Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? [Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailm...
Päts pooldas revolutsiooni, eestlased pidi kaasa lööma, et endale hiljem kasu saada. Tõnisson tegutses õigemini, sest ta püüdis oma rahvast lollusest ära hoida, kuna keegi ei teadnud mida mässamine endaga kaasa toob. 11. Millised vastuolud valitsesiid suurriikide vahel I maailmasõja eel? (Inglise- saksa, vene-austria, saksa- prantsuse) (Inglisesaksa, veneaustria, saksaprantsuse) Saksamaa tahtis endale Inglismaa kolooniaid ; Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa et kehtestada oma võim euroopa mandril ; 12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari ja Türgi; AndantVenemaa, Inglismaa, Prantsusmaa. 13. Milles seisnes Balkani küsimus? kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? 14. Mis oli sinu arvates 20 saj olulisem saavutus teadusvallas? põhjenda oma valikut.
1. Nimeta uued nähtused 20. Sajandi algul maailma majanduses ? *Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolo...
Kindlasti kõike ei avaldata meedias ja rahvaga manipuleeritakse, et kindlalt võimul püsida. II peatükk Kolmas maailm sai alguse 1950-ndatel aastatel, mil riigid, kes soovisid külmas sõjas erapooletuks jääda, nimetasid ennast just nii. Hiljem kutsuti kolmandaks maailmaks arengumaid nagu Aafrika, Aasia ning Ladina-Ameerika ehk siis riike, kes olid majandustasemelt madalaimad. Kolmandat maailma iseloomustasid kolooniad, sest tol ajal oli tavaline, et esimese maailma riigid lõid kolooniaid. Juba 1970. aastal oli raske seda mõistet ülal hoida, kuna just kolmandast maailmast leiti maavarasid, mis hakkasid üha enam neisse riikidesse kapitali sisse tooma, mistõttu vaesus vähenes ja majandus kasvas. Kõige vaesemaid riike hakati kutsuma neljandaks maailmaks. Mõistet „kolmandas maailm“ peeti alandatavaks, mistõttu eelistati sõna „arengumaad“. Pärast teise ja kolmanda maailma riigikorra lagunemist tunnustati vaid esimest maailma, mis suutis ainsana jääda stabiilseks
· Arvestati Saksamaa toetusega läänerinne idarinne Mujal maailmas · 2.august 1914 saksamaa · kaks vene armeed tungisid · Antandi riikid asusid ründab edukalt Luksemburgi sisse ida-preisimaale vallutama saksamaa · 4.august ründab Belgiat, aga · venemaa liikus kiirelt edasi kolooniaid mitte edukalt · saksa armeele määrati idas · Türklased tapavad · Prantsusmaa keskendus uus juhtkond umbes miljon lõunalõigule kuigi oleks · Tannenbergi lahingus armeenlast pidanud keskenduma suudeti venelasi lüüa, Ida- · Saksalsed hävitasid vasakule tiivale
kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele
tunnistama oma lüüasaamist. Teda süüdistati kui I Maailmasõja algataja ning karistuseks pidi täitma Versaillesi nõudeid. Ta oli kohustatud tagastama võitjariigi vangid, loovutama hulgaliselt oma sõjatehnikast ning samalajal maksma makse. Koormus oli nii võrd suur, et Saksamaa ei suutnud seda enda õlgadel kanda. Tundes end solvatuna hakkas Saksamaa mõtlema sellele, et ta tahab oma võimu taastada ja oma kaotatud kolooniaid tagasi võita. Saksamaa tahtis kättemaksu. Saksamaa nägi, et neil oli võimalus saada oma hiilguse aega tagasi läbi nende suurjuhi Hitleri, kes oli väga võimukas. Oli näha, et Saksamaa niisama alla ei anna, sest ta tootis rööpseadmeid, ostis toitaineid välisriikidest ja tootis salamahti relvastusi. Suurriikidel oli ka omapoolne eesmärk-sõja käigus testida oma uut sõjatehnikat. Kui I Maailmasõjas oli loodud gaasirelvastus siis arendati ka välja gaasimaskid. Siis II
l) Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus(promillides),seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2) Umbes 0,15-0,2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub. 15 1.8. A. Fleming avastas penitsilliini 1928. aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-s66tme alaosas on niiha hulgaliselt bakterite kolooniaid, iilaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse liihedale. A. Flemingi uuringu ajendiks oli ctrtikkel, kus oletati, et kui bakterite kultuure mitu pcieva toatemperatuuril hoida, siis nende vcirvus muutub. Fleming oletas, et bakteri vcirvuse jrirgi vdib otsustctda temct vdime iile haigust tekitada. Puhkusele minnes jdttis ta hulga bakterikultuure pingiotsale, et priike neile peale ei pais- taks
võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali, ekspodi võimaluste, mõjupiirkonade ja asumaade pärast. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. . Esimese maailmasõja tagajärjena allkirjastas Saksamaa Versailles' lepingu. Sellega kaotas Saksamaa umbes 13 protsenti oma maa- alast, pidi loobuma oma kolooniatest, pidi maksma ulatuslikke reparatsioone sõjaväge. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. (I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov).
prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA- põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi. Fotosüntees Fotosüntees algas umbes 3,4 miljardi aasta eest. See on primaarse orgaanilise aine allikas, kasutades selle moodustamiseks valgusenergiat. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi
· ÜMBERASUMISKOLOONIAD PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT · MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE PÕHJUSEKS? · NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID · MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD · MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL? · TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas pol. kaart) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · NEGATIIVSED: 1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST 6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED
Ameerikasse asustati vägivaldselt ümber ka vargaid, röövleid ja kerjuseid, kellest Euroopast taheti lahti saada. Uues Maailmas läbi lüüa ei olnud kerge, tingimused olid Ameerikas sootuks teised kui Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see
ja Kreeta, mida valvas Inglismaa. Kreeta sai alistatud, Malta mitte. SÕJATEGEVUS MAAILMASÕJA TEISTEL RINNETEL 1940. kandus sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas Liibüast Egiptuse vastu, kus olid Srb väed. Vaatamata suurele ülekaalule ei saavutanud itaallased edu. Srb lõi Itaalia väed puruks, vallutades ka suure osa Liibüast. Kahe kuuga liikusid Briti väed edasi 350 km, võtsid 130 000 vangi ning kaotasid alla tuhande mehe. Inglased ründasid Aafrika kolooniaid, vallutasid need. Hitler ei tahtnud, et liitlane Itaalia kokku variseks ning tõttas appi. Tehti Aafrika korpus. Selle eesotsas oli Erwin Rommel, kes sai tuntuks Kõrberebase nime all. Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. SÕDA MEREL JA ÕHUS 1940. algas intensiivne allveesõda Atlandi ookeanil. Inglismaale oli see suureks ohuks. Õnneks polnud sakslastel alguses piisavalt allveelaevu. 1942. aastal oli allveesõda kõige ägedam.
konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumisse. Saksamaa ja Itaalia aga olid riigid, mis püüdsid saada juhtivateks impeeriumideks maailmas. Seega oli peaeesmärgiks veelgi suurema majandusliku kasu saamine, mida tehti teiste, ja tavaliselt paraku nõrgemate, arvelt. Asumaades aga püüti saavutada täielikku sõltuvust. Mitmed Balkani riigid, nagu näiteks
II rida 1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid kolmikliitu ja mis oli selle eesmärk sõjas? Keskriigid, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia. Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid
19 sajandil, kui aktiivse majandustegevuse tulemusena olid Euroopa loodusvarad lõpukorral, hakati koloniaalvaldustest emamaale vedama metallimaake ja mitmesuguseid muid loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa). Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele, eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud 2 iseseisvalt oma majandust industrialiseerida
Aafrikas. Venemaa ei soovinud Saksamaa tugevnemist, soovis Türgilt Konstantinoopolit. Inglismaa ei soovinud saksamaa tugevnemist ja Jaapan soovis Saksamaa koloniaal-valdus Aasias. (kõik Saksamaa vastu). 1882 Kolmikliit – Austria-Ungari, Saksamaa, esialgu ka Itaalia. (Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil
· Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid. 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai).
-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad
Tehakse külviaasaga petri tassile, kus on valmis sööde. 23. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks pistekülvi ? Kasutatakse mikroorganismide hapnikuvajaduse määramisel aga ka mikroorganismide säilitamiseks. Teostatakse samuti külviaasaga petri tassile, kus on valmis tardsööde. 24. Mille poolest erineb sügavkülv pindkülvist? Sügavkülvil jaotub külvatav materjal üle kogu söötme mikroorganismid kasvavad ja annavad kolooniaid nii söötme pinnal kui ka söötmekihi sees. Erinevus selles, et kui pindkülv tehakse täielikult tardunud söötme peale (ajades külvatud materjal laiali spaatliga) siis sügavkülvil pannakse alguses petritassile mikroobimaterjal ning seejärel lisatakse alles sööde vedel ja soojendatud sööde. 25. Millal kasutatakse jäljendkülvi? Jäljend- ehk templikülv kasutauakse selleks, et samaaegselt petri tassil kasvavate mikroorganismide kolooniate füsioloogilisi omadusi uurida
10. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? 7. Detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, sest Jaapanlased soovisid saavutada Vaiksel ookeanil ülekaalu, soov hõivata lääneliitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias (Filipiinid, Tai, Singapur). Löök halvas USA Vaikse ookeani laevastikku, see ei saanud takistada Jaapani vallutusi. Euroopa riigid võimetud kolooniaid kaitsma sõja/okupatsiooni tõttu Euroopas. Jaapan laiendas oma valdusi Kagu-Aasias. USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule. 11. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents) Teherani konverents – 1943. A lõpul Iraanis, Teheranis toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsused: Avada II rinne Lääne-Euroopas
· Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant · Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu ja tahtis saada maid tagasi Saksamaalt. · Venemaa tahtis Türgi maa-alasid ja oli üle Euroopalise Saksamaa vastu. · Inglismaa ei soovinud Saksamaa omi koloniaalimpeeriume jagada. Põhjused:
kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele industrialiseeirmine suur tööstuse arendamine industriaalühiskond ühiskond, mis tegeleb aktiivselt tööstuse arendamisega ja rakendab selle saavutusi urbaniseerumine inimeste siirdumine linnadesse, mille tulemusena kasvas oluliselt linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena
Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma, nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks. Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid elutingimusi, siis jäid nad paikseks. Kui viikingid jäid paikseks siis nad hakkasid looma kolooniaid ja hiljem nendest juba riike. 896 aastal asuvad taanist pärit normannid Seine´i jõe kaldale. Kuid 911 Saint-Clare-sur-Epte´i kokkuleppe alusel viikingite juht Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelne, leppisid kokku, et Rollo saab maa lääniks ja võtab selle eest kaitsekohustusi. Ristimise järel saab temast fragi riigi kuningas ja tema läänist hertsogkond. Sinna loodi riik Normandia. 800-850 aastal loovad roosti viikingid Venemaale slaavi
Kõige suuremat muret teeb nende pesitsemine haiglates steriilsete varude läheduses. Elutsükkel. Vaaraosipelgad on ühiselulised putukad ja elavad kolooniates,kus võib olla mõni tosin kuni 300 000 sipelgat.Kolooniates on töölised (sigimatud emased), viljakad isased ja sipelgaemad (viljakad emased). Tavaliselt on ühes koloonias mitu sipelgaema (mitme- emalised kolooniad) ja nad on sõbralikud. Sipelgaemad võivad ümber asuda teistesse kolooniatesse. Uusi kolooniaid moodustatakse paljunemisel. Täiskasvanud sipelgad ja sipelgaemad on tegevad selles protsessis. Töösipelgad kannavad vastsed uude pesakohta, milles kasvavad sipelgaemad ja isasipelgad. Sipelgad võivad asutada ka ajutisi pesasid, kuna töölised otsivad uusi kohti. Kui pesad rajatakse liikuvatesse kohtadesse, võivad sipelga-parved laialt levida. Töölised varustavad kolooniat toiduga ja hoolitsevad pesa eest. Tegelikult muretsevad toitu kõigest 5-10% töölistest. Hästitoidetud vastsetest
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED
· Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitajatena. · Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, siis võib areneda mükootiline bronhiit. · Kollane kerahallik suudab maapähklitel vohades produtseerida inimesele
Juba praegu tehakse edusamme kaitsealade loomisel. Ja kui kaitsta nn. "ülesvoolu" jäävaid korallriffe, siis aitab see taastuda ka "allavoolu" jäävatel riffidel. Samuti on teadlastel õnnestunud mõningaid koralliliike kasvatada akvaariumites ning sellega loodetakse alus panna korallide kasvtusele, mis vähendaks survet looduslikele korallidele. Seda meetodit saaks kasutada ka elusate "paikade" kasvatamiseks. See tähendab, et laboritingimustes kasvatatakse valmis väikesi korallide kolooniaid, mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt.
kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Katsetati ka nn. psühhedeelilise (narkootikumide põhjustatud elamustest ja visioonidest inspireeritud) muusika, kunsti ja luulega. Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas
ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema.
kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid.Vetikaperekonna Nostoc ühte liiki kutsutakse järveploomiks, sest suuremad ongi ploomi mõõtmetega. Mikroskoobis näivad gaasivakuoolidega sinivetikad pruunidena, vees sinakasrohelistena. Värvuse annab klorofüll, lisaks fükotsüaniinid, fükoerütriin, müksoksantofüll.
kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid. Spordi populaarsuse tõus. Silmatorkavad muutused moes. Maailma globaliseerus: tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. 3. Maailma suurriikide ajalugu 20. sajandi alguses- iseloomulikud jooned, eesmärgi, probleemid jne. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglimaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. 4. I maailmasõja peamised põhjused. Alahinnati ohtu- valitsused ei uskunud maailmasõja
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus
India Sissejuhatus India ajalugu ulatub umbes 8500- 9000. aasta tagusesse aega, mil esimesed paiksed inimesed asusid tänapäeva Madhya Pradeshi ﾧ osariiki elama. Järgnes pikkade traditsioonidega aastatuhanded. Portugal, Hollandi Vabariik, Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik asutasid juba 16. sajandil oma kaubajaamad India piirkonda ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka sipoidide mässuks. Mäss pani kolooniate võimu küll kõikuma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal
16.sajandi britid pidasid Drake´i rahvus- kangelaseks.John Carbett võrdles teda Nelsoniga,pannes sellega piraadid samale pulgale väejuhtidega.Esimene hinnang vastas ajastu vaimule,teine oli aga kohatu võrdlus. Drake ei saanud kunagi ülendust Kuninglikus mereväes.Tema veendumuse järgi olid kõik vahendid head,et saavutada Hispaania kulul materiaalset kasu nii kuningannale,kodumaale kui ka muidugi iseendale. Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni
reformimist. Viis USA kriisist välja ja USA-s säilis demokraatia ning ka tänu sellele, et ei sidunud end EL-ga. Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad, maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia, kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930- ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne. Selle tulemusena olukord stabiliseerus. Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii
kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei olnud, · Kutsekoolid lihtrahvale,
sageli. LISA *Emased ja isased skorpionid on väljanägemiselt peaaegu ühesugused, isane on veidi sihvakam ning pikema sabaga. *Mõningad skorpioniliigid tekitavad suurt hirmu, kuna nende hammustus võib olla surmav ka inimesele. *Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad aga 7- 8 korda kesta vahetama, enne kui küpsuse saavutavad. *Skorpionide Euscorpius flavicaudis kolooniaid eksisteerib isegi Suurbritannias, kuhu inimene nad sisse tõi. *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et seal inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli Muinas-Egiptuse usundis. KOKKUVÕTE Selles töös sain palju teada skorponidest milline on nende kehakuju, elutingimused ja mida nad söövad
reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale (Makedoonia ja Traakia) Bulgaaria kaotas sellega väljapääsu Egeuse merele. Vastavalt 10.augustil 1920 Türgiga sõlmitud Sevresi rahulepinguga ei jäänud endisest Osmanite imeepriumist eriti midagi järele isegi Anatoolia osi kavatseti anda Kreekale, Itaaliale ja Armeeniale; Istanbul ja väinade piirkond aga jäid määramata ajaks rahvusvahelise kontrolli alla. Iraak, Palestiina ja Jordaania ning suure osa Saksa kolooniaid Aafrikas sai endale Inglismaa. Prantsusmaa sai Süüria, Liibanoni ning osa Saksa kolooniaid Aafrikas. Osa saksamaa koloniaalvaldustest said endale ka Belgia ja Portugal. Saksamaa valdused Vaiksed ookeanis läksid Austraaliale ja Jaapanile. Otsustati luua Rahvasteliit. 6. Majanduskriisi algus, ülemaailmne kriis (lk 120-140) 24. oktoobril 1929 New Yorgi börsi aktsiate järsk langus. Tekkib kriis, mis kestab 1933. aastani.
Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes. Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist => emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Emamaa riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud.
• -kasutusel ehituses, tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu väikest koobast. Paljandis on üks Eesti suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid. Rändrahnud • Vaindloo hiidrahn – üks kõrgemaid • rändrahne Eestis – küünib 7,7 meetrini. • Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa • rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid • Eestis. Rändrahnud • Sageli lagunesid rändrahnud tükkideks juba jää sees. Nii tekkisid rahnude kogumid ja kivikülvid. Matsalu näärikivid. • Rahvasuu järgi on see
Soomalase suutsid küll iseseisvuse säilitada, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse koos Viiburi linnaga. 1940. aastal okupeeris NSVL Baltimaad ja Bessaraabia. 1940. aastal vallutas saksa armee Norra, Taani, Luksenburgi, Belgia, Hollandi, 2/3 Prantsusmaast, Kreeka ja Jugoslaavia. Saksamaa üritas vallutada ka Suurbritanniat, kuid nagu I Maailmasõjas, ei õnnestunud see ka seekord. Ta proovis pommitada lennukitega Inglismaa linnu, üritas vallutada Põhja-Aafrikas olevaid Inglise kolooniaid ja valmistas ette meredessanti, kuid Inglismaal on soodne graafiline autkoht, on sõjaliselt tugev riik ja olid olemas lokaatrid. Kuna Saksamaa ei suutnud enam Inglismaad vallutada, tungis ta selle asemel 1941. aastal 22 juunil kallale Nõukogude Liidule. Seda sõda kutsuti venelaste poolt Suureks Isamaasõjaks. Murrang sakslastele toimus 1943. aastal Stalingradi lahingus, kus NSVL suutis saksöasi peatada ning Kurski linna lähedal hakkas Punaarmee sakslastele vastu. 1943
Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. * Charles Darwin (1809-1882) religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus. Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa) teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm)
päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest
KONTROLLTÖÖ Maailm 1920-193912. klass 1. Mis olid peamised pingekolded I maailmasõja järel? Vali neist kolm ja selgita pingete põhjuseid. Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahuga, sakslastega asustatud alade loovutamine naaberriikidele Ungari - suured terriotoriaalsed kaotused Venemaa suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4
kummardamine, kummardamine loomade ohverdamine Asustus Losside ümber tihe Losside ümber ei ole asustus asustust Eluolu Rahulik ohutu Sõjakas 2. Kreeklaste kolooniad (kus paiknesid ja miks rajati)? Kolooniaid rajati Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, sest põllumaad oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)? · Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere
Tundmatu tüve identifitseerimine 1. Makromorfoloogilised tunnused Visuaalselt hindasin tundmatu tüve kolooniaid, kui nad olid kasvanud kuus päeva toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi
paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
