1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev...
Keskriigid ( Kolmikliit) (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Esimese maailmasõja põhjused · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) · 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat
........................................................................................ ............................................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................................. 9. Millised suurriigid omasid kolooniaid Ameerika mandril? Inglismaa; Prantsusmaa 10. Millise aja järel ja millal kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas? Seitsme aastase sõja tagajärjel 1756-1763 inglastele 11. 17. sajand oli sõdade ajajärk. Millised sõjad olid Ameerikas, millised Euroopas. ....................................... ............................................................................................................................................................................. . 12
Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED 3 Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid
Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks. Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika väljakuulutamist kuulutas James Monroe välja Monroe doktriini, mis keelas kõigil riikidel häirida Ladina-Ameerika ühtsust (ehk keelas neil neid riike mitte vallutada). Seetõttu rajasidki Euroopa riigid oma kolooniaid kõikjale mujale maailmas ning jagasid sedasi enam-vähem terve maailma ära. 19. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopast kaduma ka orjus, mis inimeste vabadust tugevalt piiras. Kui Euroopast kadus orjandus, oli see USA-s väga levinud. 1860. aastal, kui USA presidendiks valiti Abraham Lincolm, oli tema peamisi lubadusi orjanduse kaotamine terves Ameerikas. Kuna Põhjapoolsetes piirkondades orja jõudu väga ei kasutatud, siis sellest loobuda ei olnud raske
staatus Prantsusmaal ning õiguslik alus oma usku praktiseerida. See oli oluline samm religioossete pingete leevendamisel ja ametlikult usu tagakiusamise lõpetamine Prantsusmaal. Välispoliitika Louis XVI tuli võimule pärast ebaõnnestunud seitsme aastast sõda ja raskustes oli nii militaarpool kui ka sõjaline austatus teiste välisriikide poolt, kui ka omaenda sõjaväe poolt, mis oli suuremalt jaolt hävinenud ja laostunud. Peale seitsme aastast sõda kaotas Prantsusmaa väga palju kolooniaid Suurbritanniale ja Louis XVI üritas neid tagasi võita toetades Ameerika Kodusõda. Prantsusmaal oli endiselt tugev mõju Lääne-Indias ning seal säilitati 5 kauplemispunkti. See andis võimaluse Louis XVI Suurbritanniaga võimu võitluseks India üle. Samuti toetas Louis XVI ka suurel määral maailma-avastajaid ja maailmarändureid. Surm Louis XVI ja Marie-Antoinette vangistati ja mõisteti hukka. Louis XVI mõisteti süüdi kahes
Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika
*Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj. * Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Põhjused: *Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire.
Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9
), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele. Kõige rohkem kolooniaid olid seal inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti tulidki Inglismaalt. Inglastel oli 13 kolooniat. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis18. Saj II poolel nende maksukoormat tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond isolatsionism - eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on
Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros *Büblos , mis said oma rikkuse transiitkaubandusest EesAasia, Egiptuse ja l nepoolsete Vahemeremaade vahel. Rajasid kolooniaid Vahemere rde (n iteks Küprosele ja PhjaAafrikasse) Langesid erinevate vrvimude k tte (Assüüria, UusBabüloonia, P rsia) Sisekorralduselt sarnanesid Sumeri linnadega, riigi eesotsas oli kuningas, vabad kodanikud m jutasid poliitikat rahvakoosoleku kaudu. Suur mju kaubandusega tegelevatel ülikutel. T htsaim kultuurisaavutus t hestiku leiutamine II aastatuhandel eKr, sellega kaasnes hariduse
Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak.
andis hitler käsu sb luftwaffe lõid itaalia üksused puruks, jõududega põlvili surua. Hoolimata vallutades suure osa liibüast.SB SB vähematest lennukitest ja tänu ründas teisigi Itaaliale kuuluvaid hävituslennuk spitfirele suutsid siiski Aafrika kolooniaid ja vallutasid need. inglased peale jääda.Hitler sai esimese tagasilöögi IIMS. · Sõda merel ja õhus-Hitler alustas allveesõda Atlandi okeanil, üritades · Saxa vallutab Balk ps.-hitler läbilõigata SB varustusteed. Sx
Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Spikrivabrik Savi 10.a klass 1. Viikingite laevad
Rooma võim vallutatud maades Rooma põhimõtteks oli ,,divide et impera" ehk jaota ja valitse. Selle poliitika mõtteks oli pidada läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi, kehtestati erinevad sõltuvus tingimused ning elukorraldus jäi puutumata. Itaalias võeti ära osa maast ning sellest moodustati Rooma riigi maatagavara- ühiskondlik maa, mida jaotati vaesematele või anti rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid- kolooniaid. Need olid sõjalised tugipunktid. Osad linnad saavutasid munitsiipiumi staatuse. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased ning nad pidid oma sõjaväe Rooma käsutusse andma, kuid ei pidanud maksma makse. Väljaspool Itaaliat asusid Rooma provintsid, kellel oli omavalitsus ning võimul asehaldur, kes korraldas sealset elu ja kaitses välisvaenlaste eest, kuid tihti kasutas oma positsiooni rikastumiseks. Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal
ookeanil käis vilgas merekaubandus hindude ja araablaste vahel, tänu millele sai tähtsamaks India läänerannikul paiknev kaubalinn Kalikut, sest seal veeti India kaupu Araabiasse ja edasi muudesse Euroopa maadesse. Eurooplastele olid lemmikud India kaupadest vürtsid, muidugi tunti ka meistrite käsitöötooteid, milleks olid kuldnõud, hõbenõud ja töödeldud kalliskivid, tänu sellele on Eurooplaste jaoks India muinasjutuline rikkuste maa. 16. sajandil hakati rajama kolooniaid, sest Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja suurbritannia kasutas ära India sisekonflikte, mis vahepeal tekkisid. 3 3.India rahva riietus India tavariietus on enam-vähem moekas ja läänelik, kuid arvestatakse kliimaga, sest peamiselt on seal palav. Tüsedad ärimehed kannavad kergeid ülikondi või triiksärke ja vahel lühikeste varrukatega triiksärke, kas lipsuga või ilma ning pintsakuta. Aga kõik see ei tähenda
Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust. Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli aristokraatlik. Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad- nobiliteet. Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur, kes
parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline (vabariiklased, (sufrazetid) võimuvõitlus demokraadid) Sõjalised blokid enne I maailmasõda Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi, Bulgaaria (Itaalia -1915) Saksamaa eesmärgiks uusi kolooniaid saada, saksa toetus oli Oluline A-U'le, sest oli ohustatud sattuma Balkani slaavi riiki.itaalia oli nõrgim lüli- tahtis kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant- Inglismaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringit ja vähendada Saksa mõjuvõimu. Venemaa peamiseks vaenlaseks
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus
rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil.
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Austria-Ungari- Valmistus võitluseks Serbia ning Venemaa vastu. Itaalia- Tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Tahtis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika. Antant Prantsusmaa- Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Venemaa- Tahtis rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit. Inglismaa- Koostöö Prantsuse vägedega. Huvide põrkumine- Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas. Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele
rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjatehnika piiratud. Ei tohtinud omada lennukeid, allveelaevu ega tanke. Sõjaväekohustus kaotati ja moodustati vabatahtlikest koosnev armee
toimetulekut. Rooma muutus orjanduslikuks ühiskonnaks, kuna sõdades võeti palju vange, keda hakati kasutama suurmaaomanike põldudel jms. Nii muutus talupoegade tähtsus märgatavalt. 6. Rooma pidas vastastega alati läbirääkimisi ühekaupa ning sõlmis kokkuleppeid kõigiga eraldi. Peaaegu alati jätsid roomlased puutumata allutatud riikide elukorralduse, usu, kombed jms. Sekkuti ainult vastuhakkude korral. Itaalias rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid, väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, mida valitses asehaldur. Kohalikesse asjadesse siiski roomlased ei sekkunud seni kuni olukord oli rahulik. 7. Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees, kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar, kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
Venemaa vastu arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjakäik : Idarindel : - Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff - Saksa armee Venemaa vastu edukas - Vene väed peatavad Austria-Ungari pealetungi Serbias - Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja - Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel - Serbia purustatakse - Gallipoli kampaania - Gorlice operatsioon - Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu 1916 - Veebruarist detsembrini Verduni lahing - Saksamaa rünnak olulisele kindlusele - Saksamaa ei saavuta edu - Ca 1 000 000 hukkunut
Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. V:Sparta, Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist.
aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus
Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus. · Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad. · Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde) · Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia) · Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas. · Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat.
saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne- Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06
Näiteks luuakse elektri genereerimiseks mitmeid mitte loodussõbralikke tehaseid, kus saadakse elektrit näiteks puidu põlemisel tekkivast energiat see tegevus kulutab puiduressurssi. Vee puhastamiseks on vaja elektrit, sest suurema osa sellest tööst teevad ära masinad, elekter jäällegi genereeritakse näiteks ressursside põletamisest. 8. Arenenud riigid on arenenud järk järgult aja jooksul ning omas tempos erinevalt arengumaadest, kus areng sai alguse alles siis kui nad kolooniaid pidavate riikide alt vabanesid ja iseseisvusid. Peale iseseisvumist on üritatud arenenud maadele väga kiiresti järgi jõuda, sellest tuleneb ka kiire linnastumise arvu kasv. Üks arengumaa, mis on väga jõudsalt arenenud, on Lõuna Korea 9. Linna sisestruktuuri mõjutavad väga palju mingi linnaosa asend ja kaugus linnakeskusest, maa hind ning linna funktsioonid. Lisaks võib linnaosade jõudsust mõjutada ka väga tühine tegur, näiteks kuulsate inimeste eelistus Näiteks võin
maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja Prantusmaa, kuid ka Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania. 1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). 1 Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu kiiresti maha suruda. Mõnikord kestis võitlus kauem
Sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed kiiremini mobiliseerida. Buuri sõjas võeti kasutusele raskekuulipilduja, Vene-Jaapani sõjaga muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Veel võeti kasutusele kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid. Ratsavägi muutus kasutuks, aga jätkati ratsaväe arendamist, uskudes eelseisvasse kiiresse sõtta Euroopas. Kolmikliidu kandvaks jõuks oli Saksa, soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Ing. Saksa eesmärk oli purustada Pr. ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Ing. lootis Saksa vältida. Saksa toetus oli oluline A-Ule, mis oli rahvuslikult killustunud, mida ohustas Serbia püüe luua slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga oli Vene. A-U eesmärk oli tugevdada positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia ja saada
sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa lääneranni- kuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16
kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil *Jaapan liitus, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Kolmikliit(1882): (Saksa, A-U, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. Eesmärgid: * Saksa tahtis endale kolooniaid ja Inglismaast tugevam olla *Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku *Eesmärk purustada Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada
jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse.
Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Õukonnaelu: Katariina II oli väga moraalilage, pidas armukesi, ja sündis abieluväline poeg. 11.) Taheti iseseisvust, püüd maksustada kolooniaid, püüd saavutada poliitilist kontrolli kolooniate üle 12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika- lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13.) Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni .Deklaratsioon kuulutas kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14
*Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme. 2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu
·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29
06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 28.06.1914 - Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand 28.07.1914 - algas esimene maailmasõda 1917 veebr-märts - Veebruarirevolutsioon 1917 okt - nov kommunistide riigipööre 11.11.1918 - Compiegne'i vaherahu 1918 1920 Eesti vabadussõda 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! Lootis saada kolooniaid. Tahtis nõrgestada Austria-Ungari. Bulgaaria ja Türgi tahtsid alasid merel. 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? Hakati pidama positsioonisõdu. Võeti kasutusele mürkgaasi, lennukeid, tanke. 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? Majandust reguleeriti. Mõnel maal kehtestati üldine töökohustus. Naised asusid tööle tehastesse, kaevandustesse. 12
Üksteise abistamine ja majandusliku seisu parandamine. Ametiühingud seisid ametitööliste ja nende õiguste eest. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik, mis oli seadustega väga keeruliseks tehtud. Seepärast hakkasid töölised nõudma teed poliitikasse, et ka töölised võiksid saada parlamenti valituks. MILLISED PARTEID OLID INGLISMAAL.(3) Liberaalid, konservatiivid, maatöölised. MILLEL PÕHINES INGLISMAA MAJANDUSE KIIRE ARENG? Kuna inglismaa oli Briti impeeriumis, mis hõivas kolooniaid pea igalt kontinendilt oli inglismaal võimalus kasutada odavalt saadud materjali tööstuses arukalt ära. Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Samalajal olid asumaad ka Inglismaal valmistatud kaupade tarbijad. KODUSÕDA USA-S. PÕHJUSED. SÕJA KÄIK. TAGAJÄRJED. Kui Lincoln võimule sai tekkisid põhja-ja lõunaosariikide vahel leerid. Lõunaosariigid otsustasin unioonist lahkuda ja moodustasid uue riigi- Aamerika Osariikide Konföderatsioon. Kui tulistai
osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste järel võeti omaks ka lineaarkiri A, millest kujunes lineaarkiri B. Kuna viimane on dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas
majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10
katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi
mõjusfäärid Aasias. Sõprusleping. · Sõjablokid olid eelduseks sõjaalguseks. · Napoleoni ajastu õudused olid meelest läinud aga kuulsus jäänud. · Euroopa tahtis sõda. · Arvati, et sõda tuleb kiire ja lõpeb otsustava lahinguga uued relvad, ratsavägi ja raudteed. 5. Millised riigid kuulusid Kolmikliitu ja millised olid nende eesmärgid? · Kandvaks jõuks Saksamaa o Soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) hakati looma võimsat laevastikku o Mandri-Euroopa eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. · Austria-Ungari o oli rahvuslikult killustatud o 1878 iseseisvunud Serbia püüdis luua A-U koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suurt slaavi riiki. o Serbia seljataga seisis Venemaa. Sõjas Venemaaga vajas Saksamaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
