rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali.
Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena]
Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks.
Ameerika Ühendriikide loomine 1787. a põhiseaduse väljatöötamine, jõustus 1789. Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse- ning välispoliitika ja maailmakaubandus) vahel. Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18. sajandil Põhjapoolsetes asumaades haris farmer ise oma maad. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri istandusi e latifundiume; neegerorjade töö. Plantaatorid. Kolonistide kihistumine. Ameeriklased side kodumaaga nõrgeneb.
3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Suurbritanniast eraldus Iirimaa ja Balkanil tekkis Jugoslaavia Sõda tõi kaasa suuri muutusi majanduses: Kõigil riikidel tohutud võlad (peale USA) USAle, väga vähe uut põlvkonda tööealist rahvast, tohutud purustused, rüüstatud alad.
1. Sissejuhatus Hallitus on seeneniitidest kirme peamiselt orgaanilisel substraadil (nt. leival, juustul, puuviljal). Hallitust tekitavad peamiselt mullas ja taimejäänustel leiduvad niinimetatud hallitusseened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid. Hallitusseened arenevad eriti niiskes soojas kliimas, seal kattuvad esemed seeneniidistikuga väga kiiresti. Hallituse vastu rakendatakse peamiselt keemilist tõrjet, toiduainete konservimist ja muud. Mõningaid hallitusseeni kasutatakse ensüümpreparaatide ja antibiootikumide (nt. penitsilliini) tootmiseks ning juustu valmistamisel. ENE. Hallitus, 1988, lk 290
Compiegne vaherahu 11.11.1918 Antandi ja Saksamaa esindajate vahel, lõpetas üle 4a kestnud sõja. Saksamaa viib väed välja okupeeritud aladelt Versailles rahuleping võitnud riigid surusid 28.juuni 1919 Saksamaale peale rahu. Saksamaa tunnistati sõja süüdlaseks, pidi võitjatele maksma reparatsioone, armeed vähendati, sõjalaevastikku piirati, pidi loovutama 10% territooriumist Euroopas ja andma kõik oma kolooniad võitjatele, sõjaväekohustus keelati. Bresti rahu kevad 1918, Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning andis Balti riigid Saksa mõjusfääri. Sõja kaotajad, põhjused Saksamaa kaotas, sest tal oli vähe liitlasi, sõdis kahel rindel, välksõja plaan kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis. Võitjad, põhjused USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia
Ameerika ajalugu Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist "Vabaduse Pojad"), boikoteeriti Briti kaupu (nn Bostoni teejoomine). 1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolon...
killustikust põrandatega eelajalooliste hüttide jäänuseid, primitiivseid relvi ja matmisanumaid, mis on meile jäänud noorema kiviaja ja vaseaja kalurite kogukondadelt, kes elasid Vahemere rannikul enam kui 7000 aastat tagasi. · Liibanon oli osa Põhja-Kaananimaast ning hiljem sai sellest kaananlaste järeltulijate foiniiklaste kodumaa. Viimased olid meresõitja rahvas, kes levis enne Cyrus Suure tõusu üle terve Vahemere piirkonna. Nende kõige kuulsamad kolooniad olid Kartaago tänapäeva Tuneesias ja Cádiz tänapäeva Hispaanias. Poliitiline ja julgeolekuolukord Liibanon sai ametlikult iseseisvaks 1943. aastal. Liibanoni olukord sõltub väga tugevalt naaberriikidest, eriti Süüriast ja Iisraelist. Liibanoni territooriumil tegutseb palju rahvusvahelisi kuritegelikke grupeeringuid, mis tegelevad salakaubaveo, narkokaubanduse ja inimröövidega. Viimastel aastatel on riigis toimunud mitu rünnakut kõrgete ametiisikute vastu. 2011
Nõelavate putukate, mesilasete ja vaablasete tõttu, on sattunud aastas rohkem kui 500000 inimest traumapunkti. Meemesilased produtseerivad mett taimede õietolmust ja nektarist, mida nad tolmeldavad. Nad koguvad mett oma pesadesse meekärgede sisse, mida nad kasutavad noorte toitmiseks külmematel kuudel. Meemesilaste pesad varieeruvad suuruste poolest. Üldjuhul ehitavad nad oma pesad puulõhedesse, aeg-ajalt ehitavad pesasid ka näiteks korstnatesse ja pööningutele. Meemesilaste kolooniad on tavaliselt väga suured ning nende eemaldamine võib osutuda raskeks ettevõtmiseks. Ainult professionaalsed kahjuritõrjujad ja kogenud mesinikud oskavad ohutult eemaldada meemesilaste pesasid. Mesinikud kasutavad suitsu, et mesilasi rahustada, kui nad koguvad mett või paigutavad ümber tarusid, samuti võivad nad suitsu kasutada loodusliku meemesilaste pesade eemaldamiseks. Kasutatud materjal: http://pestworldforkids.org/pest-guide/bees/
Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses)
22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suurenemisel. FUSARIUM Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
Vana-Rooma Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik ehk res publica. Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool l...
4. Kas joonisel kujutatud metoodika abil võrreldakse kogu inimese genoomi (DNA-d)? Ei, piisab nt. 10 alleelist V A B Joonis VI 1. Mis toimub joonisel märgitud punktides 1-4? 1. Lõigatakse lahti bakterite rõngaskromosoomid; 2. Liidetakse, igasse kromosoomi erinev lõik; 3. Bakterid paljundatakse; 4. Kolooniad eraldatakse kultuuriklaasidesse ja viiakse hoidlasse 2. Millistes punktides asuvad bakterid on rekombinantsed? 2 3. Millistes punktides asuvad bakterid on transgeensed? 3 4. Millistes punktides asuvad bakterid on geneetiliselt muundatud? 5. Kuidas nimetatakse ensüüme, mille abil lõigatakse DNA ahelad lahti? restriktaas 6. Kuidas nimetatakse ensüüme, mis liidavad ,,kleepuvate otstega" DNA lõigud kokku? ligaas VI 1.
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
1.a.Sõjaline liit kuhu kuulus riik, mille koosseisu kuulus ka Eesti Antant b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g
8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võim...
Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3
monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas. Stuartite võimuletulekust alanud Inglismaa ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega. Siit on saanud Suurbritannia ametliku nime Ühendatud Kuningriik. 3. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine: Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Põhjapoolsetes brittide kolooniates elasid farmerid, kes harisid ise põldu, käisid jahil, tegid sepatööd. Lõunapoolsetes kolooniates olid puuvilla- ja tubakaistandused. Kolonistide ülemkihti kuulusid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid ning lõunas plantaatorid. Keskkiht koosnes farmeritest, pastoritest, arstiidest, õpetajatest jne. Alamkihis olid lihttöölised ja meremehed (alamkihis oli suhteliselt vähe arvuga inimesi).
mõjupiirkondade ja asumaade pärast lühidalt kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. b) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. c) Saksamaa soovis omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see , et kolooniad tuleb ümber jagada. d) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. e) Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide
põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 13 Maailma koloniaalsüsteemid 14 Vasta küsimustele! Milline mõju oli vahetussüsteemi kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16
ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge.
Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta
inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid) Prantsusmaa-inglismaa Saksamaa vastu. *Verduni lahing 1916.aasta veebruarist veel järgmised 10 kuud. 7. Tuntuim merelahing oli Jüüti merelahing (31.mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka
Austria- Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia- 1) Kaitsta end võimaliku Prantsusmaa rünnaku vastu.2) Haarata endale Türgi valdused Tripolitaania ja Kürenaika, realiseerus 1911. aastal. Antandi riikide eesmärgid: Prantsusmaa- Saada tagasi Elsass- Lotring. Vähendada sakslaste mõjuvõimu Euroopas. Haarata uusi kolooniad. Venemaa: Tugevdada oma positsiooni Balkanil, purustada Türgi, et saada enda valdustesse Konstantinoopol. Hoida ära Saksamaa hegemoonia tugevnemist Euroopas. Inglismaa- Hoida ära Saksamaa tugevnemine. Kaitsta oma kolooniaid ümberjagamise eest.
- USA sõttaastumine 1917 - keiser Wilhelm II otsus mitte sõlmida rahu - sõdimine mitmel rindel - suured kaotused 1918 (inglismaa/prantsusmaa paremad sõjaplaanid) - nõrgad liitlased Bulgaaria, Türgi sõjast lahkumine - 4 impeeriumi kadumine - Saksamaa - Venemaa - Austria-Ungari - Türgi - 1919-1920 Pariisi rahukonverents (iga kaotatud riigile eraldi leping) - Versaille'i rahu Saksamaaga - Saksamaa territooriumi vähendamine (kõik kolooniad võeti ära) - sõjalise võimsuse piiramine - Reini demilitariseeritud tsoon - reparatsioonide nõue - Rahvasteliidu loomine (nõue konsensuslikele otsustele, puudus sõjaline jõud, USA ei kuulunud rahvasteliitu) MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE
1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l Saksa armeed vähendati ja vähendati ka laevastikku. Kaart pärast 1MS Sõja positiivsed küljed l Arenes sõjatehnika. l USA sai liidri rolli(terve Euroopa oli USAle võlgu). l Püüti ära hoida tulevaid sõdu rahvaste liidu tegemisega. l Linnade ülesehitamine andis palju tööd. Sõja negatiivsed küljed l Suri 11 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviili. l
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4
(teod), põlluharimine Ühiskond, valitsemine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium, alis-tatud Linnriigid(Ugarit, Byblos, Rangelt käsuõpetusest Orjanduslikud sõltlas -riigid.Valitses rahvastesse suhtutii Tyros, Siidon), kolooniad lähtuv ühiskond(Moosese ühiskonnad kuningas koos sõjalise lugupidamisega, tänu sellele Küprosel, Kartaagos jm. seadsed e toora)X saj eKr aristroktaatia ja stabiilsus. Satraapiateks jaotatud. Kuningas(väepealik , tekkis ühtne riik(Saul, koosolekuga.Pealinn Pärsia kuningale nõuti makse
Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium Linnriigid(Ugarit, Byblos, Tyros, Rangelt käsuõpetusest lähtuv sõltlasriigid Alistatud rahvastesse suhtuti Siidon) ühiskond (Moosese seadused Orjanduslikud Valitses kuningas koos lugupidamisega, tänu sellele Kolooniad Küprosel, Kartaagos ehk toora) ühiskonnad jm. X saj eKr tekkis ühtne riik sõjalise aristroktaatia ja stabiilsus. Kuningas(väepealik , (Saul, Taavet; Saalomoni ajal
Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased: 5 525 000 langenut 12 831 500 haavatut Keskriigid: 4 121 000 teadmata kadunut 4 386 000 langenut 8 388 000 haavatut 3 629 000 teadmata kadunut Liitlaste jõudude suurus Keskriikide jõudude suurus oli kokku 25,248,321 meest. oli kokku 42,959,850 meest. Uute riikide teke
Kui riigist veetakse rohkem kaupu välja kui sisse koguneb riiki raha. Positiivsele kaubandusbilansile sai kaasa aidata see, et keelati osa välismaalaste kaupade sissevedu. 18. sajandil hakati merkatilismi kritiseerima. Vabakaubanduse pooldajad väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest. Kaubakompaniid Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis. 17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland. Kaubandust ei organiseerinud riik vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik. Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse, sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast. 1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
d) otsese loendamise meetod, mille abil määratakse nii elusate kui ka surnud rakkude arv 2. Mis on plaadimeetodi põhimõte? Plaadimeetod ehk ka tassimeetod on kõige laidalsasemalt kasutusel olev meetod elusrakkude arvu määramiseks toiduainete mikrobioloogilisel analüüsil. Sellel meetodil toiduainete proov segatakse mehhaanilislt või homogeniseeritakse ning vastavalt lahejdnusskeemile tehakse lahjenudsed tehakse külvid inkubeeritakse leondatakse Petri tassil väljakasvanud kolooniad visuaalselt või Ouebec'i loenduri abil. 3. Miks üldjuhul on plaadimeetodi puhul vaja teha uuritavast proovist lahjendusi? Lahjendusi on vaja selleks, et hiljem oleks võimalik petri tassil teha kolooniate loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada. 4
raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine Istanduskoloonia Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse Ressurssikolooniad Aafrikas, Aasias Reservkolooniad industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1
polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia
Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu. Kui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915 Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi (19.apr 1915), üritades läbi tungida inglaste kaitsest. Suudeti rünnak tagasi lüüa. Antanti riigid olid suutnud veenda Itaaliat nende poolel sõtta asuma, lubades osa AustriaUngari aladest, seega kuulutaski Itaalia sõja ning tekkis uus rinne
maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagama ümber kolooniad ning ei tohtinud omada suurt sõjaväge. Versailes' rahuleping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piirati tema iseseisvust. Saksamaa sai majanduslikult, poliitiliselt kui ka rahvuslikult tugevalt kannatada. Riigis tekkis suur toiduaine puudus, sest suur osa tootvast territooriumist oli kadunud. Rahvuslikuks probleemiks võib nimetada näiteks kadunud sugupõlvkonda, inimesed kas pääsesid lahingutes eluga, ei elanud enam oma
elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põllumajandussaadusi tööstuse tooraineks ja ka inimestele + Hilisindustriaalsed Majandusorganisatsioonid: EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine. NAFTA-Põhja Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon,Kanada,USA,Mehhiko,kaotada liikmes riikide vahel olevad tollimaksud ja kvoodid. ASEAN-Kagu-Aasia maade assotsiatsioon
rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaas liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule. bolsevik enamlane, kommunist Venemaal. dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada) imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniad hõivata. industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Keskriigid I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel kommunism poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond.
armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad.( kuningas ei saa peatada seaduste toimet, maksude küsimus jääb parlamendile, kuningas ei saa parlamenti laiali saata) Ameerika ühendriikide sünd- Iseseisvus sõda 18.saj. 7.aastane sõda- 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. 13 kolooniat. Igal koloonial seadusandlik esinduskogu ja omavalitsus. 1783- Versailles’ vaherahu- tunnustus iseseisvusele. Otsustati iseseisvuda, sest maksukoormuse kasvamine, omavalitsuse kujunemine, valgustusideed. Kõik nimed, dünastiad- Romanovid- vene, Katariina I, Peeter I.B ourbonid- prantsusmaa. Stuartid- inglismaa Valgustajad- Immanuel Kant- saksa filosoof. Defineeris valgustuse kui inimese vaimsevabanemise protsessi. Leibniz-saksa
valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine
Hiina Koloniaalne euroopastumine. Traditsiooniliste majandus ja ühiskonna elu vormide lagunemine. Euroopalike ühiskonna struktuuride tekkimine. 1900 Yhetuani ülestõus, mis oli suunatud mandsude ja välismaalaste vastu. Ülestõus suruti maha välisjõudude abiga.. Hiina jagatakse mõjusfäärideks. 1911 nn Xinhai revolutsiooniga kukutatakse keiser Pu Yi. 1912 kuulutati välja Hiina Vabariik. Algas sisesõdade periood. Guomindang ehk rahvuslik rahva partei. Aafrika maad Euroopa riikide kolooniad (va Etioopia ja Libeeria). Vaenutsevad hõimud. Lõhuti aafriklaste traditsiooniline elulaad ning ühiskonna suhete süsteem. Ülestõusud 1904-1906 Saksa Edela Aafrikas. 1899-1902 Inglise Buuri Sõda. 1913aastaks kogu Aafrika jagatud Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Portugali ja Itaalia vahel. Ladina Ameerika 20.sajandi alguseks suutis Ladina Ameerika koloniaalsõltuvusest peaaegu täielikult vabandeda. Hispaania-Usa sõjas kaotas Hispaania Puerto Rico ja Kuuba. 20.sajandil olid
voolata. Nad kasutasid liiklusmärke, mis olid iga Rooma miili taga, mis näitasid kaugust järgmise linnani. Nendel oli samuti maa alune torustik, mis varustas roomlasi puhta veega. Nendel olid pargid, avalikud raamatukogud ja Thermaed (avalikud pesumajad). Rooma arhitektuur on samuti mõjutanud tänapäva ühiskonda. Moodsate linnade ehitusplaanid pärinevad rooma kontseptidelt. Roomlased ehitasid laialdaselt linnu nende impeeriumi laienemise pärast. Rooma kolooniad ehitati väga detailsele võrgustikule, mille põhjal on ehitatud uued linnad ja linnaosad. Areng kindlustuste arhitektuuris tuli vajadusest kompaktsele ruumile ja kiirele liikumis võimalusele. Samuti on Euroopat mõjutanud arhitektuurilised stiilid mis võtavad inspiratsiooni Rooma arhitektuurist näiteks neoklassitsism ja renesanss. Peaagu kõik ehitised mis on ümarad nagu näiteks jalgapalli staadion võtavad insipiratsiooni rooma amfiteatrist
· Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.
Suurriikide blokid Kolmikliit:sõlmiti 1879.a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904
Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on
esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad pidid müüma toorainet emamaale madalate hindadega (tollieeskirjad). • Asumaades toodetud kaupu Inglismaal turustada ei tohtinud. • Keelatud oli osta mitmeid kaupu teistest riikidest, kalli raha eest müüsid neid vaid inglased. • Apalatšidest läänepoole elama asumine oli keelatud. • Inglise sõjaväe majutamine ja ülalpidamine alates 7-aastasest sõjast (1756-1763.) Iseseisvumine • 1773.a. nn. Bostoni teejoomine • 1774- I kontinentaalkongress – kolooniate
2Habsburgid säilitasid valdused Lõunas ja said juurde nata Põhja (Itaalias) 3sõjad kiirendasid kultuurimõjude levikut prantsusmaale. Habsburgide hiigelvaldused 1438 kuulus saksamaa keisritroon nende suguvõsale. Nende pärusvaldused jäid tänapäeva austria ja saksamaa territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania, Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad. 30aastane sõda: Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad:
1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia. Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik number üks. Kokku elas Inglismaa meretagustel aladel umbes 500 miljonit elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit. Sellised suured kolooniad aga vähendasid kapitali paigutamist kodumaale. Inglismaa oli aastaid maailmas domineerinud, kuid nüüd hakkas see asenduma USA domineerimisega. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas.Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemsus olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritania rahvusvahelist positsiooni. Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanid Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
