Tunnus: palju koloniaalvallutusi, võim, maailma valitsemise püüdlused, vallutuspoliitika Tõestus: suured koloniaalvallutused (Ida- ja Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aasia); majanduslik mõjuvõim oli laienenud; suurima rahvaarvuga imperialistlik riik sel ajal 5. Nimeta 1 konfliktipaar Euroopas ja 1 väljaspool Euroopat ning lisa igale paarile põhjus. 1) Saksamaa & Jaapan Jaapan tahtis Saksaamaa koloniaalvaldusi Aasias 2)Saksamaa & Suurbritannia Saksamaa tahtis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Suurbritanniaga 7. Eesti osa 1905.a revolutsioon andis rahvale tohutult poliitilise kogemuse. Tõesta väidet 2 konkreetse näitega *õpiti protestivorme, nagu streigid, palvekirjad, üleskutsed Postimehes ja Teatajas *toimusid miitingud, kokkupõrked politseiga, streigid Kirjelda 2 näitega Pätsi olulisust 20.saj alguse rahvuslikus liikumises *ajalehe ,,Teataja" toimetaja, asutaja
*suvel ründas Soomet, kuid jäi purustamata, 1944 sept sõlmis Soome NL vaherahu ning väljus sõjast *sügisel okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning Jugoslaavia *1945 Punaarmee pealetung märtsis *25.04 kohtuvad USA, Ing ja Punaarmee Elbe jõel Berliini operatsioon Sõda Aafrikas 1940-1943 *1940 sept. alustab Itaalia Liibüast rünnakut Egiptusesse Britide vastu *7.12 Briti väed vastupealetungil ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast; ründasid teisigi Itaalia kolooniaid Aafrikas ning vallutasid need. *Hitler saatis Aafrikasse Aafrika korpuse (eesotsas Rommel) *1941. märts suruti Briti üksused tagasi *1942. sügis jõuti Suessi kanali lähedusse, jõud ammendunud *1942nov Briti väed El-Alameini all pealetungil ning surudes Saksa ja Itaalia Tuneesiasse *Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia piiramisrõngasse *mais 1943 sunnitud alistuma Sõda Vaikse ookeani piirkonnas 1941-1945 *Jaapan ja USA *7
Tegelikult võib võitjateks pidada ka väikeriike, kes suurriikide lagunemisel iseseisvusid ja said hakata vabalt arendama oma kultuuri ja riiki. Tekkisid riigid nagu Eesti, Läti, Leedu, Soome jt. Suur Venemaa, kes mobiliseeris oma armeesse tuhandeid kolooniariikide kodanikke, valmistas neid mehi ette ka vabadussõdadeks nende oma riigi iseseisvumise tarvis. Suurimaks kaotajaks pean ma Saksamaad, sest tema esialgne plaan vallutada endale kolooniaid, lõppes sellega, et ta kaotas ligi kaheksandiku oma territooriumist. Teda süüdistati sõja alustamises ning seetõttu määrati talle Versailles´ i rahulepinguga ka mitmeid trahve. Ta pidi kirjutama alla nö tühjale tsekile ehk tasuma reparatsioone piiramatus koguses, Saksamaal ei tohtinud olla sõjatehnikat ning armee tohtis olla vaid 100 000- pealine. Saksamaa oli täielikult laostunud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antandi poolele, kuid lahkus sõjast siiski varem, sest
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika: · Riigikord parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu. · Väga suur mõju oli kommunistlikul parteil · Palju-parteiline riik Majandus: · Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani) · Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
D) Vene-keelne asjaajamine kehtestati kõigiss ametisasutustes avalikus elus. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. NB! Mitte venelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskesk ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale. 20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1. Haridus. 1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks tekkisid uued koolitüübid. Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid, gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid. Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada emakeeset haridust.
võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine. · Imperialism- suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Suurriikide e impeeriumite võim. · Koloonia- asumaa. · Proletariaat- palgatööline · Diktatuur- üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas · Reform- ümberkorraldus, mille eesmärk on teha uuendusi vanas süsteemis. · Urbaniseerumine- linnastumine, inimesed kolivad maalt linna
õhus) on jäänud pidama umbes 0,28 (%) protsendile. 3)Tehke graafiku alusel kaks üldistatud järeldust uurimistulemuste kohta-Süsihappegaasi sisaldus on kasvanud 0,03% lt - 0,28%-ni. 0,03-lt % on see väga kiiresti tõusnud 0,18% peale, ning sealt edasi on protsess ühtlaselt aeglustunud 0,28%peale. 8. A.Fleming avastas penitsilliini 1928.aastal. Kasvatades uuringute jaoks baktereid, leidis ta fotol kujutatud olukorra: agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel - 1)et päike neile peale ei paistaks 2)
vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. Holland Indoneesias 1945.a
· Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaatilisem kokkupõrge ing-buuri sõda (1899-1902), buurid sunnitud rahulepingule · Vastupanu kasvas ka aasias, briti kolooniaid isel kiire maj areng, mis tõi kaasa trad elu muutumise · India rahvuskongress seadis eesmärgiks saavutada indiale otsustusõigus siseküs (1896) · Hiina muutus 20. Saj alguseks poolkoloniaalseks maaks, bokserite ülestõus (1900) · 1911 sai Hiinast vabariik Tehnika areng: · Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, seeriatootmine · Ford käivitas oma autotehases konveierid · Arenes lennundus, 1900 Zeppelini õhulaeva 1. lend
NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: * Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a
Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud
liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril, mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema kolooniaid, sest vägesi oli tarvis mujale, tööstus- ja sõjaettevõtteid L-Prantsusmaal polnud; kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada). · NSVL-le tungis Saksamaa kallale Barbarossa plaani järgi 22. juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat. 5. Barbarossa plaan
liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas 7. ... tegevus ärkamis ajal. vt õp lk 45 8. Kes on? Aleksander I ja II Vene keisrid Napoleon III Prantsuse keiser Victoria - Inglismaa kuningas Otto von Bismarck Saksamaa valitsusjuht, poliitik. Abraham Lincoln USA president. 9. Milline oli Inglismaa partei poliitiline süsteem? Isolatsionism (?) Milline muutus toimus selles 19 saj lõpul?
Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased
Kes tegustes sinu arvates õigemini? Põhjenda. Tõnisson kutsub rahvast mitte mässama ja asja rahulikult võtma. Päts pooldas revolutsiooni, eestlased pidi kaasa lööma, et endale hiljem kasu saada. Tõnisson tegutses õigemini, sest ta püüdis oma rahvast lollusest ära hoida, kuna keegi ei teadnud mida mässamine endaga kaasa toob. 11.Millised vastuolud valitsesid suurriikide vahel I maailmasõja eel?(Inglisesaksa, veneaustria, saksaprantsuse) Saksamaa tahtis endale Inglismaa kolooniaid ; Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa et kehtestada oma võim euroopa mandril ; 12.Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid Antant Saksamaa, AustriaUngari ja Türgi; KolmikliitVenemaa, Inglismaa, Prantsusmaa. 13.Milles seisnes Balkani küsimus? Kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid? 14.Mis oli 20. Saj. Olulisem saavutus teadusevallas? Põhjenda. DNA avastamine see andis
Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem liitlasi.Usa hakkas 1924.a abistama Saksamaad rahaga niinimetatud Dawesi plaaniga, samal ajal vähendades tal pisud kohustusi. Saksamaal hakkas salaja ettevalmistused tegema Teise maailmasõja suunas, mis oli kahjuks vältimatu, sest tol ajal sõda oli kui uhkuse värk ja Saksamaa tahtis oma kolooniaid ja Ruhri tööstuspiirkonda tagasi võita. Saksamaa rikkus Versailles'i rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib
a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis. Eestisse toimub ka kevadine juurderänne põhjast ja idast. Toitumine = Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad.
juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses) • USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. • USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni (algas 1789) • Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. USA tänapäeval – 50 osariiki
Ameerika ajalugu a) Mille poolest erines Põhja- ja Lõuna kolooniate saatus? Too esile erinevused kolooniate rajamisel, majandusarengus, saatus sõdade käigus. Nii Lõuna-kui ka Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Domineerima jäid esialgu inglased ja prantslased. Jätkus võimuvõitlus kolooniate üle. Prantslased tõrjuti välja ja nad kaotasid asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel. 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvus deklaratsioon, millega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd
Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus? Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda
teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? Põhja riigid erinevad sellepoolest, et on rohkem arenenumad, kui Lõuna riigid. 5. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond.
7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu 4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist. 5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma 6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest
XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat 5) täidesaatev- valitsusjuht on president. I president George Washington
Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie. Tegeleti ka vahenduskaubandusega. · Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago. · VIII sajandil ekr langes Foiniikia Assüüria kuningate võimu alla. Hiljem on olnud Foiniikia ka Uus-Babüloonia ja Pärsia võimu all. · Foiniikias oli kasutusel tähestikkiri, milles iga märk tähenas ühte häälikut. See okksnes 22 kaashäälikust. Kiri arenes välja Egiptuse ja Mesopotaamia tähestikust.
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks. Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja
1. Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon? Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat, arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii ...
Ori: inimene või tööriist? 18. sajandil avastas Euroopa, et Ameerikas on suured võimalused majanduse arenguks. Otsustati teha suured kolooniaid, kuid puutusid kokku takistusega. Kust võtta tööjõu? Euroopa elaniku jaoks oleks see liiga mõttetu ning kallis. Tööandjad püüdsid sundida tööks põliselanikke - indiaanlaseid, kuid tagajärjetult. Lõpuks otsustati tuua Aafrika elanike Ameerika maale, kuna neid isegi ei peetud inimesteks. Hakkas õitsema orjakaubandus, umbes 14 miljonit inimest veeti laevadega üle ookeani briti kolooniatesse Põhja Ameerikas, kohutavates tingimustes umbes pool võetud inimhulgast suri
28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu
Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) Peamised põhjused 2 · Ohu alahindamine Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Peamised põhjused 3 · Sõja romantiseerimine 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. Peamised põhjused 4
(varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika Prantsusmaa Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina Holland Indoneesia Belgia Kongo piirkond Venemaa liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi: i. Rahvastiku kiire kasv, mis sundis välja rändama. Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia ümberasumiskolooniad. ii
vastu. Indiaani riigi loomine ebaõnnestus. Selline võõra maa omandamine ei näita ameeriklasi heast küljest, sest nad kasutasid ära põlisasukaid, kes neid lahkelt vastu võtsid. Kolonistid ei kaotanud võitluses midagi, kuid indiaanlased võitlesid oma kodude ja oma püsima jäämise eest. Koloniste see ühendas, nad olid võidelnud ühise eesmärgi nimel ja selle saavutanud. Ma arvan, et see andis aimu, mis jõud võib olla ühtehoidval rahvusel. Inglise kolooniaid oli Ameerikas kõige rohkem. Inglased moodustasid pea 60% valgetest. Kuna kolooniad asusid kaugel, ei saanud kuningas kontrollida sealset valitsemiskorda. Selle tagajärjel muutusid kolooniad järjest iseseisvamaks. Loodi omavalitsusi ja inimestel oli rohkem vabadust oma elu üle. Vabadus kuulub samuti ameerikaliku eluviisi alla. Euroopas oli riigipeaks tihtipeale monarh, kes ei osanud riiki juhtida nagu näiteks
soolane. Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett.
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel.
Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa eest ja Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata. Iga riigi omakasupüüe ja eesmärgid teravdasid suhted maailmasõja põhjustamiseks. Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja maavara(kivisüsi) poolest oli hea piirkond, mis oleks Prantsusmaa jaoks olnud väga kasulik.
Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi. Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii'l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
liitus itaalia, antant 1904 kokkulepe prantsusmaa jainglismaa vahel ja 1907 liitus venemaa, 1908 bosnia ja hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem:
Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne majanduskriis. Kuna Inglismaal oli palju kolooniaid, siis tulid inglased majanduskriisist kenasti välja ja nad ei näinud põhjust, miks muuta riigikorda, kui kõik toimis. Prantsusmaal oli juba pikka aega vabariik olnud. Riigi demokraatlik kord oli üsna tugev. Poliitiline elu oli kirev, sest valitsused vahetusid tihti, kuid ka Prantsusmaal toimis valitsemine hästi nagu Inglismaal ja ei olnud põhjust kehtestada diktatuuri. Ma usun, et Inglismaa ja Prantsusmaa tegid õige otsuse mitte kehtestada diktatuuri. See päästis
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5
kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant Prantsusmaa (1893) - eesmärk vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit
2. Mis globaalne tööjaotus, tootevalmistamine? · Globaalne tööjaotus- see kui iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini. · Uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, toote kokkumonteerimine, müük ja hooldus 3. Võrdle põhja ja lõuna riike! Põhja-riigid Lõuna-riigid Hakkasid moodustama kolooniaid Kolooniamaad, kus kasvatati põllumajandussadusi ja kaevandati maavarasid Kõrgharidustase valdavalt Kirjaoskamatus väga levinud, kõrgharidustase madal SKP väga kõrge SKP hästi madal Väga hästi arenenud meditsiin Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub
sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda 1997 leiboristid, eesotsas Blairiga võimule. FRA Inglise- ja Ameerikavastasus
ühendavad teed. Kujuneb laevandust ja Järjest rohkem suheld rahvusvaheline hiljem ka omavahel läbi Transp.+ side areng Puudub kaubandus. lennundust arvutivõrkude. Rajatakse kolooniaid ( piirkondadeks Inimesed muutuvad kuhu viidi sisse paikseks. kujunevad industrialiseeru Moodustatakse seisused ning areneb mine.) Rahvas Inimesed väärtustava mõnesaja religioosne, poliitiline ja ümberasustub ja järjest rohkem haridus
neid ei austata. Teatud riikides hukatakse lapsed peale sündi. Mõnes ainult poisslapsed mõnedes ka tütarlapsed. Seda tehakse kõigest selleks, et piirata rahvaarvu suurenemist teatud sool. Seega riigis kus seda tehakse ei austata inimõigusi, õigust elada. Vanematel aegadel oli ka rikkuritel, kes omasid mõisaid, kombeks pidada orjasid. Inimesi, kes tegid nende põldudel tööd ning teenisid neid. Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus
Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodustasid 1760. aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju. Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid. Koloonia on emamaast poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa ning enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Tol ajal kuulus võim kolooniate üle Inglise kuningale Koloonia anti loomisel kuninga vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikisikule. Kolonistide seas tekitas rahulolematust parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Üheks maksuks oli tempelmaksuseadus 1765. aastal, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele dokumentidele
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Maailma ajaloos on juhtunud nii mõndagi meelejäävat, mis on muutnud meie mõtteviisi ja ka elukorraldust. Üheks selliseks sündumuseks oli ka 20. saj esimesel veerandil toimunud Esimene maailmasõda, mis muutis kogu ühiskonnaelu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et selles sõjas muutus kõik ja maailm ei olnud nendeks muutusteks valmis. Esimene maailmasõda, nagu seda ka nimi ütleb, hõlmas kõiki kontinente, mille tõttu kuulusid kõik vähegi ahnemad ja sõjaliselt arvestatavad riigid kahte liitu, mis olid omavahel sõjas. Nendeks liitudeks olid Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria ning nende vastasleer Antant, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning veel 34 riigi ülemaailma. Euroopa kui kõige arenenud maailmajagu sel ajal oli hõlmanud kolooniaid, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
