seadusi,karistas,andis armu,parlamendis uued aktid.Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis- poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger-orje. Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress. Võimude lahusus: Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne.
on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks. 17)Miks soovisid Euroopa riigid endale uusi asumaid XIX sajandil? Millist kasu said emamaad kolooniatest? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiizi. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte. 18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia
doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult.
mandri ja läbi üle Atlandi ookeani tagasi Hispaaniasse. Selle reisi tagajärjed polnud majanduslikus mõttes kasulikud, sest avastatud lääneteed polnud otstarbekas kasutusse võtta ja kogu ekspeditsioon oli kandnud raskeid kaotusi. Pikendati Tordesillase lepingu joont üle pooluste ka Vaiksele ookeanile. 2. Maadeavastuste tagajärjed. Euroopale Avastatud maadele Uued kolooniad Rööviti paljaks Tekkisid kauba ja fondibörsid Rahvas orjastati Hindade revolutsioon Hakkasid levima uued haigused rõuged, koolera Teadused arenesid kiiresti Kultuurid hävitati Feodaalsuhete lagunemine Muudeti kolooniateks
Portugali muutis üheks võimsamaks riigiks meretee avastamine usasse. Portugali kuulsaim meresõitja oli magalhaes. James cook uuris vaikset ookeani ja avastas austraalia. Lõunapooluse avastamise võidujooks toimus inglismaa ja norra vahel, norra võitis (amundsen). Antarktika uurimisega tegeles eesti päritoluga fabian gottleib von bellingshausen. Kolooniaid rajati kultuuri levitamiseks. Kolooniaid rajati merede äärde kaubavahetuse eesmärgil. Keskaja eurooplaste kolooniad olid suurimad. Inglismaa valdustes olid ameerika, aasia, austraalia, aafrika. Prantsusmaa valduses aafrika, island oli taani koloonias.
piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad: Praeguseks Inglimaal otseseid koloniaal valduseid ei ole, kuid on antonoomsusega valitsevaid riiklike üksuseid. Inglismaa alla koonduvad Aafikast Lõuna Aafika vabariik jne. ; Kanada; Austraalia ja India. Peamise energia saab Inglismaa praegult läbi maismaatarniate Venemaalt maagaasi. samuti bensiin ja diisel. bensiin ja diisel pärinevad osaliselt ka Prantsusmaa ja OPEC riikidelt. Praeguseks on tööjõud teeninduses koondunud valdavalt Inglismaale, Kanadasse
Samuti ei makstud toetust neile, kes seda valitsuse meelet ei vajanud. Nendes tingimustes suurenes kommunistide mõju, kuid mõlemas riigis pidas eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik reziim vastu, vaatamata sellele, et valtsus pidi muutma majanduspoliitikat. Mõlemas riigis loobuti rahaühiku kullastandardist ning raha devalveeriti. Suurendati makse, kasvas ka riigivõlg. Inglismaal võeti vastu seadus, millega kõik ta nn valged kolooniad said iseseisvuse. Seejuures toimus Inglsmaal mõningane nihe paremale. Võimule tuli konservatvide valitsus. Prantsusmaal toimus nihe vasakule. Valitsuse eesotsas oli radkaalist sotsialist. Prantsusmaa oli 1934-1936 tunduvalt teravamas poliitilises kriisis, kui Inglismaa. Prantsusmaal jätkus 1934. aastal majanduskriis.Streigid sundisid ettevõtjaid tõstma palku nng valitsus pidi vastu võtma seaduse, mis sätsestas 40-tunnise töönädala ning iga-aastase kahenädalase tasulise puhkuse
tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks. Prantsusmaal asusid kolooniad mitmetes paikades nt, Põhja-Ameerikas ( seal nimetati jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas. Hugenotid olid ehitanud kindlusi, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. Richelieu oli vallutanud nende peakindluse ning tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud. Kuningas tühistas nende allesjäänud õigused, neil keelati pidada jumalateenistusi,
haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning uskmatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise
allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad andma võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Compiegne vaherahu 11.11.1918 Suurriikide huvid SB- koloonia säilitamine, saksamaa nõrgestamine, liitlased (prants. ;venemaa) Vene- head suhted teiste riikidega, saksamaa ülemvõimu ei soovitud Saksamaa- kolooniate ümber jagamine, ülemvõim Euroopas, liitlased (Austria, Ungari, Itaalia) Pr. saksamaa nõrgestamine, probleemi piirkonnad eslass lotering saksamaa ja prantsusmaa vahe, mõjuvõim euroopas, liitlased
Ameerika tööstuslik ekspansioon sai võimalikuks ainult seetõttu, et oli olemas odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest. Välispoliitika Eesmärgiks oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga. Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska. Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal. Põllumajanduskultuur Lõuna- Ameerikas Usa oli 19. sajandi esimesel poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Kasutati orjade tööd. Lõunas olis põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasvatati peamiselt puuvilla.
Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. Briti impeerium-Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa(austraalia, kanada) Hiilgav isolatsioon-eraldumise ja erapooletuse taotlemine. 3.Liberaalid- nende ajal kehtestati inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. Inglismaa majanduslik edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Ameerika Ühendriigid 1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis? Orjanduses.
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvahelist...
Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2) võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas
labürindi sissekäik, pannes lõpus suhkur, on üks idud äratuntavaid valis lühim tee väljapääsuni laste labürindi ja suhkruga, ja teine lihtsalt "ronis" seinte labürint ja roomavad laes. seega, lihtsa mold leidsin mitte ainult algused mälu, aga ka võimet tegeleda probleemide ebatüüpiliste reziim, mis räägib olemasolu grib luure. ohtliku hallitust mold saadab meid kõikjal, ta on tohutu kolooniad elab vannitubades, korterid, õhusahtid, ja mis kõige häirivam, meie külmikud. seepärast inimesed lihtsalt teda ei märkaks. sa poleks pidanud. lisaks asjaolule, et mikroskoopiline seen on võimelised hävitama terve hoone, ta on endiselt ja on mürgine inimkeha. protsess kasvu toodab ained, mis mõjutavad kopsud, soolikad, naha. oma vaidlused tungida hingamisteede ja "lahendada" meie sees, avades tee bakterid ja viirused. allergiad
Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London...
kauplevad aga väheste kaupadega. Ehkki kauplemine ja lõimumine maailmamajandusega ei taga vaesuse vähenemist ega majanduskasvu, on sellel siiski oluline roll. 4. Kas tänapäevane keeruline kaubandusreeglistik soosib rohkem arenenud või arengumaid? Millega seda põhjendada? See soosib eelkõige arenenud maid kuna need reeglid on loonud lääneriigid kes on vastavaid otsuseid langetanud juba sajandeid. Ka praegustele WTO reegli- tele pandi alus siis, kui enamik arengumaid olid veel kolooniad. 5. Missugune rahvusvaheline organisatsioon reguleerib maailma kaubandust? WTO ehk world trade organisation 6. Mis on 2 olulisemat küsimust kaubanduses arengumaade jaoks? Põllumajandus ja turupäringud. 7. Selgita lühidalt, kuidas see väljendub põllumajanduses? Põllumajandus moodustab tänapäeva rahvusvahelisest kaubandusest väga väikese osa. Samas on põllumajandus väga oluline vaeseimate riikide jaoks, kuna selles sektoris töötab
a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu. 1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi Townshendi seadused. Briti kolooniate eneseteadvus kasvas veelgi. 1773 Tee seadus, Ida-India kompaniile anti ainuõigus teega kaubelda. UK’st hakati rääkima, kui despootiast/türannist
oli NATO asutajaliikmeks 1956.a. sai tuumarelva omanikuks osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) · Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.). 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle. Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate / suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: · Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja
Katariina II tahtis ühiskonda paremkas muuta. Ta koostas ise uue Venemaa seadustekogu projekti, lisades ka mõtteteri valgustusaja töödest. Katariina kutsus kokku esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama, kuid see plaan ei õnnestunud. Ta püüdis ka edudult talupoegade olukorda parandada. Katariina II laiendas ka Venemaa piire. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Miks suundusid eurooplased 17.-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul
Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine. See võimaldas teistesse odavamalt toota kaupa mida terves maailmas tunti. Inglismaa raha naelsterling oli maailma usaldusväärseim valuuta. -- Inglismaa välispoliitika põhimõte oli ennast mitte siduda teiste riikidega, ning jälgida, et üksiki riik mandril liiga tugevaks ei muutuks. Inglismaast sai 19 saj. maailma suurim kolooniariik. Inglismaad ja tema kolooniaid hakkati kutsuma Briti impeeriumiks. Vallutatud kolooniad olid eelkõige odav tooraine allikas kasvavale tööstusele. Impeeriumi riigipeaks oli aga Inglise kuningas. Üldiselt hakkati aga asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguharude võimuladvikule. TEEMA NR. 8 -- Osteti Hispaanialt Florida, Mehhikolt saadi sõjaga Texsas ja California, Prantsusmaal osteti 15 milj. dollari eest Lousiana maavaldus. Ühendriikide territoorium suurenes ligi kolm korda, ning juurde loodi 23 osariiki. Pärismaalased võtsid algul valgeid seal
Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president, avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus rahavluulet, oli ärkamisaja liider, üritas Aleksandri kooli rajada. Kõik see tõi Eestis kaasa kultuuri arengut. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastatel. Sõda toimus mitmetel põhjustel: 1)Saksamaa soov saada juhtivaks riigiks ning kolooniad saada, 2)Mitmete riikide tülid piiride pärast, 3)Suurriikide soov konflikt ära lahendada (sõda),4)Soov oma relvi, sõjaplaane katsetada. Peamised osalejad olid: Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria-Ungari, Itaalia, Serbia, USA. Aantant-Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari. Peamised sõjapiirkonnad: Euroopa (Läänerinne-Belgia ja Prantsusmaa ida osa, Idarinne- Venemaa tsaari riigi
inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning sõltuvad Põhja riikidest; arenenud riikide odava tööjõu ja tooraine allikad. Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili,
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
Harilikult on selleks madalal maapinna kohal paikneva kõduneva puu tüves asetsev pragu. Siia ehitab ta ühe pesakambri ning muneb esimesed munad. Munadest koorub mitu töölist, kes võtavad enda peale toidu hankimise, pesa suurendamise, munade eest hoolitsemise ning vastsete toitmise. Aasta või kahe möödudes, kui koloonia on piisavalt suur, hakkab kuninganna tootma isaseid ja viljakaid emaseid, kes vanast pesast lahkuvad ja rajavad endale uued kolooniad. Kuidas suudavad sipelgad endast suuremaid asju kanda? Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas. Sipelgad käitusid erinevalt.
4 · Ettevõtted läksid üle sõjalisele toodangule · Tarbekaupade defitsiit · Põllumajandus käis alla · Tekkis palju uusi kommiteesid · Inflatsioon 19. Too välja 5 Versailles'i rahulepingu eesmärki. · Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist · Vähendama sõjaväge 100 000-de meheni · Hüvitama sõja kahjustused · Kehtestati piirang relvastustele · Kaotas oma kolooniad · Liitlased hõivasid Reini piirkonna 20. Mis oli Rahvasteliidu eesmärk? Kuivõrd suutis ta täita talle pandud lootusi, Põhjenda? Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. o Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda o Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 21
6) Naised asusid tööle 7) Massilised vägistmised, naiste iseseisvumised 8) Inimeste vaenmine rahvustunnuse järgi II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid · Itaalia kaotaskõik aafrika kolooniad ja alad vahemerepiirkonnast · Albaania iseseisvus · Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse · Soome kaotas karjala ja petsamo piirkonna · Kalingrad läks NSVL-le · Määratakse kindlaks saksa-poola piir. Oder ja neisse jõekallast mööda Saksamaal tuli läbi viia demilitariseerimine demokratiseerimine demonteerimine deratifitseerimine
Korallide hävimine Korallid on tillukesed loomad, kes toituvad planktonist ja eritavad kaltsiumkarbonaati, mis moodustab tugeva lubjakivist skeleti. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks Jamestown 1606, Hollandlased New York 1613 taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ...
Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping. Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet.
domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01
Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid.Vetikaperekonna Nostoc ühte liiki kutsutakse järveploomiks, sest suuremad ongi ploomi mõõtmetega. Mikroskoobis näivad gaasivakuoolidega sinivetikad pruunidena, vees sinakasrohelistena. Värvuse annab klorofüll, lisaks fükotsüaniinid, fükoerütriin, müksoksantofüll.
On hea, kui naised nõuavad võrdsust, kuid tänapäeval on asjaga liiga kaugele mindud mehed ja naised on liiga erinevad, et neid täpselt samamoodi kohelda. Maailmas hakkasid muutuma ka tasakaalud eri valdkondades. Kui seni oli domineerinud Euroopa monarhiad ja 4 suurriiki: Britannia, Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa, siis võimu vahekorrad muutusid- lõhuti Euroopa keskaegsed võimustruktuurid, esile tõusid varem nõrgaks peetud riigid (Jaapan). Kolooniad said vabaks, kuigi suurem osa neist pole lokkava vaesuse ja abi puudumise tõttu tänapäevalgi õieti jalgu alla saanud ja on endiselt suurriikide mõju all/neist sõltuvad. Veidi taskaalustus ka rikkuste jaotumine. Omavahelist tasakaalu otsisid 3 suurt maailmavaadet: kommunism, fasism ja kapitalism, mis põrkusid teravalt juba enne I maailmasõda. Ajaloolased on määranud enamiku 20. sajandil toimunud sündmuste tähtsuse ja tundub, et ajaloo
Saksa rahvas kaotas usu Saksa armeesse Liitlased jätsid Saksamaa maha 9. Versailles’ rahuleping ning selle tähtsamad punktid. Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon. 10. Keisrivõimu languse põhjused Venemaal. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aastal langes Rasputin monarhistide vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet enam päästa. 11
Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama.
Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused. Õigused puudusid naistel ja orjadel Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? Sellepärast, et nad olid haritud ja neil oli vaba aega. Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? Orjasid ostesi välismaalt sisse. Orjadeks jäid
Tol ajal kehtis NSVL-i ja Jaapani vahel mittekallaletungileping, nii nad tol momendil omavahel ei sõdinud. See oli mõlemale kasulik, sest kumbki ei pidanud oma jõude killustama. NSVL-i väed olid Euroopa pool, Jaapani ressursid läksid Kagu-Aasia alade hõivamiseks nad liikusid väga kiirelt. Hong Kong saadi 1941 detsembri alguses, Singapur veebruaris 1942. Alad Kagu-Aasias ei olnud eraldi riigid, vaid olid Inglismaa ja Prantsusmaa (Vichy vabariigi) kolooniad. Jaapanlaste sõjaloosung oli ,,Aasia aasialastele", kuid tegelikult huvituti oma ülemvõimu kehtestamisest alntud aladele. Kagu-Aasias sõdisid lisaks Inglismaale ja Prantsusmaale ka USA väed. Nüüd võib rääkida maailmasõjast sõda Euroopas, maailmamerel (allveesõda), Kagu-Aasias. Murrangud 1939 1942 saab rääkida esimesest etapist sõjas. Seda iseloomustab eelkõige Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. 1942 aasta suvest kuni 1943 aasta suveni oli murranguperiood sõjas
Passiivse kaitse tehnika. Inglismaa: valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega, toetuseks nende vasakut tiiba. Venemaa: Valida kaks rünnakusuunda, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. 7. SÕJATEGEVUSED Läänerinne Idarinne Teised rinded 1914 Sõjategevus algas, mil Tannenbergi Võeti üle Saksa 28.juulil Austria-Ungari lahing ( Vene kolooniad. kuulutas Serbiale sõja. vägede lüüa 21-25 august toimus saamine 2 sept) piirilahing, kus Prantsuse- Inglise väed lüüa. Marnei lahing 1915 Positsioonisõda. Saksamaa Sõtta astus türgi. Ypresi lahing (mürkgaasi koondas väed Itaalia kuulutas kasutuselevõtt) idarindele
1. Nimetage 5 peamist orgaaniliste ainete rühma, mida taimed emiteerivad. Alkoholid, ketoonid, aldehüüdid, karboksüülhapped, isoprenoidid. 2. Nimetage nende ühendite omadusi (3), mis võimaldavad neil taimelehtedest lahkuda. Kergesti lenduvad. 3. Esitage 5 hüpoteesi, miks peaksid taimed vaevaga sünteesitud orgaanilisi ühendeid uuesti õhku paiskama. 3. küsimus Kuigi nende merepõhja vaibana katvad kolooniad meenutavad esmapilgul metsaalust samblapinda, kuuluvad nad siiski loomariiki. Paljud liigid katavad koorikutena mereloomade kodasid ning on ehitanud õrnu koralle meenutavaid võrkjaid struktuure. Ka kivististena võib neid ohtralt leida: õrnad pitsilised moodustised helepruuni põlevkivi pinnal. Oive Tinn, Tõnu Meidla. 2006. Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 10. 1. Millise loomarühmaga on tegemist? Tegemist on sammalloomadega. 2
Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954
Organismide mitmekesisuse 1. kontrolltöö küsimused protistide kohta kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar 1 Ränivetikate pantsri välimine pool on epitheeka. 2 Punavetikatel vibur puudub. 3 Punavetikad esinevad tüüpiliselt mere rannikualadel. 4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu. 7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani. 11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides. 12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused 13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees....
Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad. Samuti ta on töökuse sümboliks. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Eestis seitse liiki, väikesed punakspruunid valusasti torkavad sipelgad, rahvapärane nimi - kusiraudsikud. Raudsipelgate välimus:
vaheline otsetelefon. Seda kuuma liini hoiti ka jrgnevatel aastatel, kuni Nukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami sda 1958-1975 ( vietnamlased sdisid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
13 süveräänset vabariiki 04.07.1776- Iseseisvusdelkaratsiooni vastuvõtmine Philadelphias, millega kuulutasid 13 kolooniat end suveräänseteks vabariikideks. Igal vabariigil oma põhiseadus, ühine oli regulaar armee eesotsas George Washingtoni ja esinduskogu Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda: Inglismaa - lojalistid vs 13 kolooniat - patrioodid (lisaks Prantsusmaa, Hispaania ja Hollandi toetus) 1783. a. Pariisi/Versailles'i rahuga tunnustas Inglismaa: 1. endised kolooniad iseseisvateks suveräänseteks vabariikideks 2. piiride laienemist Missisippi jõeni. Presidentaalne föderatiivne vabariik 13 süveräänsest vabariigist sai 50 osariiki. Põhiseaduse jõustumine. 1787 Philadelphias põhiseaduse koostamine, kus võitlesid 2 leeri: föderalistid ("tugev keskvõim") ja vabariiklased ("osariikidele suured õigused") Peale jäid föderalistid, see pani aluse presidentaalsele valitsemisvormile e. presidentalismile.
kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi. Kui korallid surevad, jäävad nende lubiainest toesed merepõhja. Tuhandete aastate jooksul ladestnud toestest moodustuvad rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
