kuju, kus tegu on pigem ühepoolse sõltuvuse süsteemiga. Suurte korporatsioonide emaettevõtted asuvad tööstusriikides ja tehased arengumaades. (Parts 2000:55) Peamiseks põhjuseks arengulõhe tekkimisel võib olla ajalooline viis kuidas alasid koloniseeriti. On vahe, kas maad koloniseeriti vaenulikult relvajõuga või pigem majanduslikult koostööd tehes, sellest on tingitud nende riikide tänapäevane areng. Head näide on Suurbritannia kolooniad Põhja-Ameerikas ja Portugali ning Hispaania kolooniad Lõuna-Ameerikas. Kui vallutav riik tegeles koloniseeritud riigis kaubavahetuse ja arendamisega siis saab see riik praegu paremini hakkama kui see ala, kuhu mindi vaenulikult. Arengumaad on enamjaolt endised koloniaalmaad koloniseeritud riikidel ei ole nii pikka omariikluse kogemust, kui paljudel nö sinisel alal asuvatel riikidel ja riikidel, kes olid pigem
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv
Tagajärjed: Prantsuse revolutsiooni tulemusena sai alguse kaasaegne rahvusriikide teke Napoleon Bonaparte'i tõus võimule: Prantsuse väejuht Pr R ajal, kes tõusis võimule ja kuulutas ennast keisriks. Viis läbi riigipöörde ja tuli ainuvõimule. Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid. 3) Ameerika Ühendriigid (lk 202-209 ja 234-239) Märksõnad: Esimesed kolooniad, Ameerika Iseseisvussõda, Põhja ja Lõuna erinevus ning konflikti põhjused, Ameerika kodusõda, USA areng 19. sajandi II poolel 4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231) Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid, tegid riigipöördekatse, aga see nurjus Juulimonarhia – 1830a. juulis kukutas rahvaülestõus kuninga ja seadis tema asemele liberaalse Louis-Philippe´i Tšartistid – tööliskonna ühendus 1848a
Maailm 20.sajandi algul Imperalism on suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, suurriigid vallmutasid endmale kolooniad ja muutsid vähe arenenud maad endast majanduslikult sõltuvateks. Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine.
(6) Jahuta LB-agar 50-60 oC vesivannis alla ja seejärel lisa antibiootikum (Amp, 100 mg/ml) lõppkontsentratsioonini 100 g/ml, sega korralikult ning vala välja Petri tassidele (ca 15-20 ml ühele tassile). Liiga kuumas (>60 oC) söötmes antibiootikum laguneb! Tassid tarduvad ~15 min pärast. Iga üliõpilane saab ühe Petri tassi ja kirjutab oma nime plaadi äärde (sellele poolele, kus on agar). Nime tuleb kirjutada plaadi äärde, selleks et edasi oleks võimalik eristada sinised ja valged kolooniad. (7) Transformeeritud rakkude külvamine Petri tassidele: Transformeeritud rakkude tuubi lisa 10 l IPTG ja 10 l X-gali lahust, sega korralikult, kuid ära tsentrifuugi! Nende substraatide lisamine on vajalik beta-galaktosidaasi ekspressiooniks, mis võimaldab identifitseerida bakteri kolooniad, mis sisaldavad rekombinantset plasmiidi (vt lisamaterjalid). (8) Saadud segu (230 l) kanna pipeti abil Petri tassile ning külva laiali kasutades piirituslambi leegis steriliseeritud Trigalski pulka
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5
kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks oli KOLONIAALIMPEERIUM Kontrolliti 370 miljoni kolooniates elava inimese elu Tööjõud oli odav seega oli
majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9
aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel.
)1949 okt, tekkis kaks riiki;San Fransisco rahuleping;Külm sõda; raudne eesriie;S astus NATOsse.1956-85täielik külma sõja periood;võidurelv.1985-2000. NSVL varises kokku; tekkis demokraatlik Euroopa;tekkisid riigid;solidaarsus+Õpikust 1pg. Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra
Ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Monopol- on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika,kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada: Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast,Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest,Saksamaa soov omandada uusi kolooniad. Suurriikide liidusuhete mehhanism, võidurelvastumine, radikaalsete ideloogiate pärast. Tagajärjed: tekis kadunud sugupõlv,milj. hukunut, impeeriumi lagunemine, uute rahvusriikide teke euroopas,naised osalesid ühiskondlikus elus, uued moraalinormid, Majandus- 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline
koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad). SB (põhiseaduslik monarhia) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa, Venemaa, Jaapan (keisririik) , Itaalia (kuningriik), Austria-Ungari (kaksikmonarhia),. Monopolide teke- suurettevõte või ettevõtete liit, mis annab turul enamuse ühest toodangust ja seetõttu dikteerib hinna. Kapitali väljavedu ületab sisseveo. Monopolid jaotavad omavahel ära maailmaturud. Suurriigid jaotavad kolooniad ära. I ms. Millal? Põhjused? Ajend? 28.07.1914---11.11.1918. A-U kuulutab Serbiale sõja---Saksamaa alistub Prantsusmaale. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast. Saksamaa ja SB võitlus riidlirolli pärast maailmas. Vastuolud Balkanil (Venemaa vs A-U) A-U tahab ka Sloveeniat. Natsionalism. Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane. Kolooniate ümberjagamine. A-U asevalitseja atendaadiga tapmine 28.06.1914. 28. jul a-u serbiale, 1. aug saksamaa- venemaa, 3
Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990 ...
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed
vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
· Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/images · raamat Else Roesdahl ,,Viikingite maailm"
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks
1.3.4. Lõuna-ja Põhja-Ameerika iseseisvumine 1. Kuidas toimus Põhja-Ameerika iseseisvumine? Pärast Seitsmeaastast sõda hakkas Briti valitsus asumaid maksustama. See ei meeldinud Põhja-Ameerika kolooniatele. Maksustamine ei olnud nende meelest õiglane (kuna neil puudub esindus parlamendis) ning nad astusid 13 kolooniaga Briti valitsuse vastu. 4.juulil 1776.aastal võttis Kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, milles öeldi, et ühendatud kolooniad on ning jäävad vabadeks ja iseseisvateks ühendatud riikideks. Deklaratsioonile kirjutasid alla kõikide kolooniate esindajad. 2. Mida tead Ladina-Ameerika iseseisvumisest? Ladina-Ameerika kolooniad alustasid USA eeskujul iseseisvuse eest võitlemist. Nende edu küll ei tulenenud XIX sajandi esimesel poolel nende endi tugevusest, vaid emamaa nõrkusest. POLIITILISE KAARDI MUUTUSED 20. SAJANDIL 1. XIX sajandi II pool - 2 hiigel impeeriumit
kuulus Belgia kuningale ainuisikuliselt, XX saj algul muutus see ehk kuulus riigile. Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski
See tähendas et rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ning vastuolusid. Samas jäid vallutatud riikide kultuur samaks. Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti rooma kodanike õigus. Enamik itaalia linnu ja rahvaid oli rooma liitlased. Vallutatud alad väljaspool itaaliat olid rooma provintsid. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu.
piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Nimeta I MS peamised sõjatandrid ja kelle vahel need olid? Prantsusmaa-Skasamaa piir, Beliga-luksemburgi pool prantsusmaast, Balkani poolsaar, Balti riikide alad. Antanti ja Keskriikide, põhiliselt Saksamaa-Prantsusmaa ja Saksamaa-Venemaa 7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918
ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa). Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele, eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud 2 iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Suurbritannia dominiooni staatuse saanud Austraalias ja Kanadas. 3
Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul?
Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi
Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad. Kolooniaid valitsesid keskvõimu poolt ametisse nimetatud ulatuslike volitustega asevalitsejad ehk kubernerid. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cortes.j pg/200px-Cortes.jpg
b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr) Koinee kreeka keel, mis sai maailmas valitsevaks keeleks Hellas Kreeka hellen - kreeklane
*Kõik need riigid kohustusid maksma reparatsioone, Austria ja Ungari suhtes kehtestati ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, Neuillys 27.11.1919 nägi samuti ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale. Bulgaaria kaotas väljapääsu Egeuse merele. 10.08.1920 sõlmiti Türgiga Sevresi rahuleping, millega ei jäänud endisest Osmanite impeeriumist midagi järele. Versailles' lepinguga anti Saksamaa kolooniad üle Inglismaale ja Prantsusmaale, osa kolooniatest said endale ka Belgia ja Portugal. SM Vaikse ookeani valdused läksid Austraaliale ja Jaapanile. LähisIda territooriumid ja endised Saksa kolooniad mitte ainult ei vahetanud omanikku, vaid neist said mandaatmaad, mis pidid teatud perioodi möödudes saavutama iseseisvuse. Rahvasteliit, kes kõik need mandaadid välja andis, oli samuti loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. pidi ära
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt
Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2. Keelati kehtestada sõjaväekohustust 3. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusele 4. Reini jõe demilitariseeritud tsoon Sõjakahjude tasud: Nendel ei jõutud kokkuleppele ning ei pandud rahulepingusse kirja. Reparatsioonid toorainetes, tööstustoodangus jne. Rahvaste liit - rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli 1) Rahu ja julgeoleku tagamine
kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks · 8. sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd · Kreeklaste huvi võõraste maade põhjustas osalt vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse · Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus · Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt. Nõnda hakkasidki kreeklased Väike Aasias elanud lüüdlaste eeskujul 7. Sajandi lõpus eKr müntima hõbedat
Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim kuulus kuningale teda esindas kohapeal kuberner. Ingl hakkas piirama kolonistide maj arengut, rahumeelset lah ei leitud, 4juunil 1776 võttis ll kontinentaalkongress vasti iseseisvusdeklaratsiooni, 1783.a. lõpetas Vesilles rahuleping sõja, ingl tunnustas 13 koloonia sõltumatust, tekkis uus riik, 1787.a. võeti vastu
saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia
hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai Kondrad Adenauer. Välispoliitika Loobuti isolatsioonist ja Impeeriumi lagunemine; Koloniaalimpeeriumide hakati aktiivselt osalema kolooniad iseseisvuvad. lagunemine ; sõda Indo-Hiinas maailmaasjades, eriti Rahvusvahelise positsiooni ja Vietnamis (lüüasaamine) kommunismi leviku langemine. peatamises. Trumani doktriin (vabade rahvaste toetamine)
Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma. Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika. VAIMNE ÕHUSTIK 67% maailma asustatud pindalast on kolooniad. On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik: · Eurotsentrism kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on
kiire, iseseisv.- USA 1776, kanada 1867, sest kolooniad olid tugevad, kaasajal maj. tase-kõrgelt arenenud, võim on Põhja-Am Lõuna-Ameerika koloniseerimine: hisp. ja portugal tõid kaasa hilisagraalse tv, suhted pärismaalastega- nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj. tase Põhja-Am-st 20. saj poliitiline kaart Esimeseks tööstusriigiks tõusis USA 1880. a. 1914. a hõlmasid kolooniad maismaast 66% ja 60% maakera rahvastikust Iisraeli riigi teke: 1948. aastal, asukoht-palestiinas vahemere idarannikul, juutide poolt, asukoha valik- tahtsid sada tagasi oma kodumaa palestiinas, prob- palestiina oli ing. valdus ja algasid sisserännanud juutide ja araablaste vahel Põhi: riigid: euroopa, põhja-am. ja parasvöötmes asuvad riigid, piirkonnad: euroopa ja põhja-am, tootmisviisid: hilisindustiaalne tv Lõuna: riigid-india, egiptus, piirkonnad:
palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse.
(töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema. 40ndatel iseseisvuvad Lähis-Ida maad, 1950ndatel Aasia, 1960ndatel Aafrika maad. Tekkis juurde 98 uut riiki. Maailma riikide arv kahekordistus. Inglismaa andis oma kolooniad lihtsalt vabaks
Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. 31. Miks puhkes Ameerika Ühendriikides iseseisvussõda? USA iseseisvussõda (1775 1783) Saab alguse "Ameerika revolutsioonist". Ameeriklaste arvates on see vabadussõda, brittidele koloniaalmäss. Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külas...
HIPID Karoliina Hanga 11.S HIPID • Olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal •Mahajäetud sõjaväekasarmu •Tuntumaid paiku WOODSTOCKI FESTIVAL • 150 000 hipit • Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja ...
kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks, kuna nad on olnud kunagised Portugali kolooniad ja sellest ajast on see nii jäänudki. Portugalis räägitakse seda keelt veel ka mitmes erinevas murdes, mis jagunevad põhiliselt nelja gruppi : Põhja-Portugali, Kesk-Portugali, Lõuna-Portugali ja saarte murded. Mõned näited selle keele kohta: Tere - Olá Head aega - Tchau Vabandust - Desculpe Kuidas sul läheb? - Como vai? Huvitav on veel ka see, et portugali keel (koos hispaaniaga) on kõige kiiremini
Pärast rahulepingu allkirjastamist tunnustas ka Suurbritannia Ameerika vabadust -3- Tee iseseisvusele Ehkki nii mõnegi meelest alagas Ameerika revolutsiooni ajalugu palju varem, kui kõlasid esimesed püssipaugud 1775. aastal, polnud Inglismaa ja Ameerika teede lahkuminek siske ilmne enne 1763. aastat, enam kui poolteist sajandit pärast esimese psiasuka teket Virginias. Kolooniad olid rohkelt edenenud nii majanduse kui ka kultuuri vallas ning neil oli selja taga aastaid tegeliku omavalitsuse kogemust. 1760. aastail ulatus nende kirju elanikkonna arv üle 1 500 000- see oli kuus korda rohkem kui 1700. aastal. [" Lühike Ameerika ajalugu" lk 60] [http://www.google.ee/imgres? start=54&num=10&um=1&hl=et&biw=1138&bih=555&tbm=isch&tbnid=Sg_kUiOczlJCkM:&imgrefurl=http://www.cnews24x7.com/2012 /03/americas-most-depressed-states/&docid=h-RAmgf2o7piMM&imgurl=http://www
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. T...
VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7
Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid
Euroopas, teise ajal jäeti riigid nii, nagu nad sõjakäigus olid välja kujunenud ( Nõukogude Liit võis enda okupeeritud alad alles jätta ). Esimese konverentsi ajärel määrati täpsed piriid Saksamaa maa-,mere- ja õhujõudude maksimaalse suuruse kohta ning piirati relvastust. Esimesel rahukonverentsil võttis osa rohkem riike kui teisel rahukonverentsil. Teisel konverentsil kaotas Itaalia oma kolooniad Aafrikas. Teisel konverentsil Saksamaa karistused ja teiste riikide suhtumine neisse oli poole karmim kui esimesel rahukonverentsil, kus karistati Saksamaad sümboolselt ja anti nii öelda andeks. Pärast teist rahukonverentsi hakkas Prantsusmaa ja Inglismaa tähtsus maailmakaardilt kahanema võrreldes varasemaga. Rahvasteliit tekkis esimesel rahukonverentsil, kui pärast teist rahukonverenti oli see oma tähtsuse kaotanud
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
