3)kahjumiga töötavate riigiettevõtete pidamine.4)nafta hinna tõus. * 1980.a rajendas M.Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätserism). Välispoliitika:*Üheks eesmärgiks peale II MS oli säilitada SBR koht suurriikide seas: 1)oli NATO asutajaliikmeks(1949.a). 2)1956.a sai tuumarelva omanikuks. 3)osales Suessi kriisis(1956.a). 4)tegi tihedat koostööd USA-ga. *Probleemid:1)koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus. 1940.a iseseisvusid SBR kolooniad, kuigi üritati mõjuvõimu säilitada. 2) ühinemine Euroopa ühendusega 1973.a. 3)Falklandi sõda Argentiinaga 1982.a. 4) Põhja-Iirimaa probleem. 10. Jaapan (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust
Sovinism kasvas ja selle käigus suruti maha väikerahvad ning hävitati mingi rahvus või religioogne rühm. Rahvusvahelised suhted 20.saj algul: Kolooniavallutused aktiviseerusid 19,sajandil kui hakati jagama ja hõivama viimaseid vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid. Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine: Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk ehk kolmikliit - 1894 sõlmis Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu kuna prantsusmaa vajas liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad
reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik teostada ainult feodaalomandis maadega. Nt Eestis oli kogu aeg hirm reduktsiooni ees. Eraomandis maa on kasulikum, sest tootlikkus on suurem, kuna kõik, mis sa tuluks saad, kuulub sulle. Järelikult on sul stiimul seda maad paremini, rohkem kasutada. See on tõuge kapitalistlike suhete arenguks ja tööstusrevolutsioonile. INGLISE KOLOONIAD PÕHJAAMEERIKAS Esialgu oli koloniseerimisobjektiks Kesk ja LõunaAmeerika. 16. sajandi jooksul rajasid oma väiksemaid kolooniaid praeguse USA territooriumile erinevad rahvad (hollandlased, inglased ja prantslased). Püsiv koloniaalasustus inglaste poolt tekkis alles 17. sajandi alguses. Inglise kolooniad tekkisid Atlandi ookeani rannikule. Prantslaste omad aga hoopis sisemaale suurte jõgede ja Suure Järvistu aladele (Mississipi). Miks mindi uude maailma?
tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. 4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend, sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus. Põhjused: · Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
p. poolsaare kesk- ja lõuna osa asutasid peamiselt itaalikud(arvatavalt II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik,
Palju aktsiaid jne.Raha pandi tuuri,töölised surid.Dreyfussi skandaal:Salajase info leke.Süütu ohvitser Dreyfuss,lavastati syydi,saadeti sunnitöövanglasse.Õige syydlane Esterhazi santaseeris oma armukesi,myys infot.Dreyfussi eest võitlseid suured yhisk. Tegelased.vabanes 1907.Prmaa1900-14:Aktiivne koloniaalpoliitika.Palju kol. Oli P.Aafrikas(alzeeria,tuneesia,maroko)Elanikud olid araablased-sõjakad.Teine suur ala oli Vietam.Rahutu piirkond.Monokultuursed kolooniad.1908 kaks ylestõusu vietnam ja tansaania.Prantslased otsisid liitlasi,kuni I MS olid venemaaga head suhted.Kapital sinna,ettevõtted.majanduses oli mahajäämus.hakati kasvatama piimakarja.Linnade ymber köögiviljad,lilled. SuurBritannia1870-1902:sellel perioodil kaotas GB oma juhtkoha tööstuses.Veel oli tekstiil ja merendus, ka kindlustus.Aeglase aregu põhjused:*Vana tehn.baas.*Palju töölisi,väike ostujõud*põllumaj.pankrott.(usa vili,põlluharijad vahetasid
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat.
Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel või teiste liikide pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid
Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat. 6.Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu ,,Barbarossa plaani" väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler ,,Barbarossa plaani". 9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a. kevadsuveni:Jaapani agressioonid Hiinas. Tema valdustesse langesid Prantsuse kolooniad. Jaapan kavandas Suure Ida-Aasia Ühisõitsengu Sfääri loomist (Jaapani impeerium). Tokyo agressiivsus häiris suhteid Washingtoniga (sept.1941 USA kehtestas Jaapani-naftatarnetele embargo. Washington ei tunnistanud Jaapani vallutusi, läbirääkimised samal sügisel jooksid ummikusse.). 7.dets. 1941 ründas Jaapan Pearl Harbourit (USA sõjaväebaas) Havai saarestikul. Üllatusefekt tagas jaapanlastele edu. 8.dets. kuulutas USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad tugevuse), teised sarvainest kollakaspruune niidikesi(annavad elastsuse). Käsnas liigub pidevalt vesi, kehapinnal on arvukad avad e. poorid. Nende kaudu pääseb vesi kanalitesse ning heiteava kaudu
abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. Tööstus
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Sept. 1918. pöördusid sõjaväelased keisri poole palvega alustada läbirääkimisi Sept. 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919 -sõjasüü Saksamaa Elsass-Lotringi loovutamine Pr. Kaotas kolooniad ja 1/8 põlistest aladest Sõjaväe suurus Reini jõe piirkond demilitariseeritud piirkond Reparatsioonimaksed 21) Rahvasteliidu ülesanded. Ei laseks riikide vahelisi tülisid lahendada ning suudaks taltsutada agressoreid. 22) I maailmasõja tagajärjed. *Suurim inimohvrite arv; *Kadunud põlvkond *Rahvusriikide tekkimine *jõudude vahekord 23) Lühiülevaade Eesti Vabadussõjast 28.nov 1918 alustavad bolsevikud pealetungiga, hõivates 2/3 Eestist. Tänu välis abidele
Vanimad elusolendid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid. Endosümbioos- kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu.
Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks
uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani
a) Meemeli piirkond anti Leedule b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tsehhoslovakkiale 2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina;
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e.Kr)
Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul . Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia ja Sloveenia riikidest) Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon, Süüria ja Iraak, mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 5. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest
arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat dekoratiivtaime. Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused. Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul vastsed ning nad ronivad taimedele laiali. Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8 Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre p...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid. Kõrgete sisseveotollide kehtestamine muutis välismaised kaubad kalliks ja sundis rohkem tarbima kodumaist toodangut. Colbert lasi ehitada palju maanteid ja kanaleid igasuguse kaubaveo hõlbustamiseks. Hõivati laialdaselt asumaid kolooniad tekkisid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Kopsaka summa eest ei põlatud müüa aadliartikleid ega ka ametikohti. Colbert rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes seeläbi veelgi. Kirikupoliitika Henri IV poolt välja antud Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma
2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1. Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne levis vaid emamaale vajalikes harudes 2. Kolooniatevaheline kaubavahetus, tihedamad suhted puudusid, tööjaotus oli nõrk 3. Rohkem arenenumad olid loodusvaraderikkad piirkonnad Miks hakkasid kolooniad 20. saj. iseseisvuma? Eeldused Lõunas: 1. Rajati erinevad maj. sektorid 2. Kohalike tööliste tööjõudu vajati üha rohkem 3. Laienes siseturg 4. Kohalikele töölistele anti minimaalne haridus ja hoolitseti ka tervise eest 5. Maailmasõdade ajal tarbekaupade konkurents lakkas, see tõi kaasa Lõunas kiire industraliseerumise 6. Huvigrupid 7. Kohalikud ettevõtted Eeldused Põhjas: 1. Tugev, kõrgema tasemega tehnoloogia 2. Korralik kapital
lüüa ja oli sunnitud sõlmima rahu. Teine Balkani sõda 1913 liitlased ei saanud omavahel läbi, Bulgaaria pidi sõjavaldustes loobuma. LÄÄNERINDE SÕJATEGEVUS: 1914: 1 aug, kuulutas S Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Ble.2 aug, hõivasid väed Lux. 4 aug alustas S sissetungi Bsse.21-25 aug toimus piirilahing Si ja I-P vahel. Marne'i lahing, sept algus, P pani Si väe seisma.1914-15 vallutasid I kõik Si kolooniad.1915: 22. apr. kasutas S gaasi. Sept S pealetung Vle. Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU
Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis
Ka rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt ,,välja lülitatud" või ,,sisse lülitatud". · Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju. (Darja Lavõgina) Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane. Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium
seinale vähendada ja juhtida vesi kõik drenaazi. Maapinna kalle peab olema hoonest eemale, ka sellega juhitakse vesi hoonest eemale. Drenaazi vajalikkus ja õige lahenduse valik sõltuvad juba konkreetsetest looduslikest tingimusest antud krundil. Kui keldri konstruktsioonidesse pääseb liigne niiskus, siis see lagundab müüritise ja lõhub siseviimistluse. Kui pidevale niiskusele lisandub veel ka soojus ja vajaliku ventilatsiooni puudumine, siis hakkavad levima hallitusseene kolooniad. Sellised keldrid on rõsked ja neis on väga hästi tunda iseloomulikku ebameeldivat lõhna nn keldrilõhna ja lisaks sellele näevad keldrid koledad välja. Sellega on tõestatud, et keldriga hooneid tuleb nõuetekohaselt hüdroisoleerida, et keldrid näeksid korralikud välja ja oleksid inimese tervisele ohutud. Selleks on vaja pinnasega kokkupuutuvad konstruktsioonid kaitsta hüdroisolatsioonikihiga ja vertikaalsed välispinnad tuleks katta võõpisolatsiooniga.
Küllap pakkus linlastele lohutust teadmine, et nii Ragnar ise kui ka enamik tema meestest surid tagasiteel kodumaale ootamatusse haigusesse. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks; kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. VIIKINGIAEGNE EESTI Kuigi viikingid rajasid oma kolooniad praegusele Venemaale ja ka Soome lääne- ja idarannikule, ei suutnud nad kanda kinnitada Baltimaades. Ometigi pidi enamik tähtsatest kaubateedest kulgema piki siinset rannikut või jõgesid. Küllap oli siin põhjuseks skandinaavia kroonikates kirjeldatud "idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12.
Ka rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt „välja lülitatud“ või „sisse lülitatud“. • Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju. (Darja Lavõgina) Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane. Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium
tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
ebakorrapärasteks rakkudeks. Esinevad ka V-kujulised figuurid. · Lagundavad herbitsiide. Neid leidub ka kalade ja molluskite pinnal, reovees, aktiivmudas. · On kirjeldatud ka Arthrobacteri kitinaasi tootev tüvi ja üritatud teda kasutada Fusariumi tõrjeks taimekaitses. Perekond Micrococcus · Graampos. kokid, kes paiknevad tetraadides ja ebaregulaarsetes kogumites. Tavaliselt liikumatud ja asporogeensed. Aeroobsed, omavad karotinoidpigmente ja kolooniad on eredalt värvunud. · Bergey määrajas kuulusid Staphylococcus ja Micrococcus ühisesse sugukonda Micrococcaceae. Mikrokokke on väga palju imetajate loomade nahal.Inimese nahal on palju Micrococcus luteust, M. agilist, M. variansi, M. roseust. · Mikrokokid moodustavad kuni 20% nahapinna aeroobsest mikrofloorast. · M. roseusel on roosakad kolooniad. M. luteusel on uuritud väga põhjalikult membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi
kogumikena järve tuulealusel kaldal. Piltlikult öeldes: kätt vette pistes ei määrdu see esimesel, küll aga teisel juhul (#). Vee muutunud värvus näitab, et rakud on jaotunud ühtlaselt kogu veesambas; see on omane eelkõige liikidele, mis ei moodusta kolooniaid. Rakud võivad ka ebaühtlaselt jaotuda nii veesambas kui ka järve eri osades ning see on tunnuslik koloonialistele liikidele. Pindmistesse veekihtidesse kerkivad kolooniad tuulevaiksete ilmadega. Arvukamaid kolooniaid võib näha palja silmaga (#). Nii suurendatakse fotosünteesi aktiivsust ning seeläbi kiirendatakse rakkude kasvu. Vetikaraku ujuvust reguleeritakse gaasivakuoolide abil ning selle toimimisel on võtmeroll fotosünteesil sünteesitud sahhariidide kogusel. Nende hulga suurenemine avaldab survet gaasivakuoolidele, mille ruumala väheneb, ning rakud hakkavad vajuma. Sügaval vähese valgusega
aga peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti. SOOJUSREGULATSIOON Päikese käes peesitav liblikas neelab endasse päikesesoojust. Päikesepaistel või varjus viibimisega saavad liblikad ja teised kõigusoojased loomad kehatemperatuuri reguleerida. Siiski on neil raske toime tulla äärmustega, eriti kõva pakasega. ÜKSIKLOOMAD JA KOLOONIAD Selgroogsed toimivad kehaliselt omaette üksustena, ka siis, kui nad elavad peredena või suuremates rühmades. Selgrootute maailmas pole haruldane, et loomad on alaliselt omavahel ühendatud, moodustades kobaraid või kolooniaid. Kolooniad näivad sageli üksikute loomadena ja käituvad vastavalt. Enamik neist on staatilised, aga mõned eriti need, kes elavad meres võivad liikuda. Kolooniatena elavate liikide hulka kuulub osa maailma tähelepanuväärsemaid selgrootuid.
metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega. 4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides? Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu kiirendasid ja aeglustasid lõunapoolsete maade arengut. 5. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? Esitlusest Emamaa ja tema kolooniate vahel oli aktiivne kaubavahetus. Emamaale saadeti põllumajandussaadusi ja tööstustooraineid, vastu saadi masinaid, seadmeid ja tarbekaupu. Kapital koondus emamaale ning koloniaalimpeeriumite pealinnad kasvasid kiiresti. 6. Mis on geograafiline tööjaotus
relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vaid tehti laenu naaberriikidele või anti raha et naaberriigis firma teha ja olla seal firmal kaasosaline. Prantslased tegid Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism. Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India. Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu
aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa >Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass-Lotringi piirkonna kaotus!) =>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revans, 1872. tugevdama armeed; iga hinna eest oluline omada kolooniad =>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa
sõjalist tugipunkti ründamaks inglismaad. Lõuna Pra jäeti okupeerimata, seal tekkis nn Vichy Vabariik ja selle juhiks sai Petain. Ta oli prantslaste rahvuskangelane I maailmasõjast, kus Petain oli organiseerinud võitlust Sm-ga aga nüüd ta oli kollaborant, sest ta tegi vastastega koostööd. Kollaboratsioon- see, kes teeb vastastega koostööd. Ei okupeeritud kogu Prantsusmaad, sest muidu karfeti, et Inglismaa võtab ära Prantsusmaa kolooniad, aga nii oli võimalik kasutada nende ressurssi. Ja seega pärast Pra kapitalleerumist jäi ainsaks Sm vastu sõdivaks riigiks Inglismaa. 40 aasta augustis septembris toimus nn lahing britannia pärast, see tähendas, et kahe kuu jooksul käisid saksa nii hävitus kui pommitus lennukid, inglismaad pommitamas. Pommitas kaks kuud inglismaad. Kannab nime lahing britania pärast. Itaalia väed ründasid kreekat ja jugoslaaviat 1941, Sm abistas itaaliat. Algselt oli
oli NATO asutajaliikmeks 1956.a. sai tuumarelva omanikuks osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.). 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle. Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate / suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja
Keerulised suhted peale II MS: Stalin ja Mao: 1. Mandžuuria probleem 2. Kuomintangi probleem Mao ja Hruštšov ning Mao ja Brežnev: Brežnevi doktriin ja Hiina nägemus ohust 1. NL sõjaväe suurendamine Hiina piiril. 2. mereväebaas Vietnamis. 3. head suhetd Indaiaga 4. Tungimine Afganistaan Arengumaad rahvusvahelises poliitikas: Pärast II MS kahene konflikt 1.Ida-Lääs 2.Põhi-Lõuna. Arengumaad- Kolmas maailm, Arenevad riigi. Ühisjooned: 1.Endised kolooniad (klassikalised Euroopa kolooniad) 2.Klassivahed 3.Vaesed, on erandeid- mitte kõik arengumaad ei ole kolooniad- Tai. Ja mitte kõik pole vaesed- nt Saudi-Araabia (siseriiklik vahe suur). Erinevused: poliitiline kord, ühiskonna struktuur ja majanduse korraldus. II teravad klassivahed: Euroopa mõisnikud, talupojad Antikolonialsim. Urbaniseerumine- töölised, ametnikud, sõjaväelased, töötud linnaelanikud. III majanduse mahajäämus ja vaesus: väljaõppe
5.nov.1605 üritas Guy Fawkes parlamendi õhku lasta. Puritanism- usulise ja poliitilise opositsiooni erikuju Inglismaal. Puritaan-Protestant, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist. Kuninganna Elizabethi ajal(1558-1603) tehti järeleandmisi, ettemääratuse õpetus. Sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kunungavõimuga-emigreeruti Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, agakiusamine-P.-Am, rajati kolooniad. Puritanism Tekke põhjused Kellele toetus Iseoomulikud j. inimtüübid Erinevad voolud a)Inglismaa maj. areng *töölised *Predestinatsioon Töökas ja edasi- presbüterlased Independenid ja sellega kaasnenud *lihtrahvas *Keegi ei saavuta püüdlev Koguduse Kogutused
Francesco Vazquez de Coronado retk praeguse Ameerika ühendriikide edelaossa Hispaanlaste asundus St. Augustine'is, Florida Esimene alaline Inglaste asundus Jamestownis, Virginias Prantslaste kaubapunkt Quebecis Hispaanlaste asundus Santa Fes Esimene teadaolev orjade sissevedu Briti kolooniatesse Palverändur-isade asumine Plymouthisse Hollandlaste kaubapunkt Manhattani saarel Puritaanlaste Massachusettsi koloonia Sõda kolonistide ja pequot indiaanlaste vahel (pequoti sõda) Uus-Hollqandi kolooniad Inglaste valduses Retk mööda Mississippi jõge Louis Joilet' ja Jacques Marguette'i juhtimisel "Kuningas Philipi" sõda Nathaniel Balconi mäss Uus-Inglismaa dominioomi välja kuulutmaine Kuulus revolutsioon Briti Põhja-Ameerika kolooniates Salmei nõiaprotsessi algus Suur ärkamine Prantsuse ja indiaani sõdade algus Seitsmeaastase sõja algus Pariisi rahu Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Iirimaa iseseisvuspüüdlused. 1860.aastal algas Iirimaal feenide liikumine,mille eesmärk oli Inglismaast vabaks saada võitlusega.Feenidel aga ei õnnestunud iirlasi mässule õhutada.1914.aastal võeti pikkade vaidluste järel vastu omavalitsuse seadus,kuid Esimese maailmasõja puhkemise tõttu lükati see edasi. Briti koloniaalimpeerium, Inglismaast kujunes 19.sajandil maailma suurim koloniaalriik.Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks.Vallutatud kolooniad nt Austraalia,Uus-Meremaa,Suessi kanal(hea ühendustee Indiaga),osa Aafrikast ja Kanada olid eelkõige odava tooraine allikaks järjest kasvavale tööstusele.Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Välispoliitika. Inglismaa oli 19.sajandi keskel oma majandusliku võimsuse tipul.Saareriigil oli tugevaim sõjalaevastik,mis oli kaitseks igasuguse väliskallaletungi eest.Inglismaa soovis tegutsega eraldatult
REFORMIDE AJASTU 19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni 1901. a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani piirkonnas HispaaniaAmeerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad (nt Filipiinid) Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga (nt Hiinaga) Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse panamerikanism (Monroe doktriin, dollaridiplomaatia laenud, kapitali paigutamine jm; relvajõu kasutamine) Venemaalt osteti Alaska 1867, 7,2 mln $ Annekteeriti Havai Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
