ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks.
·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi
USA sünd Kas usa iseseisvumine oli maailma jaoks oluline? Kristi Heinaste 12C 17.Sajand 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas paljudel riikidel kolooniad; sellega kaasnes omavaheline konkurents, peale jäid inglased ja prantslased 1626.a rajasid hollandlased Põhja-Ameerika suurima linna New Yorgi, kuid ka see vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla...
PARIISI RAHUKONVERENTS 1919(18. jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorrai...
rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu
Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks. Põhja riigid Lõuna riigid Suur Britannia Ameerika Saksamaa Prantsusmaa Moodustasid iseseisvad riigid Moodustasid kolooniad või majanduslikust sõltuvad riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise tahab b) SÕLTUVUSINDUSTRIAALNE - Uus tootmisviis surutakse peale teise riigi poolt Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas)
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks on aga kohaliku omapära kadum...
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia,
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania ra...
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö
Usk Jumalannade Jumalate kummardamine, kummardamine loomade ohverdamine Asustus Losside ümber tihe Losside ümber ei ole asustus asustust Eluolu Rahulik ohutu Sõjakas 2. Kreeklaste kolooniad (kus paiknesid ja miks rajati)? Kolooniaid rajati Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, sest põllumaad oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)? · Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a
elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalitsus Põhja- ja lõunapoolsete asumaade elulaad, majanduslik areng ja valitsemiskorraldus olid aga üsnagi erinevad Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja ·
2. Majanduslikud maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes. Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku 2,5 miljonit valget elanikku. 1756-1763 Seitsme aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki. Need olid vaesed ja hilisagraarsed. 5. Kolooniate tüübid. Ümberasumiskoloonia-Kolooniad mis iseseisvusid ja selle tulemusena tekkis palju osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks.
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi
TEISE RIIGI POOLT PEALE. ARENDATAKSE TEGEVUS- VALDKONDI, MILLEST ON EMAMAA HUVITATUD. GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS ... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD EELDUSED. · TOO 2 NÄIDET EELDUSED, TEGURID: · VEONDUSE ARENG · LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU KOLOONIAD KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED: · 16.-18. SAJ: 1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid) TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS 2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS EUROOPAS DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS · 19. SAJ: 1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA 2) LISATOIDUAINETE VAJADUS 3) UUS TURG OMA KAUPADELE 4) ODAV TÖÖJÕUD KOLOONIAD · ÜMBERASUMISKOLOONIAD PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI
emamaa toodangule. Ülemerevaldustest võidi saada ka odavat toorainet ja nn koloniaalkaupu (suhkur, tee, tubakas jne). Kuid sageli polnud vallutatud aladel ookeanide saartel ja Aafrikas suuremat majanduslikku väärtust (naftamaardlate vastu 19. sajandil veel huvi ei tuntud) ning koloonia ülalpidamine võis osutuda ebamõistlikult kalliks. Vahel hõivatigi uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel, et hoida ära selle maa-ala langemine mõne teise riigi kätte. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiiži. Imperialistliku mõtteviisi kujunemises etendas oma osa ka rahvusliku eneseteadvuse kasv: mida suurem ja võimsam riik, seda uhkem ja väärikam rahvas. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja tähtsaid tugipunkte. Uued koloniaalvaldused leevendasid ka ülerahvastatud Euroopa ühiskondlikke probleeme. Paljudel inimestel tekkis võimalus otsida uus elukoht ja lahedam elu. Sel juhul tulid kõige enam
Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa Inglise kolooniad Ameerika Ühendriigis 1. Kes vallutasid Ameerika? - Hispaanlased, konkistadoorid 2. Kes rändasid Ameerikasse? - Erinevad rahvad, maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad, usuliselt tagakiusatavad, kurjategijad 3. Mis riikide kolooniad olid? - Paljude riikide=omavaheline konkurents, põhivennad olid inglased ja prantslased (???) 4. Mis oli nende kolooniate valitsemise erinevus? - Prantslaste kolooniate valitsemist iseloomustas ulatuslik korruptsioon Inglastel oli vabameelsem poliitiline kord ja tööjõulisem elanikkond 5. Millal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas? - 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel 6. Mitu kolooniat oli 18.sajandiks?
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku.
Markus Agu 8c 21.11.2017 Sisukord: Ameerika avastajad: Indiaanlased-ca 25 000 a tagasi Viikingid Critopher Kolumbus 1482 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497 1775. a mais kogunenud teine kontinentaalkongress määras vägeda ülemjuhatajaks George Washingtoni, kellest hiljem sai riigi esimene president. Aasta lõpuks suutsid ülestõusnud võtta kõik kolooniad oma kontrolli alla. 1776. aasta 4. juulil võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati kolooniate lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja Ameerika Ühendriigi loomine. Vagepeal olid britid vägesid kogunud ning 1777. aastaks õnnestus neil vallutada ülestõusnud keskused New York ja Philadelphia. Ameerika Ühendriigid kujunesid näiteks, kuidas valgustusaja filosoofiliste ideede toel ehitati üles uus ühiskond. 1787
Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased
Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) ning teinud palju koostööd. Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: • 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.). • 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle. • Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate/suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada,
Tootmisviisi Põllumajandus, Töötlev tööstus, Teenindus, äriteenus, peamine loomakasvatus, metallurgia, biotehnoloogia,turu- majandus haru jahindus tekstiilitööstus uuringud Arengumaad, Aasia riigid Arenenud riigid Levik tänapäeval vähem Hiina USA,Saksamaa arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, ...
talvitub kartulikeldrites või pae- või liivakoobastes, kus temperatuur on tavaliselt 6 °C. Suurkõrv on paikne ja ta suvised ja talvised elupaigad asuvad lähestikku. Toitumine Suurkõrv on putuktoiduline. Peamiselt sööb liblikaid. Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ta mitte ainult lendavaid, vaid ka maapinnal, lehtedel ja puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimis kolooniad kuhu kuuluvad kuni 10 looma. Juuni lõpuks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena poegimiskolooniatest lahus. 4 Areng Alguses kannab emasloom poega klammerdunult kaasas. Hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Suurkõrva pojad arenevad kiiresti. Juba 1 kuu vanuselt on pojad sama suured kui täiskasvanud ja oskavad lennata.
Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised
(Oktoobripööre ja Veebruari revolutsioon) ning kodusõda kuni aastani 1922. Venemaa majandus oli täiesti hävinenud ning tal olid suured territoriaalsed kahjud. Märkisväärset kahju sai ka Austria-Ungari ja Türgi. Sõja lõpupoolel hakkas impeerium lagunema ning selle tulemusena ka kogu armee. Austria-Ungari pidi loovutama suuri alasid ning maksma sõjakahjusid. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari jaTsehhoslovakkia. Türgi kaotas kõik kolooniad, samuti Bulgaaria. Saksamaale oli kaotus siiski kõige kibedam, kuna prantslased hakkasid sakslasi mõnitama ja alandama ning see oli ka üks põhjustest, miks Teine maailmasõda alguse sai. Kokkuvõtvalt võin öelda, et I maailmasõja kaotused olid katastroofiliselt rängad ning see annab alust kahelda, kas võitjariigid tundsid end ikka võitjatena. Minu arvates ei lahendatud Esimeses maailmasõjas koflikte ega vastuolusid, mille pärast sõda üldse algas, vaid see andis
hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. Biokeemia Prevotella multiformis (biokeemia) Happeid toodab: Happeid ei tooda: D-tsellobioosist L-arabinoosist glükoosist D-mannitoolist laktoosist D-maletsitoolist maltoosist D-sorbitoolist sukroosist
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid –
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus • Indiaanlased • Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video
Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks- põhjuseks oli indiaanlaste seas laialt levinud komme kaunistada pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Indiaanlased nimetasid valgeid omakorda kahvanägudeks.
Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega.
1879 Saksamaa-Austria-Ungari 1882 Saksamaa-Austria-Ungari-Itaalia Antant lepingu sõlmimise aasta riigid 1893 Venemaa-Prantsusmaa 1904 Pranstusmaa-Inglismaa 1907 Inglismaa-Venemaa II Kirjuta tabelisse, millised olid liitudesse astunud suurriikide eesmärgid! Kolmikliit Saksamaa Võim Euroopa mandril (Prantsusmaal) ning kolooniad, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia Itaalia soovis ennast eraldada Türgi küljest. Kaitsta end Prantsusmaa eest.
Indo-Hiina sõda 19.12.1946-01.08.1954 Prantsusmaa kolooniad maailmas Ajalooline taust 1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, Annami jaCochinchina ning Kambodza liit 1893. a astus liitu Laos 1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo- Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust
rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
• Holland (Indoneesia ja mõned Lääne-India saared), • Belgia (Kongo), • Itaalia (Somaalia, Eritrea, Liibüa), • Türgi ( Lähis-Ida araabia maad, valdused Balkanil), • Taani (Gröönimaa ja Fääri saared, üks Lääne-India saar), • Hispaania Lääne-Sahara, Ekvatoriaal-Guinea, Ceuta ja Melilla jm); Kuuba ja Filipiinid kaotas Hispaania sõjas USA-ga sajandivahetusel … • Enamik Aasias ja Aafrikas olevatest riikidest polnud küll otseselt kolooniad, aga sõltusid USAst • Nende riikide hulgas olid näiteks Hiina, Tai (Siiam), Iraan, Türgi, Etioopia (Abessiinia), Libeeria ja Lõuna-Aafrika Liit • Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate ümberjagamised ja Rahvasteliit andis Saksamaa ja Türgi kolooniad võitjariikidele. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Algas pärast I maailmasõda • Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua
masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal. Tekkisid ümberasumiskolooniad => Euroopast kolisid inimesed nendesse kolooniatesse ja jäid sinna elama. Kolooniate tähtsus: *saadi maavara *eksootilisi põllumajandussaadusi (vürtse). Turg euroopa kaupadele.
koloniseerimine Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19
4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal. Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna hallitusseente kolooniate tekkeks (Postimees, 2015). Pilt 1. Hallitus seinal Pilt 2. Hallitus soojustusmaterjalil 2. HALLITUSSEENTE MÕJU TERVISELE
tõus, globaliseerumine, sõltuvus teistest riikidest. 1882-kujunes lõplikult 3ikliit. 1.)Saksamaa- olla kolooniate arvu poolest I maailmas, luua võimas laevastik, alustades Pr purustamisest kuni kogu Eur purustamiseni 2.)Austria-Ungari-Balkani ps, Serbia domineerimine Balkanil maha suruda. 3.)Itaalia-kaitse Pr rünnakute eest. 1907-kujunes Antant 1.)Pr-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, Elsassi ja Lotringi piirkondade tagasisaamine, kolooniad Aafrikas 2.)Venemaa-Türgi vastu võitlus, Balkani ps 3.)Inglismaa-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, kolooniad Põhjused, miks lahkhelisid ei saanud rahumeelselt lahendada: 1.)riigid ei lähe kokkuleppele, sest kõigil on liiga suur huvi omandamise ja säilitamise vastu, sõlmitud kokkulepped olid ajutised 2.)riigid ei ole imperialismistaadiumis veel valmis sallivuseks, mõistmiseks, kompromissiks, sest eesmärk on kiire rikastumine ja omakasu 3
USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1. Uued kolooniad — Saksamaa tahtis olla esindatud kõikjal maailmas. 2. Tugeva lavastiku loomine. 3. Eesmärgiks võeti Prantsusmaa hävitamine Saksamaa poolt. 4. Inglismaaga prooviti suhelda nn "viisakalt". 5. Oma mõjuvõimu suurendamine Euroopas. !!!Kõik eesmärgid lähtusid Saksamaast, sest ta oli selles liidus juht!!! Liidu kõige nõrgemaks lüliks oli Itaalia, sest tal polnud kindlat eesmärki. Hiljem ühines liiduga ka TÜRGI. Teised suurriigid hakkasid otsima omamoodi tuge ja loodi ANTANT 1904.
vallutamise päeval, millega 1789 algas Prantsuse revolutsioon, peetakse paraade ja kõnesid. Prantsusmaa jalgpallikoondis Kõikjal maailmas · Et Prantsusmaa on valitsenud ka meretaguste kolooniate üle, on prantsuse keel ja kultuur levinud üksteisest nii kaugel asuvates maailmanurkades nagu Quebec (Kanadas) ja Põhja-Aafrika. · Kõikjal maailmas võib leida Prantsusmaa haldusalasid, nt Korsika saar 170 km kaugusel Prantsusmaa lõunarannikust. Prantsusmaa ja tema kolooniad · Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Kolooniad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
