Keskaeg Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele.See on pikk ajajärk,mis kestis umbes 10 sajandit.Keskaeg oli segaduste ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeeseme...
ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! KOREA v Kristlikud kombed ei ole eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel käiakse ühe sõbra akna alt teise akna alla ning nii äratatakse nad üles. Aja möödudes lõpetavad tänavalaulikud oma kontserdi ning kaunis
........... VANAD MATUSEKOMBED JA SURMAENDED EESTIS Referaat Koostaja: ...... Klass: .... Juhendaja: .... ........ 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 3 2. MATUSEKOMBED ...................................................................................... 4 3. SURMAENDED ........................................................................................... 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ......................
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Pa...
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rah...
ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua. MILLEST Üksikisik vastutab oma otsuste eest, aga tihtilugu oodatakse, et ta alluks ka LÄHTUTAKSE perekon...
Tai kuningas on Rama XI kes sündis 5 detsembril 1927 USAs. Viisid kuidas teda austatakse on näiteks et iga kord kinos enne filmi algust tõusevad inimesed üles ja annavad valvet samal ajal kui jookseb klipp mis räägib kuninga elust. Tai kuningannat Sirikiti peetakse kõikide taide emaks ning tema sünnipäevask, 12. August, kinivad kõik oma emadele kinke ja lille. Samuti jäid mulle meelde kui väga erinevad taide kombed eestlaste omadest. Kasvõi see et tai naised ei taha üldse pruunid olla, vaid tahaksid lumivalget nahka. Samuti kirjeldas autor väga hästi tai toitu. Mulle jäi väga hästi meelde vürtsikas mereandide salat yam talee, milles on sibul, mereannid ja tsilli. Ma tahaksin kindlasti seda millalgi proovida, soovitatavlt ise Tais olles. Raamat oli huvitavalt kirjutatud ning ma tahaksin kidlasti millalgi Taid külastada.
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks et...
docstxt/136016569105.txt
Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus Teada-tuntud on arusaam, et prantslased on ,,konnaõgijad", venelased on alkohoolikud, sakslased on pedantsed ja ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahel...
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
Keskaja linlane ja linnaelu 13. sajandil toimus agar linnastumine, mis muutis keskaja inimest. Linn pakkus õppimise ja eneseharimisvõimalusi. Linlane sõltus turust, kus valitses raha. Domineeris kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Eelkõige oli linn majanduskeskus, mille süda oli turg. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus. Elati enamasti tihedalt koos. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, sell...
About Tea "Shall I put the kettle on?" or "Would you like a nice cup of tea?" are questions you might be asked if you visit someone's home in the UK. The traditional English drink is tea - it is drunk throughout the day and is often made during social occasions. Coffee has become popular in recent years, but many people continue to drink tea. In the UK there are as many different ways of making and drinking tea as there are flavours. People drink Indian teas, Chinese teas, herbal teas, and fruit teas. English tea is specially adapted for UK tastebuds. To make a cup of English tea the first step is to boil some water - usually in an electric kettle. Traditionally the drink is then made by pouring the boiling water into a teapot and adding tea leaves. The leaves are left to infuse, or brew, and when it is ready the liquid is poured into teacups through a strainer and drunk with milk. Nowadays, many people use teabags, which are perfora...
Kirjelda oma sõnadega mis on etikett? Käitumisreeglistik Nimeta kolm tervitamise viisi. 1. sõnaline 2. sõnatu 3. füüsiline Töösituatsioonis: Mees alluv ja nais ülemus, kes teretab keda esimesena ja kes annab käe esimesena? Mees tervitab esimesena ja annab käe ka esimesena. Milliseid peakatteid ei võta mehed peast tervitamisel? 1.sõjaväevormi müts 2.usklike peakate Millisel juhul võtavad naised tervitamisel ära peakatte? Täida lünk: Äripartnerid on ...................................................võrdsed. Nimeta kaks visiitkaardi liiki. 1.ametikaart 2. lihtkaart Visiitkaardi rahvusvaheliselt kõige enam levinud mõõtmed? 9x5 Kuhu kirjutatakse visiitkaardil aadress? Parem alumine nurk Helistamine. Millega algavad kõik telefonikõned? 1. tervitasisega 2.enese tutvustamisega Millal võib ühepoolselt kõne lõpetada? Hea sõber, tuttav Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupid...
Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on ho...
Budism Kuna ma olen Kristliku Nelipühi kiriku kasvatusega, kus kõik on ilus, armas ja rõõmus, siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas as...
Türgi Türgi Vabariik · Riigihümn Ýstiklal Marþý · Pealinn Ankara · Pindala 783 562 km² · Rahvaarv 75 627 384 (31.12.2012) · Rahvastiku tihedus 96,5 in/km² · Riigikord: parlamentaarne vabariik · President Abdullah Gül · Peaminister Recep Tayyip Erdoðan Keeled · Ametlik keel on türgi keel Räägitakse veel : · kurdi keelt · araabia keelt · kreeka keelt · armeenia keelt Türgi lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toit · Türgis süüakse palju valget leiba (saia). · Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga. · Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud. · ...
Tubli kodanik näeb iseend just sellisena nagu ta on ning elab vabana, ilma ühegi kahetsuseta eluteel. Kui sellist eluviisi jörgida, siis see ongi kõik, mida on vaja, et olla terve ning tubli inimene. Sageli aga ei olda iseenda ega oma välimusega rahul, mistõttu peidetakse oma kehaved suursuguste riiete varju, lootes, et see teeb asjad olematuks, kuid nii see siiski ei ole, tegelikkus jääb tegelikkuseks. Ühesõnaga on targa ja tubli inimese kombed lihtsad, kuid loomulikud ning korralikkus on tema voorus.
Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta. Lisan pilte. Üldandmed
Raamatu viimane suurem osa peatub pidustuste põhielementidel: pidusöök-ja jook, tantsud ja mängud, turniirid, käitumisnormid ja nende rikkumine, pidustused ja ruumikasutus, finantseerimine. Kokkuvõttes leiab autor end rahul olevat püstitatud eesmärkide saavutamisega. See sai võimalikuks tänu säilinud allikatele Riia ja Tallinna mustpeade peokorralduste kohta, mis on ainulaadsed terves Euroopas. Pidustuste analüüs näitas, et siinsete pidustuste valik ja kombed sarnanesid suuresti Põhja-Saksamaa, Taani, Rootsi ja Madalmaade peotraditsioonidega. Samas on töö autor jõudnud tänu allikatele huvitavale faktile, et Liivimaal on tegeldud selliste lõbustuste nagu piigitantsu ja mõõgatantsuga, mis olid tuntud hoopis mujal Euroopas. Samuti võib mainida, et turniiripidamise traditsioon oli teistes Läänemere maades nõrgalt esindatud. Millest see tuli? Ilmselt tundis kaupmeestest linnaeliit end aristokraatiale lähedal olevana ja
Typisch Deutsch Klasse 11 2009 Einführung Ich schreibe über dieses Thema, weil ich weiß nicht sehr viel über das deutsche Volk und die deutsche Kultur und Gewohnheiten, aber ich möchte wissen. ,,Die Deutschen sind zuverlässig, fleißig und haben keinen Humor." Das denken sie jedenfalls über sich selbst. Doch was sagen Nachbarn und Besucher über die Bewohner der Bundesrepublik? Was ist typisch deutsch? Die europäischen Nachbarn halten die Deutschen vor allem für gut organisiert, akkurat und leicht pedantisch. Deutschen sind in der Regel davon überzeugt, dass sie die meisten fairer, zuverlässiger und die Menschen in der Welt . Die deutschen sind sehr talented in Sprachen, aber oft fehlt ihren Wissen über fremde Kulturen. Sie werwenden die Deutsche Sprache immer wenn es möglich. Sie haben as Gefühl, dass Sie sind viel effektiger und gründlich, wie die andere Leute....
Sallivus ei ole alati positiivne, seda saab võtta ka negatiivselt, näiteks võib tuua selle, kuidas suhtutakse erimaade traditsioonidesse või uskudesse. Inimesi kiusatakse taga sellepärast, et mõnele inimesele lihtsalt ei mahu pähe see, et inimesed on erinevad. Kuid inimesed ju ei pea alati kõike sallima ja omaks võtma. Sisemuses me ju tegelikult ei pea sallima näiteks teatud inimest, või meile ei meeldi näiteks teatud inimese kombed ja lihtsalt selle pärast me ei salli teda, me ei ole harjunud sellise käitumisviisiga. Kuid kõike ei pea ju ütlema välja? Siin kohal tuleb jutt juba viisakusest. Kõikidel asjadel on omad piirid ning iga inimene peaks enda jaoks kehtestama need. Seda ei saa nimetada otsekohesuseks, et me ütleme kohe kõik välja mida mõtleme. Me ei saagi ju igale ühele meeldida. Inimestele ei tohiks sundida peale oma seisukohti, kuid samas ei tohi ka enda arvamusest sellepärast loobuda.
.. 9 9. Lipp ja vapp........................................................................................................ 9 10. Aeg................................................................................................................. 10 11. Inimesed......................................................................................................... 11 12. Tai köök........................................................................................................... 11 13. Kombed.......................................................................................................... 11 14. Tai massaaz.................................................................................................... 11 15. Tai poks........................................................................................................... 12 16. Bangkok.......................................................................................................... 12 16.1. Ajalugu............
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esi...
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud ...
inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina, kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab. Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest. Ei ole veel märgatud, et usk või uskmatus annaks kellelegi erivõimeid või muudaks teda teistest paremaks. Lõppude lõpuks, me oleme kõik lihast ja luust inimesed, olenemata meie tõekspidamistest.
kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................
Põhja Itaalias võib üksik naisterahvas restoranis keha kinnitada, ilma et keegi talle ligi tikuks. Aga kui ta peaks ringi vahtima, siis äratab see tähelepanu ning mehed jäävad talle otsa jõllitama, näod naerul. Lõuna Itaalias ei tule meestel pähegi, et naine võiks üksinda lõunastada, üsna tõenäoliselt tulevad nad enda seltskonda pakkuma. Seepärast tuleks võtta üksi restorani minnes lugemist või näputööd kaasa. Sellega annate märku, et tahate üksi olla. Toit, kombed ja traditsioonid: (Kersti Vellearu) Itaalia külalislahkusel on ärielus tähtis koht. Enamasti tähendab see sööminguid restoranides. Kui te ei taha võõrustajaid solvata, võtke kutse vastu isegi siis, kui te end halvasti tunnete. Söögi ajal hoiab itaallane mõlemad käed laua peal, sest käsi ei sobi sülle panna. Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike antipasto (eelroa jaoks) taldrik, selle all on
TEETSEREMOONIAST Referaat Sissejuhatus Tee on olnud inimkonnale tuntud juba üle 5000 aasta ja oma pika ajaloo jooksul on ta levinud üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et
Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad t...
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa. Tööjõud- tööealised ja töövõimelised i...
nende kultuuri omandamisele. Hoolimata asjaolust, et erinevate kultuuride tundmisega on vähenenud riikide omavaheline vaenulikkus, on ühe rahva kultuuri ülevõtmine teise poolt siiski suureks probleemiks. Kuna see toimub nii kiiresti ja spontaanselt, ei pruugi tulevikus inimene aru saada, kust on tekkinud tema komme süüa kartulit pulkadega. Tänu globaliseerumisele kaob teatud riigi omapära ja Maa muutub üheks suureks ,,halliks keraks", kus käitumised ja kombed on ühesugused ja üksluised. Mõni riigile oluline tava võib koguni kaduda, koos sellega ka terve riik. Sandra Roosna 12.A
Holokaust. Pärast II maailmasõda rändas massiliselt juute Iisraeli aladele. 1947 otsustas Suurbritannia, kellele Iisraeli alad kuulusid, jagada Iisrael kaheks riigiks Araablastega asustatud Palestiinaks ja juutidega asustatud Iisraeliks. 1948 Araabia-Iisraeli sõda. 1949 lahkusid inglased Iisraeli aladelt. Iisrael võitis kodusõja ning kuulutas välja Iisraeli riigi. Massiliselt saabus Tõotatud maale juute üle kogu maailma. Juutide kombed ümberlõikamine- poisslastel 8. Päeval pärast sündi Sabat- Juutide püha päev, mis algab reede päikeseloojangul ning kestab laupäeva päikeseloojanguni. Kehtib töökeeld. Kosher-toit.- loomad peavad olema tapetud kindlal rituaalsel viisil, et nad oleksid toiduks kõlblikud.
päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet
niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama
Mekas kõinud võib lisada oma nimele hadzi nimetuse. Usufanatism Islam seisab kõrgemal kõigist teistest vääruskudest. Maailm jagati islami maa(dar-al- islam e usupiirkond) ja sõjapiirkond(dar-al-harb), kuhu islami usk tuli viia rahulikul teel või relvaga. Dzihaad- püha sõda; iga võitlusvõimeline moslem on kohustatud osalema. Suhtumine alistatud rahvastesse olenes sellest, kas tegemist oli kristlaste-juutidega või pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine)
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõits...
„Minu Jaapan“ Reis jaapani Turistid Üliõpilased Üliõpilaselamud Magamiskoht korteris Jalanõude kombed elamiskohas Pesemis kombed Õliahi Kliima Prügivedamis kord Majade ehitus Haridus tasemed Usk Tähtpäevad Templid Bambus Kujud Suusakuurort Teeninduskultuur Toidud Hooajatöötajad Välismaalased(reklaamimine) Tokyo Käitumiskoolitused Firma ühiselamud Töötajate perekondade väljasõidud Firmade hierarhia ja käsuliinid Firma ühtsus Ettevõtete koosolekud Korteri üürimine
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde kirjastus Varrak 2006, Tallinn http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html ( 09.10.2017) http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/ ( 09.10.2017)
Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolust, sest keegi ei levita ega räägi noortele eestlaste just nendest traditsioonidest, mis pole eestlastele kuskilt mujalt koos teiste rahvastega sisse toodud. Noored liiguvad üha rohkem ümber kaubanduskeskuste ja istuvad toas arvuti taga. Tänu sellele me ei pruugi tulevikus teistest riikidest enam üldse eristuda, sest meil on teiste maade kombed, mis võtavad võimust üha rohkemates riikides. Meil oleks palju traditsioone mida tähistada ja ka teistele tutvustada, vanemad generatsioonid ei suuda seda levitada niimoodi nagu suudaksid seda noored. Aga kahjuks hoiavad noored millegipärast eemale oma vanavanematest ja ei õpi seda mida ei õpetata koolis, vaid pärandatakse põlvest põlve. Nende päranduste hulka kuuluvad ka traditsioonid mis on välja kujunenud just selles suguvõsas. Seepärast ei teagi Eestis elavad
Rooma , Itaalia lipp ja vapp . Rooma pindala :1285 km² Elanikke: 2 741 100 (2009) Itaalia riigikeel Itaalia riigikeel on itaalia keel. Populaarsed on ka inglise ja prantsuse keel. Ehkki itaalia keel on normeeritud, kõneleb umbes 60% rahvastikust murret. Lõuna-Tiroolis on kaks ametlikku keelt: itaalia ja saksa. Mõningates mägipiirkondades kõneldakse ladiini keelt. Tavad ja Kombed Itaallased on soojad ja sõbralikud inimesed. Alljärgnevalt on välja toodud mõned näited itaallaste käitumismaneeridest : Tervitamine - itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummagile põsele, alguses paremale ja seejärel vasakule. Esmakohtumisel on tavaline käepigistus, mis on siiski soe ja sõbralikult tervitav. Tavad ja Kombed Kaupluses käitumine - väikeses poes on tavaline müüjat või poeomanikku koheselt
Kaart Usundi kujunemine Hiinas, Lu provintsis õpetlane, K'ung-fu- tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muusika raamat (Yuejing). Nelikraamat (Sishu) Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Mengzi (Mencius),
· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks
Islam 6.E Anastasia Gorbunova Ekaterina Holodnaja Natalia Beresneva Reelika Lemsalu 2014 MIKS SEE USK ON HUVITAV? Islamil on oma rituaalid,kombed ja traditsioonid. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon. Eeldatakse, et Islam on religioon nr 1 aastaks 2030. Islami kalender põhineb kuu faasides. Ta on umbes 11 päeva lühem 365- päevase gregoriuse kalendri KOMBED JA TRADITSIOONID Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid
Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai - laama. Igapäevaelus avaldub budism altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises jne. Kantakse amulette ja talismane. Kombed Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Kombed erinevad piirkonniti Näiteks Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Sümbolid Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Sümbolid Seadmuseratas ehk Dharma, 8- osaline ratas Lootos Pühad paigad
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt
2 ühiskonnas informatsiooni ja kogemusi, mille tõttu inimestel tekib ühtne hoiak ja mõtlemisviis. Kindlasti määravad just traditsioonid mõnes mõttes seda tausta, kuidas inimene käitub ja suhtleb ühiskonnas. Euroopa inimesed on haritud ja kaasaaegsed, mis annab neile võimaluse uurida ka teiste kultuuride elulaadi ja võtta omaks ka teiste rahvuste traditsioonid ja kombed, et ennast suhtlemisoskuses arendada. Tihti mainitakse, et üheks suhtlemiserinevuseks võib-olla inimeste emotsionaalsus. Kuid seda võib pidada müüdiks ja stereotüübiks, sest kõik inimesed, kes elavad Baltikumis ja omandavad selle kliima mõjul enam-vähem sarnast temperamenti ja emotsionaalsust. Kui vaadelda näiteks Itaaliat ja Hispaaniat, siis päikselised ilmad ja soe kliima mõjutab inimeste emotsionaalsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
