba olemas on.
Hiina 1. Xia dünastia oli Hiina esimene ajalooliselt dokumenteeritud dünastia. Valitses umbes aastatel 20701600 eKr. Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser Yu Suur. 2. Shangi dünastia oli Vana-Hiina teine dünastia. Selleaegset Hiina riiki nimetatakse Shangi riigiks. Shangi dünastia valitses Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi. [1] Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. [2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini () ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide k...
See tõttu tahetakse sellele viltu vaadata. Kuid me ei või unustada, et nende rahvaste jaoks on need tavad loomulikud ja just meie omad on võõrad. Me kõik oleme samas olukorras. Me kardame võõraid olukordi ja lahkuda oma mugavustsoonist. Tänapäeval rändavad paljud inimesed, erinevatel põhjustel. Me kardame uusi rahvaid, kes tulevad siia oma kommete, traditsioonide ja uskumustega, sest see sunnib meid tulema oma mugavusstsioonist välja. Siis ei ole siin enam ainult meie rahvas, kombed ja traditsioonid vaid neid on rohkem. Mida rohkem on need erinevad meie omadest, seda rohkem vaadatakse sellele viltu, selle asemel et olla avatud mõtteviisiga. Inimeste välimus ei peaks põhjustama mittetolerantsust. Me kõik oleme sündinud erineva kehakuju, naha-, juukse- ja silmavärviga. Need asjad teevad meist need, kes me oleme. Seni kuni me ei tee maha teisi, kes ei näe meiega samasugused välja, ja ei sunni neid olema sellised nagu meie, ei ole meil
Kõik mis toimub kodus ja kuidas vanemad üleskasvatavad oma lapsed. See on koguaeg olnud nii ja jääb ka nii olema. Vanemad ei leia piisavalt aega, et tegeleda lastega. Vanemate ja lapse vahel sideme loomine on väga tähtis, sest see annab nii vanematele ülevaate oma lapse tegevustest ning laps selle tagajärjel ei kaldu valele teele kuhu tavaliselt noored kukkuvad ehk siis noortekampadega ühinemine. Hakatakse elu elama nii nagu tahetakse ja kombed ning väärtused jäävad tagaplaanile. Kõik mis saadakse kodust kajastub välja lapsest iseendast. Mida saame me ühiskonnale head teha, et noortes ei väljenduks kuratlikkus. Kõige parem lahendus on ilmselt rohkem laste kasvatamisesse aega panustada. Saada noored virtuaalmaailmast välja ning julgustama neid suhtlema inimestega, tegeleda tegevustega mis on neile mugavus tsoonist väljas ja kujundada neile eluviisi mida järgida.
Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev
lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev. Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu. Emadepäeva traditsioonid, uskumised, kombed Emadepäeva põhiidee on emadele eelkõige tunnustust avaldada, samuti võimaldada emal kasvõi üks kord aastas puhata ja tegeleda talle meeldivate asjadega, vabastada ta igapäevakohustustest. Mitte teha võimalikult kalleid kingitusi ja muud sellist! Emadepäeva tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, vaid kuupäevad ja tähistamise traditsioonid on erinevad. Norras tähistatakse emadepäeva veebruari kuu teisel pühapäeval,
Folkloor e. rahvaluule,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika. Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus,elukutse,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algr...
Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi. Idamaadel aga avanes võimalus suhelda vabamalt muu maailmaga ning säilitada oma usk ja kultuur. Kuigi kaotused
(väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3. Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4. Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5
29. Memento mori Pea meeles, et oled surelik 30. Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim 31. Mente et manu Mõistuse ja käega 32. Nolens Volens Tahes-tahtmata 33. Nomine sunt adiosa Nimesid nimetamata 34. Non olet Raha ei haise 35. O sancta simplicitas Oh püha lihtsameelsus 36. O tempora, o mores Oh ajad, oh kombed 37. Oderint dum metuant Vihaku, peaasi, et kardavad (kirjanik Accius) 38. Omnia vincit amor Armastus võidab kõik 39. Otium reficit vires Puhkus taastab 40. Per aspera ad astra Läbi raskuste tähtede poole 41. Persona non grata Ebasoovitav isik (kasutatakse tihti diplomaatias) 42. Post nubila phoebus Pärast pilvitust päike 43
suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti. Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Kohalviibivalt mungalt võetakse vastu õnnistusi (pühitsetud vesi, õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi.
Samalaadselt saavad erinevad rahvad osa hoopis teiste rahvuste kultuurist ja ollaksegi jälle samm lähemale parema, terviklikuma ja ühtsema maailma loomisele. Ehkki arvatakse, et teiste rahvuste kommete, tehnoloogiate, toodete jt iseloomulike joonte üleilmne levik tekitab liigset kultuuride erinevuse vähenemist, mis iseenesest ei ole vale, ent mida ei saa ka lõpuni õigeks pidada. Igal kultuuril on oma algsed põhitõed ja tõekspidamised, rahvustoidud, keel ja kombed, mida saavad ülemaailmselt üle võtta kõik huvitatud olevad riigid, jäävad selle algsed juured ikkagi sinna, kust need pärit olid. Seega toimub küll kultuuride segunemine ja ehk ka uute teke, ent algsed algmed siiski jäävad. Globaliseerumine on veel kaasa toonud globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengu, kasutades tehnoloogiaid nagu internet, side-satelliidid ja telefonid. Tänapäeva postmodernses infoühiskonnas on internet möödapääsmatu ja telefon hädavajalik suhtlemis- või
üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka
aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad. Tollal usuti, et kui sa midagi head teed, surud usku peale, siis saad sa järgmises elus parema positsiooni ehk elu ning õnne. Tööjõule tasuti ka maalappide kinkimisega. Minu arust on see väga naiivne, et sa jätad oma pere ning rändad kuhulegi tühermaale, et paganliud kombed maha suruda. Pean seda totraks, sest taevas parema elu saamine ei ühti minu põhimõtetega. Ning oma pere hülgamine aastateks põhjustab veel omakorda mitmeid muresid. Naine jab lastega üksi tööd rügama ning naabrimehe hooleks. Eelkõige tuleks oma pere seltsis aega veeta ning neid kodumaal heaolu nimel toetada. Võim on läbi aegade olnud tähtsal positsioonil. Ka tollal sõditi võimu pärast. Paavst oli andnud oma heakskiidu sõdida. Ma arvan, et paljud hullud ja nõdrameelsed
enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud
Enamasti moodustasid nüüd sõjaväe germaanlased. Rooma provintsid olid arengutasemelt ja ajaloolt väga erinevad, kohalik võim püüdles iseseisvusele- varasemalt lubas Rooma kõigile Itaalia kodanikele rooma kodakondsust. Vallutatud rahvastega kehtis aga põhimõte jaota ja valitse-. See tähendas, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid eraldi. Roomlased jätsid puutumata allutatud riikide elukorralduse,sealse usu,keele ja kombed ning sageli ka tavapärase eluviisi. Seega saidki kõik alad eraldi ja omalkäel edasi areneda. 3 4 sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Nad olid roomlaste liitlased, kuid tegutsesid iseseisvalt. Germaanlased hakkasid vaikselt Rooma territooriumi üle võtma
Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid). Leidub ka judaiste ja kristlasi. Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. Peale Türgi uurimist tekkis mul ise seda kohta külastada. Seal on Eestiga võrreldes teistsugune rahvas ja teised usundid ja kombed. Ma tahaks kunagi selle kohta veel rohkem teada saada ja ise veel uurida. Aga kui küsida peale seda uurimist, kas Eesti või Türgi, on mu kindel otsus Eesti. Minule omane. Tõrva Gümnaasium Referaat Türgi rahvastik Autor: Silva Pärna
paljud pagulaste vastu. Mina olen pigem nende poolt. Pole kerge elada riigis, kus pidevalt sõjad. Pead elama pidevad hirmus, et homset päeva ei pruugi sinu või su perekonna jaoks tullagi. Kodu peaks olema koht, kus sa tunned ennast turvaliselt ja mugavalt. See aga pole võimalik kui sa pidemalt tulistamise ja vägivalla keskel pead olema. Samas aga ei kujuta ette, kuidas nad teisse riiki minnes hakkama saavad. Teine keel, teised traditsioonid ja kombed ainult raskendavad olukorda. Lootma peab ainult sellele, et nad oma uude elukeskkonda sulanduksid ja et riikides valitseks tolerants. Väärtushinnangud ja arusaamad põhineval käibetõel, et mida sa ei taha et sulle tehtaks, seda sa ei tee ka teistele. Seda järgivad inimesed, kes maailma õigesti mõistavad. Teised aga hoolitsevad ainult enda heaolu pärast ja ei teevad kõik sellejaoks, et tagada endale unistuste elu
Tõesti abivahendite olemasolu abiliseks olnud globaliseerumine, kuid siiski on kasutatud natukene ka meie inimeste ajusid ja teadmisi. Kui on mainitud, et globaliseerumine toob eri kultuure üksteisele lähemale, siis alati ei tähenda see head. Näiteks globaliseerumine on hakanud kaasa tooma kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Samuti on seda teinud ka uute tehnoloogiate levik maailmas. Aga tehnoloogia pole ainus asi, mis maailmas võib hulgi levida. Samuti levivad erinevad kombed ja tooted. Näiteks ülemaailmselt tuntud kiirrestorani McDonaldsi levik on rikkunud nii mõnegi inimese toidukombed, kuna teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Kõige imelikum globaliseerumise juures on see, et kiirrestoranide levik ja mõju on poole efektiivsem kui näiteks aasia kultuurist pärit restorani levik. Sellest saab järeldada, et läänest tulenev mõju globaliseerumisele on suurem kui teisel pool maailmast.
tagasi. • Hawaii lapsed usuvad,et jõuluvana tuleb nende juurde paadiga. LOODUS Hawaii saared moodustavad loode kagusuunalise saarteaheliku.Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16600 ruutkilomeetrit.Kagupoolsemad saared on nooremad.Hawaii saarestikus on viljakas muld ja soe kliima.Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207m kõrgune Mauna Kea.Hawaii 4 suuremat saart on: •Hawaii •Maui •O'ahu •Kauai HAWAII KOMBED • Kui Hawaiil minnakse külla,siis on kombeks võtta kaasa kas mingi magustoit või kingitus • Pulmades on kombeks voltida origamisi,see peaks tooma pikka ja õnneliku elu. • Hawaii elanikud usuvad üle 400000 jumala. • Hawaiil on rütmkas ja lõbus muusika. • Neil on väga palju traditsioone ja rituaale • Tavaliselt kui külalised lahkuvad antakse neile toitu kaasa. SAARED Hawaii Maui Maui saar on looduslikult kõige
suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5
1. Mille põhjal saab väita, et eestlane on sama usklik rahvas kui mõni teinegi? Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku.
doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema
võimalus interneti kasutamiseks, kus ka on kõige levinum inglise keel. Läbi interneti saab suhelda erirahvusest inimestega ning ka meedia püüab näidata internetis maailma täpselt sealt vaatevinklist, kust parasjagu vaja. Tehnoloogia kiire areng globaliseeruvas maailmas vähendab riikide vahelisi erinevusi, sest inimestel on rohkem võimalusi suhtlemaks kogu maailmaga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, jne. Kuid globaliseeruvas maailmas on raske ära hoida riikide ja kultuuride erinevuste hävimist. Inimeste suhtlemine on rahvusvaheline, rääkitakse palju inglise keelt, internetis püütakse inimestele jagada sama informatsiooni maailmast. Inimesed kannavad sama brändi rõivaid ja kuulavad ja vaatavad samu filme ja muusikat. Maailma kodanikel kujunevad sarnased uskumused, tõekspidamised, väärtushoiakud.
püüdmata lihtsalt joonduda Lääne eeskujude järgi. Teda on sageli võrreldud Puskiniga, sest nende teened vene rahvusliku kultuuri kujundamisel on ühesugused." Nad mõlemad lõid "vene keelt" üks luules teine muusikas." Kirjutas Glinka ja Puskini kohta V. Stassov. Glinka loomingu rahvuslikkus ei ilmne üksnes helikeeles, vaid ka teoste ainestikus. Materjali on talle andnud episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, vanad kombed ning olustik. Sidemed rahva elu ja folklooriga teevad Glinka loomingu omaseks ja mõistetavaks kõige laiematele hulkadele. Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840)
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei ol...
selginesid reiside käigus. Suhtlemisoskus, osavõtlikkus ning õbralikkus aitasid autoril Soomes kohaneda ning kohalikudega hästi läbi saada. 8. Raamatud lugedes sain teadmisi talvel krõbeda kesk-Soomes kliima kohta, mis on keskmiselt -20 kraadi. Jõgede ning järvede rohkusest Soomes olin teadlik, maastikust ja selle reljeefist andis raamat uusi teadmisi. 9. Soovitaksin lugeda seda raamatut, et teada saada, millised on meie põhjanaabrite tavad ja kombed ning kuidas nad selles raskes kliimas hakkma saavad. Kuna raamatus kirjutatakse palju loodusest, soovitaksin seda raamatut lugeda loodushuvilistel. Mathias Külvi 8.b Tallinn, 2017
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. saj...
Sisukord: SISSEJUHATUS....................................................................................................... 3 KATSIKUD EHK VARRUD........................................................................................ 4 VARRULISED EHK KATSIKULISED..................................................................................5 VADERID................................................................................................................................6 INIMESTE KOMBED...................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................................9 2 Sissejuhatus
peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev. Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal
11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abiellumisega seotud tavad ja kombed? 19. Millal lõpeb abielu? 20. Kuidas mõjub lahutus lastele? 21. Kirjelda lapsevanemaks olemises nelja erinevat vanemluse alaliiki. 1. Perekonna ülesanded: SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt
1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3
Hinduism Raik Eek 10b Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatah...
On ju ometigi nii, et ,,kõik mis ei tapa, teeb tugevaks." Kindlasti on äärmiselt raske praegu nii riigil kui inimestel hakkama saada, kui tuleb leppida praeguse olukorraga ning alla neelata praegused kasinad võimalused. Eesti kultuur on väga mitmekesine. Mitmekesiseks teeb kultuuri see, et Eestis elavad erinevast rahvusest inimesed. Kõige enam kujundavad lisaks eestlastele meie kultuuri venelased. Kuid äärmiselt märkimisväärne on see, et igas kihelkonnas on alles veel oma kultuur, kombed ja tavad. Need hakkavad küll tasapisi hääbuma, kuid loodetavasti ei kao need täielikult. Eesti on meie endi nägu. Meie ise oleme kujundanud ning vorminud Eesti riigi just selliseks nagu ta on Väike, armas riik. Kindlasti on meil põhjust uhke olla endi kätetöö üle ning me peaksime olema oma riigile truud, hoidma ja armastama teda.
Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16. sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713. aastal. Euroopalikud kombed ja teadmised tungisid India ühiskonda peamiselt ristiusu ja misjonikoolide kaudu. Rajati inglise teadlaste poolt mitu teadusasutust, kus India õpetlased omandasid teadmisi ja uurimiskogemusi. William Jones asutas Bengali Aasia Seltsi, mis kujunes suureks teaduskeskuseks. 1787. aastal rajati India botaanikaaed, kus hakati aretama india teepõõsast. Briti valitsusvõimude toetusel avati mitmeid koole. 1780. aastal hakkasid ilmuma esimesed ajalehed
tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult maailma lõpp. Religiooni saab suhtuda kahte viisi : Kas oled usklik ja usud, või siis vastupidi. Mulle jäävad alati meelde tapatalgud, mis hoiatavad mind selle eest mida võivad inimesed jumala nimel toime panna. Ja need vägivallapuhangud on liiga tihti kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse
Tsivilisatsioonide alguses kujunes välja mõlema riigi jaoks suurim saavutus - kiri. Paljud tunnevadki neid riike kui kirja loojaid. Mõlemal riigil oli oma kirjastiil, mis oli inimestel väga raske omandada - Egiptlastel hieroglüüfkiri ja Mesopotaamialastel oli esialgu piltkiri, millest hiljem arenes välja kiilkiri. Kuigi kummagi tsivilisatsiooni kujunemine ei erine üksteisest eriti suurel määral, siis minu jaoks oli omapärasem Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine. Nende kombed, tavad, kultuur ning saavutused tunduvad veidi suuremad ning silmapaistvamad, kui Mesopotaamia tsivilisatsioonil. Aireen Talivee 10.A
4.Missugune on teose sõnum lugejale? Nõustun või mitte ? Miks ? Raamat kajastab kirjeldab Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. 6.Tee kokkuvõte teose põhiprobleemidest? Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine või 7.Missugune on su lemmiks karakter , miks ? Kes on ebameeldivam tegelane , miks ? Minu lemmiks karakter oli Isa Goriot, sest ta oli vanake , kes oli oma elu pühendanud
Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel. Pahatihti on selline käitumine tingitud soovist saada elamisluba välisriigis. Nii, et
ma tean, et ma midagi ei tea scio me nihil scire teadmine on jõud scientia potentia est kui palju inimesi, nii palju arvamusi quot homines, tot sententiae mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quid licet Iovi, non licet bovi rohkest naerust tunneme lolli per risum multum cognoscimus stultum läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra raha ei haise pecunia non olet kõike väärtuslikku kannan endaga omnia mea mecum porto oh ajad, oh kombed! o tempora, o mores! pole halba ilma heata nullum malum sine bono est ükski reegel pole ilma erandita nulla regula sine exceptione sellele, kes tahab, pole miski raske nihil volenti difficile est terves kehas terve vaim mens sana in corpore sano pärlid sigade ette margaritas ante porcos käsi peseb kätt manus manum lavat suure kiitusega magna cum lande hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit
Need on väga olulised mitte ainult demokraatia, vaid ka rahu ja riikidevahelise koostöö jaoks. Enim isoleeritud riikidel on rohkem piiratud ja traditsioonilised väärtused, mis puudutab sugudevahelist võrdust, seksuaalset liberaliseerimist, sallimist, välismaalaste usaldamist, teise usu esindajate sallimist ja muid taolisi asju. Mina arvan, et tsivilisatsioonide kokkupõrge on võimalik just kultuurilisel tasemel, sest igas kultuuriruumis on erinevad tavad ja kombed, mis teistest kultuuriruumidest erinevad ja seetõttu erinevaid konflikte tekitavad. Samas võime me olla nii eestlase kui ka eurooplased kaotamata oma identiteeti eestlasena. Merily Luik 12.C
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajamineva...
baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng. Areng on muutnud kultuuri mitmekülgsemaks ja laialdasemalt võetavaks. Võib küll öelda, et viinakultuur on palju süvenenud ja arenenud ja on toimunud moraalne allakäik, aga samas on rahval endiselt meeles ka vanad kombed ja tavad. Pigem süveneb ajaga rahvuskultuur ja hinnatakse seda aina rohkem, sest just see ju üht rahvust ühendabki.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
