· osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. + Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; + Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; + Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; +++ Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. MONEY - Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Ta pidi maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad.
b) 1893. a sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem ühines nendega Inglismaa. c) 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia eesmärk oli eraldada Türgi küljest Kürenaika ja Tripolitaania ning rajada sinna oma koloonia. Algul oli Itaalia liitunud Austria- Ungariga selleks, et kaitsta
maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates. kiriku lahutamine 1904. a leping Traditsioonilised riigist. Inglismaaga majandusharud kriisis. Rantjeed Inglis- Riigi mittesekkumine Monarhia Vastuolud Saksamaaga maa majandusellu. Kaheparteisüsteem Inglise-Buuri sõda Kolooniad kapital, turg, 1906.a Tööerakonna Lõuna-Aafrika Liidu laevastik, ametnikud. asutamine loomine Arengutempo aeglustu- Liberaalide reformid Iirimaa küsimus mine. Teravilja sissevedu. David Lloyd George Naisõiguslaste liikumine Emmeline Pankhurst
ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad lõunarannikule ja Sitsiiliasse. Itaalias oli suurim koloonia Taras ja Sitsiilias Sürakuusa . Kreeklased olid oma kodumaaga tihedas ühenduses ja kokkupuutes, sellepärast juurutasid nad Itaaliasse viinamarja- ja oliivikasvandused , tõid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku , rahamüntimise , Homerose eeposed , jumalad, müüdid ja aristokraatliku eluviisi . Kreeklaste tulekuga Itaaliasse , tõid kaasa selle, et Itaaliat hakati
Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite hulka; () primitiivsete rohevetikate hulka; () eustigmatofüütide hulka Pigmendid, klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Tülakoidide paigutus: (x) Raku perifeerses osas; () raku keskosas; (x) tülakoidid on lamellideks pakitud; () tülakoidid on üksikult Eluvorm: (x) üherakulised kokkoidid; (x) harunemata niidid; () harunenud niidid () monaadid; () amöboidsed rakud; () palmelloidsed kolooniad Glaucophyta, liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid Rakuehituslikult on: (x) üherakulised flagellaadid; (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () harunemata niitjad vormid; () kaetud paksu limakihiga; () amöboidsed vormid Rhodophyta, punavetikad Paljunemisrakud: (x) Viburit ei esine kunagi; () Vibur esineb primitiivsematel rühmadel; () Vibur esineb evolutsiooniliselt arenenumatel rühmadel; () Vibur esineb ainult paljunemisrakkudel
Raudtee-võrk on suur, mis hõlmab kokku 33819 km (2.540 km elektrifitseeritud) raudteeäärsetest: 3719 km lai rööpmevahega, 15422 km standardse rööpmelaiusega, 14506 km kitsas rööpavahe ja 172 km. Raudteetransport alustanud erinevate kolooniad erinevatel kuupäevadel. Isiklikku raudteede alustas esimestel ridadel ja probleeme edukad kaugserveriga suured ja hõredalt asustatud mandril ja valitsus raudtee pärusmaa. Kuigi erinevate kolooniad olid nõus London valida üldine rööpmevahega, kolooniate lõppes erinevate gabariitidega. Suuremad linnad Austraalia ei ole täielik ümbersõidu süsteeme. Melbourne süsteemid on osaliselt maa all, nagu on Sydney's Mõlemad linnad on plaanis ehitada ulatuslikuma metroosüsteemidele. Austraalia siseveeteed ei ole oluline vahend kaubanduslike vedude seisukohalt Kui 19. sajandi meloa aurikud kasutati kohta Murray-Darling Basin transpordi tootma
............................................................................................................ Põhjendus: .................................................................................................................. ................................................................................................................................ 3. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu
- põllumajandus, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. - masintootmine - linnastumine - geograafiline tööjaotus - klassiühiskond - koloniaalsüsteemi tekkimine. Maailm jagunes: *iseseisvad tööstusriigid * kolooniad - pärast koloniaalimpeeriumi lagunemist: arenenud * tööstusriigid * arengumaad - peamine koht, kus toimub tootmine - ettevõte, tehas 3 3) infoühiskond. Oluline informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine - peamised majandusharud on teenindus, info töötlemine
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus-,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Lõuna riigid 20.saj.alguses: selle moodustasid majanduslikult sõltuvad riigid ehk kolooniad,peamiselt valitses agraarne tootmisviis,industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporttehnoloogiate arengu tulemusena. Toote valmistamise etapid ning tööjaotus 1.Uurimis-ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid) 2
Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. [1] Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne
sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline (vabariiklased,
Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Idast pärit kaupu hakati üha enam mööda ookeani transportima, tähtsaks muutusid sadamalinnad. Ameerikast voolas Euroopasse suuri rikkusi nii kiirenes mitmes Euroopa maas ka rahamajandus. 18. Millised tagajärjed oli maadeavastustel Ameerika põlisrahvale? (3-4 näidet) 1) Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes suures osas eurooplaste võimu alla 2) Ameerikas tekkisid eurooplaste kolooniad 3) Põlisrahva kultuur hävines 4) Indiaanlaste arv hakkas vähenes 19. Loetle uusi taimekultuure, mis Ameerikast Euroopasse toodi? Kartul, tomat, mais ja kakao. 20. Miks hakati Ameerika põliselanikke indiaanlasteks nimetama? Kuna Columbus arvas, et oli sattunud Indiasse nimetas ta kohalikud indiaanlasteks. 21. Miks tekkis orjakaubandus? Ameerika põlisrahva arv vähenes võõraste vallutajate tegevuse tagajärjel tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast
Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18
Mis oli Saksamaa eesmärgiks kolmikliidus? Purustada prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad jagada laiali nii, et saksa oleks kõikjal esindatud. Kas ja kuidas oleks olnud võimalik eemaldada süütenööri ,,Balkani püssirohukeldrist"? Millised huvid olid seoses Balkani poolsaarega venemaal? Soovis vallutada endale Konstatinoopoli ja Dardanell. Milline riik oli Antandis juhtpositsiooil ja milliste eesmärkidega? Prantsusmaa, kes soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopas ja tagasi saada elsassi ja lotringit
tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Poola sai Danzig'i(poola koridor ehk nüüd kaliningrad) --Ei olnud õiglane, kuna saksamaa ei alustanud sõda, ta täitis lihtsalt liitlase kohustusi.. alustas Austria- Ungari, nemad olid süüdlased. Mis oli Reini demilitariseeritud tsoon ? Mis oli selle loomise peamine eesmärk ?
pääseb rakku. 51. Sini-valge selektsioon: järjestus on kodeeritud lacZ keskele ning lacZ kodeerib β- galaktosidaasi. Substraadi X-gal juuresolekul tekitavad bakterid elutegevuse käigus (β- galaktosidaas hüdrolüüsib glükosiidsideme ja tekivad galaktoos, mille bakter ära sööb, ning 5- bromo-4-kloro-3-hüdroksüindool, mis dimeriseerumise ja oksüdeerimise tagajärjel annab sinist värvi) sinist pigmenti – kolooniad on sinised. Valgete kolooniade puhul sisestatav järjestus rikub lacZ geeni ning muudab sealt kodeeritava ensüümi inaktiivseks, mille tõttu sisestatud DNA järjestusega plasmiide sisaldavad bakterikolooniad ei värvu siniseks. Meid aga huvitavad valged kolooniad. 1. Transformeerimiseks on vaja inaktiveerida ligaas. Seda tegin eppendorfis, inkubeerides 5 min 70 °C juures. 2. Kompetentseid rakke tuleb võtta jääle sulama ning 10 min pärast lisasin 20 μl rakke
Loobus Madalmaadest, sellest sai omaette kunigriik. Austria sai juhtrolli ka Saksa liidus, mis koosnes 37st Saksa riigist ja 4 vabalinnast. See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on ühtne välispoliitika, kuid iseseisev sisepoliitika. Preisimaa sai Lääne-Saksamaalt olulise ala, see muutus suurriigiks, kuid samas kaotas oma Poola alad. Venemaa sai endale Poola kuningriigi. Sai ka Soome ja Besaraabia Suurbritannia sai Prantsusmaa kolooniad, Kapimaa, Tseiloni ehk Sri Lanka. Joonia saared. Taani kaotas Norra (ta oli ka Napoleoni liitlane), aga sai Islandi ja Gröönimaa. Rootsi kaotas Soome ja Pommeri, aga sai Norra. Saksa Liit. oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija. Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt Pühas Rooma riigis vähenenud 39- ni, tunnistati täielikult suveräänseteks
baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral. -Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping Iseloomusta Prantsusmaa majandust I maailmsõja järel
tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Versailles'I süsteem- Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge,
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
Maailm 19sajandi lõpus ja 20sajandi alguses 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismi ja tööstusajastusse. Maailm jagunes iseseisvateks riikideks( 56) ja kolooniateks mis moodustasid 20sajandi alguses lausa 54,9% maailma territooriumist. Suurimad kolooniatega hiilgajad olid USA, kelle kolooniad asusid Kuubal, Filipiinidel ja Puerto Ricos, lisaks sellele, suurte kolooniatega paistsid silma veel ka Taani ja Prantsusmaa. Maailmas tõi kaasa suuri muutusi ka linnastumine, mille protsent oli samuti väga kõrge, Inglismaal näiteks 80%. Linnastumisega kaasnesid nii mõningadki plussid, näiteks tekkisid linnad ja tööstused, kasvas harituse protsent, inimestele olid kättesaadavamad meedia, arstid, trammid ja autod
ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid. Kolonisatsioon · Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. · Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. · Tekkis varanduslik kihistumine. · Rände põhjuseks oli peamiselt raha vajadus · Väljaränne tekitas põlluharimiseks sobiva maa nappuse · Kolooniad üha kasvasid ning lõpuks kujunesid suurteks linnadeks. · Koliniseerimine arendas kaubavahetust mis tõi kaasa 7.saj eKr lõpus hõberaha kasutuselevõtu. Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane.
hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on
1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01
Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkol. teooria aluseks. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol
Ülikoolides on olemas teadlased, laborid katsete tegemiseks ja katseseadmed. 12. Millega tegeleb liiderettevõte? E peaettevõte tegeleb toote väljamõtlemise, disaini, reklaami ja turustamisega. Tootmine toimub tavaliselt üle maailma paiknevates allettevõtetes, või allhanke korras teiste firmade ettevõtetes. 13. Miks arenes Põhja-Ameerika majandus kiiremini kui Lõuna-Ameerika majandus, kuigi mõlemad olid Euroopa riikide kolooniad? Põhja-Ameerika emamaad (Inglismaa, Prantsusmaa) olid koloniseerimise ajal juba tööstusühiskonnas rohkem arenenud ja kasutasid rohkem masinaid ning viisid sellise tootmisviisi ka kolooniatesse. Lõuna-Ameerika emamaad (Hispaania ja Portugal) olid koloniseerimise perioodil veel agraarühiskonnas ja viisid kolooniatesse ka algelisema tootmisviisi. 14. Mis on globaliseerumine ja millised on selle tunnused?
meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. V:Sparta, Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist. V:Võim kuulus aristokraatide seast riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, ts...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6
- Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu 4 Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
Austria pärilussõda osapooled: Austria ← Preisimaa põhjus: Preisimaa ei taha keisriks naist tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Austria Hasburgidele jääb troon. Seitsmeaastane sõda osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas: sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust
Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti Sitsiiliasse sealseid linnriike enda poole meelitama. Need kolooniad aga ei tahtnud kellelegi alluda. Nad suhtusid ateenlastesse vaenulikult. Olulist rolli mängis Alkibiades, kes oli ateenlaste juht. Ta oli Periklese sugulane ja oli näidanud ennast hea sõjamehena, kuid moraal oli nigel. Käitumis- ega suhtlemisoskusi tal polnud. Jõi palju viina, see aga ei sobinud väejuhile
asula on kaugel impeeriumist. Imperialismi toidab kolonialism. 8. Kolonialism on üks eeldusi imperialismi õitsenguks. Mõjuala suurendamine tuleneb oportunismist ning mida rohkem resursse ning erinevaid pudelikaelasid on imeeriumi valduses, seda enam on eeldusi edasiseks õitsenguks, laienemiseks. Kolonialism reeglina tõi ka majandust ning haridust puudutavaid arendusi, mis viis koloniseeritud ala arendamiseni, mis tõi jällegi rohkem kasu kogu impeeriumile. 9. Prantsuse kolooniad – Algeeria, Madagaskar, enamus Lääne-Aafrikast. Inglise kolooniad – Kanada, Austraalia, India. 10. Esimene Inglise Buuri sõda toimus 20. detsember 1880- 23. märts 1881. Inglased said kõvasti lüüa. Tulemus oli kaotustes buuride poolt 41 surma, inglastel 408 surma. Teine Buuri sõda toimus 11. oktoober 1899 – 31. mai 1902. Koloniseeriti ala eesmärgiga saada kasu buuride alal asuvatest tohututest kullamaakidest. Asutati linn Johannesburg. Sisserännanud kullakaevurid nõudsid
Esimene maailmasõda 1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suu...
2 inimest – üks tsiviilkuberner ja teine sõjaväeline kuberner (sagel pandi ka kolmas – maksude koguja). //roomlased lisasid kohaliku eliidi arvamuse //nt Briti impeeriumi piirkonnad – ei olnud ühesuguses sõltuvussuhtes emamaast: 1/3 India territooriumist teostas võimu kohalik valitseja, kelle juures briti nõunik. 1860ndad – suur India ülestõus Briti impeeriumis, riskantne aeg Briti impeeriumi jaoks. 3) kohaliku poliitilise struktuuri hävitamine //nt Hispaania kolooniad Lagunemise põhjused: 1) rahvuslus – kaasaegsete impeeriumide puhul põhiliseks põhjuseks, mis pani aluse. Sellega on keeruline seletada varasemate impeeriumide lagunemist, seal teised tegurid. 2) liigne kulukus – lihtsalt ei jõua kogu impeeriumit ülal pidada, kulutused ei tasu ennast ära. //nt Briti India – erakordselt tulus koht nii kaua, kuni oli turg Suurbritannia puuvillatööstusele. Kui turg kadus, tekkis oma tööstus. 3) vale poliitika – midagi on tehtud valesti
...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............
Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil *Jaapan liitus, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Kolmikliit(1882): (Saksa, A-U, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. Eesmärgid: * Saksa tahtis endale kolooniaid ja Inglismaast tugevam olla *Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku *Eesmärk purustada Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide
väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike
· Saksa kaubalaevade pääs maailmamerele oli tõkestatud · 1915 veebruar kuulutas Saksa väejuhatus välja allveesõja, uputati inglaste laevu, aga hiljem loobuti · 1916 mursid Saksamaa mereblokaadi läbi, laevastik suundus Põhjamerre, et anda otsustav hoop Inglise laevastikule · JÜÜTI MERELAHING 31.mai Taani ranniku lähedal, kumbki pool võitu ei saavutanud · Inglismaa liitlased hõivasid Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias TAGAJÄRJED Saksamaa kokkuvarisemine · Venemaal tulid võimule enamlased sõlmiti idarindel 1917 lõpus vaherahu. · 1918 algul alustas Saksamaa uuesti pealetungi · märtsis sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega · Venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist ja isa alasid läks Türgile · Sakslased ei hoolinud rahust- vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti
kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui nende võim piirnes üksnes Itaaliaga. Paiknesid ju Lõuna-Itaaliast ammust ajast kreeka kolooniad, samuti olid kreeka kultuurist mõjutusi saanud Kesk- ja Põhja- Itaalias asunud etruskid. Isegi roomlaste religioonis domineerisid kreeka päritoluga jumalused, kes kandsid küll ladinapäraseid nimesid. Rooma vabariigi algused olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomalasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Seetõttu on rooma kunst õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste
Itaalia: Parlamentaarne monarhia. Madal heaolutase. Põhja osa arenenum, kui lõuna-Itaalia. Majanduslangus. Lahkuti ameerikasse õnne otsima. 1912. A seati sisse üldine valimisõigus. Välispoliitika oli suunatud kolooniate vallutamisele. Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism e. Keeruline poliitiline kunst. See eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis. Hispaania: Parlamentaarne monarhia. On kaotanud oma kolooniad, mis vallutati varauusajal. Vaesus.puuduvad ettevõtlikud inimesed, enamik inimesed talupojad. Palju vähemusrahvusi. Keeruline poliitiline olukord ja vilets sotsiall olukord. Kultuur oli arenenud. 4)Usa: Riigikord, majandus, välispoliitilised taotlused. Presidentaalne vabariik. Kiire majanduslik ja poliitiline areng. Põllumajandus arenes. Raudteede ehitamine, kaupade eksport. Rahvaarvu kiire kasv. Probleemid tööliste ja tööandjate vahel. Tööliste kehv olukord
Saavutati võrdsed õigused. Positiivne, sest see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? Tal oli vähe liitlasi. 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? Ei leitud ühiseid kokkuleppeid. Positsioonisõda. 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjas võitjad, tugevad. Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? Tekkisid rahutused, toimud võimuvahetus, oli sõjas rängalt kannatada saanud. Lahkus sõjast Bresti rahuga. 22. Miks kukutati Venemaal tsaar?
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis.
MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega.
avastatud tehnilised uuendusedjms. 28.Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Sest Inglismaal hakkasid töölised organiseerima ametiühinguid, mis pidasid läbirääkimisi tööandjatega, töölised said kaasa rääkida olukorra parandamise eest. 29.Mille poolest sarnanesid ja milles erinesid Inglismaa ja Saksamaa koloniaalpoliitika? Mõlemate koloniaalpoliitika oli julm, pärismaalased ei suutnud vastu panna, kolooniad olid odav tooraine. Inglismaa poliitika ei olnud asumaade suhtes ühtne, Kanada ja Austraalia said omavalitsusega aladeks. 30.Mida nimetatakse rassismiks? Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. 31.Millised USA osariigid eitasid orjust? Oregon, California, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansas, Minnesota, Iowa, Illinois, Wisconsin, Indiana, Michigan, Ohio, Pennsylvania, New York, New Yersey, Connecticut, Rhode
Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? See on kasulikum ja kulub vähem raha
• Linn ja seda ümbritsev maa-ala • Polise keskuseks oli kindlus ehk akropol • Üldiselt olid polised üksteisest sõltumatud • Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti • Tuntumad linnriigid olid: • Sparta • Ateena • Mileetos • Korinthos • Linnriigid hakkasid kiiresti otsima uusi maid • Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed
Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased.Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu.Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase. Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel. Igal perel on oma lõhn ja suhtlemisel kasutatakse enam kui 18 häälitsust. Urus on huvitav elukorraldus,kus elatakse kolooniana.Sigida saab vaid üks emane,kes valib endale välja 3 paarilist.Teised liikmed,keda on kokku 20-300 isendit,on “töömesilased” ehk teevad kõike mida vaja,kaevavad urge,toovad toitu,vaatavad poegede järgi. Kuninganna saab kiiresti hukka kuna peab palju järglasi ilmale tooma.Uus ja
Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa ja Prantsusmaa. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. · 01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja · 03.08.1914 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja · 04.08.1914 viis Saksamaa oma väed üle (erapooletu) Belgia piiri, Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
