Maailma jagamine ja kolooniate valitsemine 1. Vasta küsimustele. 1.1. Miks soovisid Euroopa riigid kolooniaid rajada? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Ülemerevaldustest võidi saada ka odavat toorainet ja nn koloniaalkaupu (suhkur, tee, tubakas jne). Kuid sageli polnud vallutatud aladel ookeanide saartel ja Aafrikas suuremat majanduslikku väärtust (naftamaardlate vastu 19. sajandil veel huvi ei tuntud) ning koloonia ülalpidamine võis osutuda ebamõistlikult kalliks. Vahel hõivatigi uusi kolooniaid
IT areng kiiresti.Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Suurbritannia ja Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas ja Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus kaardilt tekkis hoopis: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi väiksemaks. Tekkis uus riik Poola(kunagi ammu oli olnud). Tekkis jugoslaavia. Saksamaa jäi ilma kolooniatest. 2
seedimist veel ei toimu, kui sipelgas tunneb nälga lastakse seda pugust välja väikeste annustena saavad toit suhu tagasi oksendada ning pesakaaslastele edasi anda Liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Liivakuklane Arukuklane (Formica rufa) pruuni värvi sipelgas, kelle tagakehal asub ühe lehtja lüliga varreke töösipelgas võib olla 810 mm pikk eelistavad elukohana puisniitu, rajab kolooniaid metsadesse õuedesse, majade külgedele, mesitarudesse toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti lehetäidest, laibasööjad suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada Emassipelgad võivad elada kuni 25 aastat Isassipelgad elavad vaid paar nädalat, sest pärast paaritumist süüakse nad ära Töölissipelgad elavad umbes 2 aastat. Laanekuklane (Formica aquilonia) must ümar tagakeha, punakas keha esiosa ja ülipeen talje töösipelgas on 48,5 mm pikk
Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal.
see piirkond Saksamaale. Peale seda suhtus Prantsusmaa kõikidesse Saksamaa tegevustesse väga vaenulikult. Peale I MS läks see piirkond tagasi Prantsusmaale. See oli üks põhilisemaid tüliküsimusi. Itaalia-Türgi Itaalia soovis saada endale Liibüat. (Aafrikas maadejagamise küsimus) Venemaa-Saksamaa Venemaa ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari-Venemaa Venemaa soovis oma võimu laiendada läbi Serbia ja läbi Austria- Ungari. Inglismaa-Saksamaa Saksamaa tahtis uusi kolooniaid, see aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga
Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj · Kolooniatest viidi emamaale põhiliselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. · Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust. b) 19. saj · Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid. · Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa). · Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4
16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse. tõelised rikkuse allikad on põllumajandus tooted kõik, mia on maast tulnud, on Jumalast, seepärast peab majandusel laskma areneda oma rada seda idees väljendas loosung ,,Laissez faire, lassez passer"
Kujunes nobeliteet patriitside ja jõukate plebeide ühendav kogukond. Rooma kinnitas igale vallutatud alale eri tingimused, mis takistas üleüldist väljaastumist. Siiski ei tunginud nad pea kunagi vallutatud riigi elukorraldusse, ei surunud peale usku, keelt ning kombeid. Vaid ülestõusude korral muudeti valitsemiskorda. Itaalia võidetuilt võetu 1/3 maast maatagavaraks, millest osa jagati vaesematele, osa läks rikastele rendiks. Strateegiliselt tähtsatesse kohtadesse rajati kolooniaid Rooma kodanike asulaid. Munitsiipiumi staatusega sai võidetud linna säilitada omavalitsuse ning sealsed elanikud said Rooma kodanikeks, linn aga muuts osaks Roomas. Enamik linnu olid aga liitlased: nende sõjavägi oli Rooma käsutuses, neid ei maksustatud. Kuna Rooma kodanikud olid Itaalias vähemuses jagati lahkelt kodakondsust. (teenete eest isegi tervetele linnadele). Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid. Need olid arengult hoolimata
Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid
6*7 XI 1917 -oktoobri revolutsioon Venemaal 24 II 1918 -Eesti saab iseseisvaks 31 V 1916 -Jüüti merelahing 8 III 1916 -algab veebruarirevolutsioon Venemaal 4 VIII 1914 -Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale sept. 1914 -Marne`i lahing Miks 20 saj. alguses järgnes rahvusvahelistessuhetes üks kriis teisele? Sel ajal olid juhtriikideks saanud USA ja Saksamaa, kuid Saksamaal ei olnud kolooniaid, aga tal oli neid vaja tööstuse arendamiseks. Selleks, et saada kolooniaid tahtis Saksamaa maad ümber jaotada, kuid vabu maid ei olnud. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud maad ümber jaotada kuna neil ei olnud kolooniatega probleeme ning sellest tekkisid järjestikused konfliktid. Millised old suurriikide eesmärgid I maailmasõjas? Too näiteid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada ning konkurentide mõjukust vähendada
tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku,
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI.
sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe kolooniaid. Tahtis saada Suurbritannia kolooniaid. Suurbritannia ei lubanud Saksamaal saada mõjuvõimsamaks riigiks. Saksamaa – Prantsusmaa: Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa. Prantsusmaa tähtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi alasid, mille Saksamaa kunagi vallutanud oli. Venemaa – Austria-Ungari: Venemaal olid ülemvõimutaotlused Balkanile: A-Ule ei
isikuvabadus,demokraatia,eraomand 7. Millised sõjalised blokid kujunevad välja 20.saj algus(dateerige, liikmeskond) ? Kolmikliit 1879 (Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia) hiljem lisandus Itaalia 1882 Antant 1893 (venemaa ja Prantsusmaa), 1904 Pr. ja Inglismaa, 1907 Inglismaa ja venemaa 8.Millised olid neid blokke ühendavate riikide huvid ja nimetage piirkonnad/valdkonnad , kus huvid põrkusid? kolmikliit: Saksamaa soovis uusi kolooniaid, purustada Pr. ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni balkani ps. Itaalia soovis kolooniaid (Türgi soovis Saksamaalt toetust) Antant: Pr. soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. venemaa tahab tugevneda ja nõrgestada Türgit ja valitseda vahemerd. Inglismaa kohta on vist mingi et ei taga et Saksamaa oleks domineeriv jõud euroopas 9.Millised eeldused kujunesid suure sõja puhkemiseks välja 20. saj alguses?
Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa ja Prantsusmaa olid mõlemad tugeva kolooniariigid ja Saksamaa hakkas veel oma kolooniaid looma. USA'l ei olnud kolooniaid vaja, sest temal oli juba tooraine ja tööjõud omal olemas. Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid mõlemad liite teiste maadega. Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga ja Saksamaa kõigepealt Kolmekeisriliit (Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa), mis tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse ja hiljem Kolmikliit(Austria-Ungari, Itaalia, Saksamaa), mis oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Prantsusmaa oli ka ainuke riik, mis sai sõdades pidevalt alandavalt lüüa.
kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati uus elanikkond emamaadest või teistest kolooniatest. Nende hulka kuulusid Briti dominioonid (Austraalia, Kanada, Lõuna-Aafrika, Uus- Meremaa) ja Kariibi mere saared. Tinglikult võib sellesse rühma paigutada ka Alžeeria, mida Prantsusmaa püüdis ümberrahvastamise teel teha osaks Prantsusmaast.
,,Trükivigade eest ei vastuta, puudu on see õpetaja antud riikide tabel( riik- sisepoliitika, välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu
George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid oli ka usulisel põhjusel väljarändajaid. Emigrantide usuline taust mängiski olulist rolli kolooniate rajamisel. 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes omavaheline konkurents ,esialgu jäid peale prantslased ja inglased. Põhja-Ameerika suurima linna asutasid hollandlased aga hiljem inglased vallutasid selle. Lõpuks kaotasid prantslased kõik oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763.aastal Seitsme aastase sõja tagajärjel. Inglise kolooniate elukorraldus 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat,igalühel oli oma esinduskogu ja omavalitsus. Kuningavõimu esindas kuberner
Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904
põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas)
Sõjad algasid tihti, kuna suurriigid tahtsid endale suuremat võimu nii Euroopas kui ka kolooniates. Mitmed sõjad olid ususõjad, sest ikka oli vastuolusid katolike ja protestantide vahel ja sõdadega tahtsid ka kuningad kindlustada oma positsioone. Kuna valitssemisviisiks sai absolutism, siis said valitsejad alustada sõdu oma arvamise järgi. Sõdade eesmärke oli palju alates sellest, et palgasõdur tahtis raha, lõpetades sellega, et riigid tahtsid rohkem valdusi ja kolooniaid. Samas kui palgasõdurid tahtsid raha, teenisid aadlikud ohvitseridena ainult riigi teenimise nime, aga samas ei pidanud nad makse maksma. Sõdadega tahtsid riigid saada teiste riikide kolooniaid ja valdusi Euroopas, kuna kapitalismile oli see kasulik, kui sai tuua igasuguseid materjale sisse odavalt oma riigi kolooniatest või kaevandustest. Selline oli ka Seitsmeaastane sõda, kus Inglismaa vallutas Prantsusmaalt suure osa Prantsusmaa Põhja-Ameerika kolooniatest
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
Korallid juhan 8c klass 2010 Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas
Esimese maailmasõja tagajärjed Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. Sajandi alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Üheks sõja põhjuseks võib lugeda maailma majanduse kiiret arengut. Inglismaa ja Prantsusmaa omasid paljud kolooniaid, aga Saksamaa tahtis ka nüüd kolooniaid ja tänu sellele tekkisid riikide vahel pinged. Riigid ise alahindasid sõjaohtu ja puudus ka kindel organisatsioon, mis lahendaks rahvusvahelisi konflikte. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärja Franz Ferdinaadi atentaat. Pärast seda sündmust kuulutas 28.07.1914. aastal Austria-Ungari Serbiale sõja. Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri- Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas
Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil.Saksamaa kogus liitlasi. Pingestumise põhjused-Taheti ülemvõimu.Balkani poolsaar muutus ohtlikuks piirkonnaks.2.USA ei pooldanud ega tetanud Euroopa Liitu. ( tehnika areng)3.20saj. Alguseks polnud enam maid mida vallutada. Proletariaat-töölisklass/ühiskond.nt:Madal klass. Isolatsionism-Ei pooldata Euroopa Liitu. Nt:Usa ei pooldanud, hoidis eemale. Sovinism-Marurahvuslus.nt. Ingalsed peavad end teistest paremaks.
USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati
las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad. Kolooniaid valitsesid keskvõimu poolt ametisse nimetatud ulatuslike volitustega asevalitsejad ehk kubernerid. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cortes.j pg/200px-Cortes.jpg
Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained Suleti kaevandusi Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas.
valmistamise aeg.Zeppelin1900 tegi deu esimese lennu õhulaev tseppeliin Wright 12 sek püsis õhus ja tuli tervelt alla lennuk. Marconi1895 jõudis eetrisse esimene raadiosaade.Ataant(1904) Prantsusmaa,UK,RUS. Võtmeriik: Prantsusmaa(FRA). FRA & RUS ei meeldind saksamaa mõjuvõimu kas Euroopas.Prantsusmaa tahtis Saksamaalt tagasi saada Elsassi & Lotringet Inglismaa vajas kaitset Saksamaa eest. Inglismaa liitlaseks oli Jaapan kes soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti
jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping.
oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil
Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted.
1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Tekkis infoühiskond enamik kaupa olid
f) pärast kodusõda arenes USA rahu tingimustes. Teda ei suutnud keegi ohustada (Euroopast kaugel, kaitsesid ookeanid, naaberriigid USA-st märgatavalt nõrgemad) g) USA teostas isolatsionismi poliitikat. Isolatsionismi põhimõtted olid sõnastatud 1823. aastal president Monroe doktriiniga, kasutama hakati seda 1852. aastal. Monroe doktriini järgi ei sekku USA Euroopa konfliktidesse. Vastukaaluks ei tohi Euroopa riigid rajada Ameerikasse uusi kolooniaid ega korraldada interventsiooni Ameerika riikide vastu. Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) võit Prantsuse-Preisi/ Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871). Selle tulemusel: · ühendati senine killustatud Saksamaa ühtseks riigiks ja 18. jaan 1871. aastal kuulutati välja Saksa keisririik · Saksamaa sai endale toorainerikka Elsassi-Lotringi piirkonna
- paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta
kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks. Apollon
protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide
# Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas 3milj/km2 kolooniaid, Inglismaa 31,4 ja Prantsusmaa 11milj/km2. Rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi) kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit e Keskriigid sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit.
ülemjuhataja Tänu mitmetele olulistele võitudele suutis ta ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida Hõbedast meenemünt Anti välja George Washingtoni 250.sünnipäeva puhul Kaasa 6.01.1759. abiellus ta lesest Martha Dandridge Custis'iga Äsjaabiellunud kolisid Mount Vernon'i elama Martha Dandridge Mount Vernon Esimene president Saavutas moraalse eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastuse, oma autoriteediga suutis vastuoludes kõhetstaud kolooniaid liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks Rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse Kehtestas tava, et president ei või olla ametis üle kahe ametiaja Washington tänapäeval Alates 1889. a. Kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik Ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas George Washington suri- 14. detsembril 1799. a. 67 aastaselt Presidendikohal järgnes tema aatekaaslane John Adams Kasutatud allikad
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807
aastatel võimule saanud Vabariiklik Partei? 10. Miks halvenes Prantsusmaa majanduslik olukord vaadeldaval perioodil? 11. Millised olid Prantsusmaa välispoliitilised eesmärgid 19. saj. lõpul ja 20. saj algul? Kuidas neid ellu viidi? 12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15. Miks soovisid Euroopa riigid endale kolooniaid? 16. Mille poolest erineb dominjoon nö tavalisest kolooniast? 17. Võrdle Inglismaa välispoliitikat 19. saj. II poolele ja 20. saj. algul. 18. Selgita: ,,raua ja vere poliitika", kolonialism, koloonia, dominjoon, Pariisi Kommuun, rantjee, parlamentaarne vabariik, ametiühing, streik, isolatsioonipoliitika, Kolmikliit. 19. Kes nad olid? Millega on end jäädvustanud ajalukku? Wilhelm I, von Bismarck, von Bülow, Napoleon III, Victoria, Edward VII.
uus lahinukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks 5) Tulemuslikku sõjapidamist takistas mittepiisavalt komplekteeritud armeed, raha voolab riigist välja Põhjasõda(1700-1721) Hispaania pärilussõda (1701 1714) 7-aastane sõda (1756-1763) AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE tegeldi põlluharimise ja küttimisega Esimesena seadsid end P-Am sisse hispaanlastest konkistaadoorid koloonia väljarändajate asula teistest rohkem kolooniaid suutsid rajada inlased ja prantslased Kolonistide ja põliselanike omavaheline läbisaamine: rahvameelne (vahetati kogemusi, kaubavahetus) vahetati kulda tühja-tähja vastu sisserände suurenedes tekkis suur maavaidlus, tekkisid omavahelised sõjad Indiaanlaste eesmärk kolonistid hävitada ei täitunud. Neil puudusid relvad ja nad ei osanud head koostööd teha. Ind kutsusid eurooplasi kahvanägudeks, valged ind-si punanahkadeks pioneer uue ala esmaasustaja
Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsihappegaasi. Kemoorganotroof - heterotroofsed bakterid, mis saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Plasmiid täiendavad DNA rõngasmolekulid, need replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja neid on tavaliselt mitu. Koloonia kunstlikult söötmel paljunevad bakterid moodustavad silmaga nähtavaid kolooniaid. Heterotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Autodroofid kasutavad süsinikuallikana CO2. antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
