Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda Referaat Teele Juhkam 12.c klass Nõo 2014 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab olukorda Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Referaat võtab lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni
· Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid · Suuremad, enamasti seotud kareda EPR-ga, hulk suurem · Taimedel tselluloosist, hemitselluloosist. Seentel kitiinist. Loomadel on vaid ainuraksetel ja teistel loomadel munarakkudel. · Suuremad. Siseehitus korrapärane. Koosnevad tubuliinist. On ka tsütoskelett · Läbimõõt 20 40 mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi · 1-rakulised, niitjad, kolooniad, kulkraksed · Kõik ülejäänud rakud · Kõik ülejäänud rakud · Aeroobid · Vedelam ja liikuv · Ttaimed on autotroofid (fotosüntees), loomad ja seened heterotroofid · Aeglasem · Aeglasem Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole
Kui oli tegemist hästi keerulise olukorraga(sõda), siis nimetas senat ühe konsulitest diktaatoriks. Diktaator nimetati ametisse kuni pooleks aastaks. Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama. Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik. Rooma impeeriumi tekkimine: Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda. 1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia. Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes. Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 2)Suurriigi teke – 133 a eKr Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa. Kreeka alistamine. Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis. Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need
merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased
h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale. Nõukogude Liidu kogu majanduslik, poliitiline ja idoloogiline süsteem mandub ja laguneb. Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika endised kolooniad ja sõltuvad maad asuvad rahvusliku eneseteostuse teele. Nendes regioonides püütakse kujundada Kolmandat Maailma. i) 1985-2000. Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline? Optimism ja pessimism 21
seaduste poolest erinevas kohtades. Sel juhul läheb omandatu säilitamiseks tarvis suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli resideerumist kohapeal või oma koloonia asutamist vallutatud maale. See muudaks valdamise turvalisemaks, kestvamaks ja tooks inimestesse usaldust, et valitseja pöörab neile tähelepanu. Machiavellile sobib rohkem vallutatud maa säilitamine kolooniate abil, sest see on odav, usaldusväärsem ja tekitab vähem kahju. Kolooniad ei lähe valitsejale suurt midagi maksma, kulutused nende asutamiseks ja ülapidamiseks on tühised või puuduvad sootuks ning ta kahjustab vaid seda osa elanikkonnast, kellelt võtab ära põllud ja hooned, et anda need uutele asukatele. Kahjukannatajad jäävad vaeseks ja kaotavad võime olla valitsejale mingil viisil kahjulikud, sest inimesi kes valitsejasse usuvad on rohkem. Sel juhul ei suuda nad valitsejat eales kahjustada
tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland. Osaliselt ka Ladina-Ameerika riigid, Quebec Kanadas, endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas ning endine Hollandi koloonia Indoneesia, Maghrebi riigid Maroko, Tuneesia, Alzheeria, Liibanon ja Süüria. Saksa õigusperekond: Saksamaa Liitvabariik, Austria, Liechtenstein, Sveits, Türgi ja Kreeka. Siia võib paigutada ka Tai, Jaapani ja Lõuna-Korea. Kuni 1949. aastani kuulus siia perre ka Hiina RV. Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. Eesti õigussüsteem on ka lähedasem germaani õigusperekonnale.
Austria Madalmaad jäid samuti tagasi saamata. ·Habsburgide vürstid taastasid kontrolli Toskaana ja Modena üle. ·Paavsti võimu alune Kirikuriik taastas oma endise ulatuse, väljaarvatud Avignon ja Comtat Venaissin, mis jäid Prantsusmaa osaks. ·Ühendkuningriik kindlustas kontrolli Kapimaa üle LõunaAafrikas; Tobago üle; Tseiloni üle; ja mitmete muude kolooniate üle Aafrikas ja Aasias. Teised kolooniad, nagu näiteks Hollandi IdaIndia ja Martinique, tagastati eelmistele omanikele. ·Sardiinia kuningas sai tagasi Piemonte, Nizza ja Savoia ning saavutas kontrolli Genova üle (lõpetades taastatud vabariigi lühikeseks jäänud väljakuulutamise). ·Parma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonnad anti Napoleoni naisele Marie Louisele. ·Lucca hertsogkond loodi Bourbon-Parma dünastia jaoks, kes pidi pärima Parma pärast Marie Louise surma.
· osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge
06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile · Poznan,Sileesia, osa Pommerist läheb Poolale · Memel läheb Leedule · Danzigist saab vaba linn · Saarimaa läheb 15.a Rahvasteliidu haldusesse · Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad 2. Saksa sõjaväe suuruse piiramine · Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest · Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväe kohustuse ja sõjavägi koosnes ainult vabatahtlikest · Saksamaa kindralstaap saadeti laiali · Neil keelati ehitada ja omada allveelaevu · Tavalist laevastikku vähendati oluliselt 3. Reini jõe vasak kannas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Ansluss keelati (Austria riigi anastamine sakslaste poolt). 4
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber kujundada. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles´i süsteemi vastase koostöölepingu, seejärel alustas Saksamaa Venemaa toetusel looma armeed ja arendama sõjatehnikat. Itaalia ja Jaapan ei saanud ka sõjast mingit kasu, nad pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas?
ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu Varsailles' rahu rahu, mis lõpetas I maaimasõja Watergate afäär pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Weimari Vabariik Saksamaa kahe maailmasõja vahel VeneSoome Tartu lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Wermaht Saksa sõjavägi Hitleri ajal Westminister statuut 1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Wilsoni 14 punkti rahuprogramm, sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava VNFSV Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik partei Võidurelvastumine USANSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi välksõda kiire edukas sõda ÜRO Ühendatud rahvaste org. 1945
· Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid: Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid.
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946)
Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest
Hääletamine elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa - eelise said jõukamad kodanikud. Riigikord ARISTOKRAATLIK. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse. Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus.
Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 8) Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. I maailmasõja mõju Venemaale. Veebruarirevolutsioon. Oktoobripööre. Enamlaste tegevus Venemaal ja Eestis 1917-1918. I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni
oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suuremad kolooniad Itaalias , Sitsiilias ja hiljem ka Musta-Mere res Kreeklased vtsid kaasa oma kultuuri austades koos teistega hiselt jumalaid 3) Aristrokraat-parimate vimu pooldaja, suursugune inimene, hiskonna struktuuri rikkamad, mjukamad elanikud, usklikud lihtrahvas- talupojad, ksitlised. ori- inimesed, kes olid pidanud end vlgade katteks n. maha mma. 4) naine ja perekord Kreekas ja Roomas. Sarnasused ja erinevused.
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
Tramuntana tuletornis on väljapanek tuletornidest Mallorcal läbi aastate. Cabrera saar- rahvuspark Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad. Mitmekesine on ka mereelustik. Formentera: Palju linde, mandlipuud, liivaluited, Estany des Peix-laguun (UNESCOS), sargantana-sisalik, Cala Saona rand, D´en Jeroni koobas, Artá koopad Mallorcal Artá koopad asuvad mägisel rannikul Cap Vermellis Capdepera piirkonnas. Sel saareosal on mõned kõige kaunimad rannad. Ringkäik koobastes kestab 40 minutit, seda on võimalik
vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 500 eKr) tähestik käsitoo, kaubandus, meresõit linnriigid: Ateena, Sparta ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia ühtekuuluvustunne Kreeka Pärsia sõjad, Maratoni lahing esimesed olümpiamängud (776 eKr) ühiskonna kihistumine Kreeka kolooniad Väike-Aasta rannikuni linnriikide kujunemine o Klassikaline ajajärk (500 330 eKr) Kreeka kultuuri õitseaeg (kunst, filosoofia, kirjandus) Peloponnesose sõjad (Kreeka poliste vahel) Ateena akropol filosoofid (Sokrates, Platon, Aristoteles) demokraatia hiigelaeg o Hellenism (330 30 eKr)
Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu pagenduses. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiil-valitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuht uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas grupeeris ta oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20
riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast.
valimisõiguse - 1918.a Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid, vimm sakslaste vastu, suured sõjavõlad, hirm Saksamaa revanshismi ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks. Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandusele. 19. 1882 Kolmikliidu teke 1893 Venemaa ja Prantsusmaa liidu teke 1904 Liidu tekkele kirjutatakse ametlikult alla. 1907 Inglismaa ja Venemaa vahelise liidu teke 1908 Austria-Ungari liitis endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. 1911-12- Kuulutat sõda Türgile. (Serbia, Bulgraaria, Makedoonia.)
lvee sõja algus A ustria-Ungari kuulutab Itaaliale sõja 1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast
Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti [6]. Setted Ebapärlikarbile võivad saatuslikuks saada ka liigsed setted. Rikkumata looduskeskkonnas pärineb suur osa setetest jõest endast. Teine osa setetest seondub inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jämedamad setted võivad ajapikku kinni matta isegi peenkiviseid kärestikke ja kaldaaluseid süvikuid, mis on ebapärlikarbi kõige soodsamad elupaigad. Kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Liiva- ja kruusapadjanditele settiv peenem materjal tihendab neid, vähendades tunduvalt läbiimbuva vee hulka. Seetõttu halveneb nendesse padjanditesse kaevunud noorte karpide varustamine toidu ja hapnikurikka veega. Sügavale kaevunud noorte karpide elutingimusi halvendavad ka orgaanilised setted, mis "tsementeerivad" jõe põhja materjali. 1 Levik ja kaitse Levik ja arvukus Eestis
monarhiaideed, kuulutades, et ühest ausast mehest on ühiskonnale märksa rohkem kasu kui kõikidest kunagi elanud kroonitud kaabakaist kokku. Ta esitas rahvale valiku - kas alluda jätkuvalt türanlikule kuningale ning aegunud valitsusele või olla vaba ja õnnelik iseseisvas sõltumatus vabariigis. Pamflett ilmus väga õigel ajal, andes motiivi tegutsemiseks. Pärast seda, kui Thomas Jeffersoni (hilisem president) koostatud iseseisvusdeklaratsiooni kiitsid heaks kolooniad ja 4. juulil 1776. a selle vastu võtsid, oli otsus Inglise kuningavõimule vastuhakuks tehtud ning tagasiteed enam ei olnud. Deklaratsiooni vastuvõtmine teise kontinentaalkongressi poolt ei tähendanud ainult Ameerika ühendriikide sündi, vaid ka uue riigitüübi teket. Deklaratsioonis olid jõuliselt esitatud kõikide kodanike võrdsuse ja õiguste põhimõtted, samuti kõikide õigused
Omaette kõrgendikul linnused Valliga ümbritsetud nn ringvall-linnused Suhteliselt tasastel aladel, kaitserajatisteks kuhjati linnuseala ümber pinnasest vall, millel tõenäoliselt oli puust kaitserajatis. Tänapäeval vallid üsna madalad VIIKINGIAEG 800-1050 pKr Viikingite so Norra, Rootsi ja Taani aladel elavate skandinaavlaste mõju laienes: 1) Röövretked Briti saartele ja Lääne-Euroopasse 2) Saarte asustamine (Shetland, Fääri saared, Island, kolooniad Gröönimaal ja Põhja- Ameerikas 3) Kaubaretked Ida suunas Viikingiajal jäi kasutusele enamik varasemaid linnuseid, mida laiendati ja uuendati. Enamasti piirdus kaitserajatis puittaraga, pinnasevall vaid looduslikult raskesti kaitstavates osades Iseloomulik on, et linnuse kõrval on ka asulakoht. Linnustega seostub käsitöö Enamus viikingiajal kasutusel olnud linnused jäeti hilisrauajal maha Enamik külasid siiski linnustest eemal
1774 toimus Philadeplhias Kontinentaalkongress, kus taheti ameeriklaste elu parandada, sest neile kehtestati mõttetud piirangud ja maksud( nt tohiti tarbida ainult Briti kolooniate teed). 1775 algas Iseseisvussõda. Ameerika sõjaväe ülemjuhatajaks sai G. Washington. 4. juulil 1776 kirjutati alla Iseseisvusdeklaratsioonile, millega sai USA iseseisvaks. Sõja lõpetas 1783 sõlmitud Pariisi rahuleping, millega tunnustasid inglased ameerika kolooniate sõltumatust. Esialgu tegid kolooniad omavahel koostööd, kuid hiljem jätkasid igaüks eraldi. Kuna välisvaenlasest lähtuv oht oli väga suur, taheti luau ühtset riiki. 1787 valmis uus riigi põhiseadus(autoriks James Madison), mis pani aluse USA-le. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Revolutsiooni tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati üldine hääleõigus 5) uute isikute esiletõus nt N.Bonaparte
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad)
Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ..
Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv – agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv – külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse – vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) Süviskülv - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 7. Bakteriraku ehitus (sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus) ümbritseb teda kapsel, kapslist seespool on rakusein ja sellest seespool on tsütoplasma membraan. Raku sees asuvad ribosoomid ja genoom. Kapslile kinnituvad pilid e narmad. Ühes otsas asub vibur. Bakterid jaotatakse eukarüootseteks ja prokarüootseteks. Eukarüoot- väiksem kui 10 nm, tuumamembraan
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele
väga harva piisaval määral efektiivsed, tagamaks konkurentsmikrofloora pärssi- mist. Sihtmärk-organismide nähtavaks muutmiseks sisaldavad mitmed söötmed 35 indikaatorsüsteeme. Näitena võiks tuua VRBL-agari, kus laktoos fermenteeritakse coli-laadsete bakterite poolt, millega kaasneb happe produktsioon. See muudetakse nähtavaks pH-indikaatori fenoolpunase poolt, mis muudab kolooniad punaseks. Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid katseid, näiteks gramvärvimine, koagulaas- ja katalaastest, indool- ja oksüdaastest. Tabel 3.1. Üldkasutatavatesse söötmetesse lisatavad selekteerivad ained
suurpankurite ja miljanäride hulgast. Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium. Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid: 3
7.sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi. 1.4 Foiniiklased Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid.Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe.
· Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago. · Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased: * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati.
Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) muutusid tavaliseks kiirlaskerelvad. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja moodsad sidevahendid. Ratsavägi muutus kasutuks. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kolmikliidu kandvaks jõuks oli Saksamaa. Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. A-U. oli sisemiselt killustatud, teda ohustasid Serbia püüded luua A-U koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat toetas aga Venemaa. A-U eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil,
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
sai Nõukogude liit ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid NSVL juba vare annekteeritud nn Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt. · Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo. · Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga. · Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma iseseisvuse tagasi Albaaniale. · Saksamaa tükeldati ja hiljem lõhestati kaheks- Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV), Saksa Liitvabariik (SLV). · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks. Ungari ja Bulgaaria territooriumid vähenesid teise ms ajal vallutatud maade tagasiandmise tõttu 21. Selgita: Juunipööre Eestis 21.juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu pagenduses. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiil- valitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuht uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas grupeeris ta oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20
8. Kuidas saab identsifitseerida/selekteerida baktereid rekombinantse plasmiidiga, kui plasmiidil on geenid, mis vastutavad nii ampitsilliini kui ka tetratsükliini resistentsuse eest ja sisend asub järjestuses, mis kodeerib tetratsükliini resistentsust? Selleks, et tuvastada huvipakkuva järjestusega baktereid, tuleb nende kolooniate osad asetada keskkonnale, kuhu lisati eelnevalt tetratsükliini ja inkubeerida. Need kolooniad, mis jäävad ellu ei sisalda huvipakkuva järjestust, kuna nende tetratsükli suhtes resistentsed geenid töötavad. Need, mis hukkuvad, sisaldavad huvipakkuva järjestuse. Saadud tulemusi võrreldakse esimese peetritassiga ja tuvastatakse, mis kolooniat sisaldavad järjestust. 9. Selgita alfa-komplimentatsiooni. Millised omadused peavad olema vektoril ja peremeesrakkul selle toimimise jaoks? Bakteritel asub lac z regioon, mis kodeerib B-galaksidaasi produtseerimist. Vektori ja
1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alzeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle.
1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud → kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit – Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) → Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alžeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda → hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. →
peeti pidulikke rongkäike. Tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest (eelistati sinist ja kollast). Leidus ka loomade, fantastiliste elukate või ornamentidega reljeefe. Piiblis räägitakse Paabeli tornist, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V
produktiivsust, suureneb vetikate ja planktoni hulk, millest omakorda toituvad linnud, mereimetajad ja kalad. Upwelling tekitab maailma kõige viljakamaid ökosüsteeme. Näiteks kõige produktiivsemad kalapüügipiirkonnad asuvad Aafrika ja Põhja- ja Lõuna-Ameerika rannikutel. 25 900 ruutkilomeetriline piirkond Peruu läänerannikul on näiteks püsivalt mõjutatud upwelling’ust ning on samuti üks rikkamatest püügikohadest maailmas. Suurimad lindude kolooniad, mis varustavad inimkonda majanduslikult olulise guaanoga, asuvad samuti Peruu rannikul. Laias laastus hõlmavad upwelling’ute piirkonnad vaid 1 protsenti maailmamere kogupindalast, kuid nad annavad umbes 50 protsenti kogu maailma kalasaagist. [7, 17] El Niño periood, mis leiab aset tavaliselt iga 3-7 aasta tagant, toob endaga kaasa Vaikse ookeani upwelling’u intensiivsuse vähenemist, seega väheneb ka
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Teine tase · 20% Kolmas tase Neljas tase Viies tase tööstuspiirkondadest · 10% rahvastikust · 1/3 kivisöetootmisest (kaevandustest) · 1/4 teravilja- ja kartulitootmispiirkond adest · 4/5 rauamaagist · = kõik kolooniad ja kogu kaubalaevastik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Adolf Hitler rebib samm sammult Kolmas tase Neljas tase puruks Versailles´i diktaadi! Viies tase 1933 Saksamaa lahkub Versailles´i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
