Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks. · Aasatl 1519 asus teele Fernão de Magalhães, lootuses leida tee lääne poolt ümber maakera Indiasse. Tema andis nime Vaiksele ookeanile. 1522. aastal jõudis üks laevadest kõigest 18 kurnatud meremehega koju tagasi. Seeeest oli neil rikkalik vürtsilaadung. 36) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt. Hispaania aadlik Hernan Cortes hävitas asteekide riigi ning Franciso Pizarro hävitas inkade riigi. Koloonia võõral maal asuv piirkond. 18. sajandil hakkasid eurooplased massiliselt välja rändama
1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal.
erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest sihtidest, siis sajandi teisel poolel vallandus ulatuslik väljaränne, mille käigus pandi alus kreeka püsiasustusele väljapool senist kodumaad. Kolooniate (kr k apoikia kodu eemal) asukohtade järgi otsustades olid väljarändajad nüüd huvitatud eeskätt põlluharimiseks sobivast maast. Massilise kolonisatsiooni põhjust tuleb seega otsida Kreeka emamaa
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss)
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes
Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale. Sissepääsuvärat on elund või kude, mille kaudu patogeenne mikroob tungib inimese organismi. Patogeense mikroobi haigustekitava võime määrab rida virulentsusfaktoreid, nagu mikroobi: · võime kinnistuda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; · kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; · sisekeskkonda tungimise ehk invasiooni võime; · antifagotsütaarne toime; · organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritamine; · antibiootikumresistentsuse kujunemine. Haiglanakkuse allikaks on kliiniliselt väljendunud või subkliinilises vormis nakkushaigust põdev või varjatult haigustekitajaid kandev inimene (haige, personal, külastaja), kelle
hakkame asja ppärisorjuseks nim. Segane ka miks ja uidas pärisorjus Ida-Euroopas tekkis. Mingeid lihtsaid ja ühekülgseid selgitusi ei ole ( Kohustulik kirjandus Jerome Blumi the Rise of Serfdom in Eastern Europe- The American Historical Review 62). Pärisorjuse kujteooria: germaani ümberasustuse teooria. Elbe jõgi oli oluliseks piirijõeks. Kuni 10 saj lõpuks slaavlased jääid ida-poole Elbe jõgi, nüüd kolonisatsiooni käigus 12 sajandil sai alguse ulatuslik germaani talurahva kolonisatsioon slaavi aladele, kus saksa ülemkihi järgi tuli ka talurahvas ida poole . Saksa kolonisatsioon kestis kuni musta surmani 1353. Hakati eristama saksa ja slaavi külasid. Saksa kolonistid said eriõigused, ei assimileerunud slaavidegaSchultheiz sai alguses maavaldaja käest privileegid, ümberasustatavad on saksa õigusega. Reeglina jäi Lokaator kes saksa külad organiseeris kohtukaasistujaks ja külavanemaks. Privileegid enamasti sakslastele väga soodsad, ei olnud
ka surmanuhtlus. On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid. Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud. Oluliseks mõjuriks on olnud religioon. Rahvastiku ränded jagunevad: 1. Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused
Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut.
Peale õpipoisiaega algasid rännuaastad. Et omandada oskusi teiste meistrite juures, võeti ette õppereise, mis kestsid mitu aastat. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver, mida hinnati väga rangelt. Kui töö oli vatsu võetud, peeti värske meistri kulul korralik pidu. 2) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed ( 38 ) Alates uute piirkondade avastamisega sai alguse kolonisatsioon Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. 1494. aastal sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel Tordesillase leping millega jagati maa ära. Portugal pidi saama idapoolsed maad, Hispaania sai endale läänepoolsed maad. Inkade ja asteekide kõrgkultuurid hävitati konkistadooride poolt. 1519. aastal Hernan Cortes hävitas asteekide riigi. 1531-1533. Fransisco Pizarro juhtimisel hävitati ( umbes 200 mehega ) inkade riik. ( paljud rahvad pidasid sellel ajal eurooplaseid jumalateks ).
sajandist ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni tunnused: kujunesid linnriigid, hakati seadusi üles kirjutama, tihenesid välissidemed ja mis kõige olulisem - u 800 eKr võeti kasutusele 24 tähemärgist koosnev kreeka tähestik (alfabeet). Oli koostatud foiniikia tähestiku põhjal. Valmisid tähtsamad kangelaseeposed, millest tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Muude oluliste nähtuste hulgas sai 8.sajandil alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad neist olid Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Vaatamata linnriikide arvukatele omavahelistele vastuoludele ühendas helleneid - nii nad ennast ise nimetasid - ühine keel, kombed ja usund
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
· Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob: 1. Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni 2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik: 1. Otsene kontakt 2. Piisknakkuse teel 3. Tolmuosistega 4. Vee ja toiduga ehk fekaal-oraalne nakkus 5. Putukate (lülijalgsed) ja loomadega Infektsiooni piiramine 1. Reservuaari elimineerimine 2
* Tume periood kestis 1100 e.Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast. * Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule. * Uuesti kõrgkultuuri tasandile jõuti umbes aastal 800 e.Kr(- 500 e.Kr) ja selle nimi oli Arhailine periood. * Toimus kolonisatsioon kreeklaste väljaränne vahemere ja mustamere rannikule. * Esimesena tekkisid agraarkolooniad, sest oli vaja põllumaad, millest oli jäänud Kreekas väheseks. * Teiseks tekkisid kaubanduskolooniad selleks, et Kreekasse tuua asju, mida nad ise ei tootnud ning samas oma enda toodangut turustada. * Hõberaha kasutamine 7 saj e.Kr võeti see kasutusele Lüüdias, kust see levis edasi Kreekasse. -) Müntide mõlemad pooled kaeti kujutistega, et vähendada võltsimist.
piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu 1 indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Rahumeelne kolonisatsioon, kauplemine ja kristianiseerimine. 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks. Sepulveda: JAH Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad.
Võib öelda, et demograafiline plahvatus. Hakkasid intensiivsemalt kontakteeruma ka Vahemere muude piirkondadega. Ahvatlused olid idas- foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna agressioon oli võimatu. Rajasid Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai saarest kujunes mitme tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias. Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja. Egeuse mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta
Ainsaks probleemiks oli vaid see, et aegajalt kadusid üksikud isikud. Kuid anunnakkid rääkisid, et nad kandusid kõrgemale olemise tasandile, sest olid erilised. Anunnakkid positsioneerisid end kui ülemjumalaid, kõrgemaid juhte. A: Midagi religioonitaolist? D: Jah, ainult et vale. Inuakid võtsid oma esivanematelt üle idee sellest, et minevikus tulid anunnakkid ja jäid selleks, et kaitsta meid. 34 A: Kui kaua kestis kolonisatsioon? D: Umbes 30 000 aastat. Selle aja jooksul elasid nad rahulikult planeedil. A: Ja mis siis juhtus? D: Kord võttis üks inuaki ära võru, mille ta oli saanud sündides. Algul võttis ta selle ära ainult siis, kui anunnakkid teda ei näinud. Kuid, kui ta oli seda teinud mitmeid kordi, hakkas ta taipama isandate tegelikku olemust, ta hakkas tundma paha lõhna ja negatiivset vibratsiooni. Pärast nägi ta, kuidas nad söövad inuakke. A: Mida tähendab "söövad"? D: Väga lihtsalt
See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise
Vana-Kreeka Vana-Kreeka e. Hellas. Kreeklased hellenid. Hõlmas suuremat territooriumi, kui Kreeka kaasajal: Balkani ps, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia rannik. Balkani poolsaarel on mägine pinnamood, mis tingis linnriikide tekkimise, sest mäed eraldasid erinevaid piirkondi. Neid ühendas aga meri. Oluline periood on 800-500 a. eKr Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus. · Aktiivne kolonisatsioon (põllumajanduskolooniad, kaubanduskolooniad) Vahemere ja Musta mere rannikul · Võeti kasutusele hõberaha, kui väärtusemõõt (eri riikides erinevad rahasüsteemid) · Ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia) · 776 eKr (olümpiamängud) oli kreeklaste ajaarvamise algus · Kirja kasutuselevõtmine (tähestikkiri Foiniikiast) · Linnriikide e. poliste tekkimine lähedalasuvad külakogukonnad ühinesid
See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise
Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V
palgasõdureid. Üldiselt kreeka kolooniad on algusest peale olnud sõltumatud kogukonnad, reeglina ei allunud oma ema linnale, puudus probleem sõltumatuks saamine ema linnast, paljud muutusid ema linnast palju suuremaks ja uhkemaks. Toimis ühine kodakonsus, koloonia kodanikud säilitasid emalinna õigused ja kultuslikud sidemed oli sarnased kalendrid ja need võeti kaasa ja pidustused. 8 saj II pool oli massiline väljarände periood. Foniikia kolonisatsioon 9 saj . Sitsiaalia saar oli jagatud ja Kartaago ja Syraküüsa. Vaenulikud suhted , vastastikused mõjud , arenenud vähemarenumatele, Foniikia oli arenenum pool, kreeklased olid suht uustulnukad, see omakorda tähendas seda et kreekalsed hakkasid omaks võtma foniikia idamaade kultuuri 7-8 saj . Ida -kultuuri mõjude esimene märk on see et võeti omaks Foniikia tähestik, millal toimus seda me ei tea 8 saj keskpaigaks oli see juba toimunud. Kujunes alfabeet,
Kreeklaste meelest lihtsalt homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. Noorukitega suhtlevad mehed olid samal ajal abielus ja võisid olla lähedastes vahekordades ka hetääridega. Lihtrahva hulgas levis pederastia arvatavasti vähem kui aristokraatide seas. Võib-olla seda koguni tauniti. Igal juhul peeti häbiväärseks vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigustest ilmajätmisega. 1. Defineeri mõisted: kolonisatsioon, hellen, barbar, aristokraat, sümpoosion, patriarhaalne ühiskond, monogaamne suhe, hetäär, pederastia, lesbi, homoseksuaalsus, heteroseksuaalsus. 2. Mis tingis VIII sajandil eKr alanud kolonisatsiooni? 3. Tänu millele tekkis kreeklastel rahvuslik ühtkuuluvustunne? 4. Iseloomusta Kreeka aristokraatiat. 5. Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Tuleta meelde, milline oli naise positsioon Egiptuses ja Mesopotaamias. „TÖÖD JA PÄEVAD“ Hesiodos [- - -]
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
sajandi lõpust Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla, läänepoolsetel tuli alates 11. sajandi lõpust tegemist teha vene ekspansioonipüüetega (1080 rajasid venelased Okale Muromi kindluse, 1221 pandi alus Nizni Novgorodile). Mordvalaste maadele hakkas imbuma vene asunikke. 1230. aastail vallutasid kogu mordvalaste asuala mongolid ning see lülitati Kuldhordi koosseisu. Kuldhordi nõrgenedes taastus põhja ja lääne pool järk-järgult vene mõju ning hoogustus talupoeglik kolonisatsioon. Ersad hakkasid moksadest ida ja kagu poole ümber asuma. Oma põlistele asualadele jäänud terjuhhaanid on tänaseks venestunud. Moksade asuala jäi esialgu Kuldhordi ühe pärija - Kaasani khaaniriigi koosseisu. Moksa ülikud säilitasid teatava autonoomia. 16. sajandi keskpaigaks läks kogu mordvalaste asuala Moskva kontrolli alla. Mordvalaste maid jagati vene ülikuile ja kloostreile, talupojad pärisorjastati. 17
tegevusega, kes kavandas seoses Mileetose taastamisega täisnurgi ristuvate tänavatega linna ning rakendas analoogilist süsteemi ka Ateena sadama Pireuse kavandamisel. Hiljem jätkasid sama suunda ka teised linnaehitajad. Kreeka ajaloo varaseimale perioodile Homerose ajajärgule (11.-9.sah.eKr.) järgnenud aega nimetatakse arhaikaks (8.-6.saj.eKr.). Sel perioodil kujunevad lõplikult välja linnriigid, laieneb kreeka kolonisatsioon ning areneb põhijoontes välja kreeka arhitektuur. Arhaika perioodi arhitektuurimälestisi on küll vähe säilinud, ent üheks huvitavamaks näiteks on osaliselt säilinud Hera tempel Olümpias (6.saj. algus eKr.). Sellele kohale oli juba I at. alguses kivist alusele püstitatud puust ja tellistest pühamu, mille puust sambad asendati järk- järgult marmorsammastega. Templi sambad on madalad ja jässakad proportsioonid kohmakad
Kreeka polised (osa demokraatlikud, osa aristokraatlikud, puhuti valitsesid türannid) olid vabadele kodanikele kuuluvad korporatsioonid, vaba kodaniku elus oli polise asjadel (poliitikal) keskne koht. Poliste sõltumatust väärtustati kõrgelt, seetõttu oli idee ühtsest kreeka riigist või impeeriumist klassikalisel perioodil kreeklastele vastuvõetamatu. Sellest omakorda johtus süsteemi antihegemoniaalne orientatsioon. Enamus linnadest oli orienteeritud kaubandusele. Kolonisatsioon. Kreeka-Pärsia sõjad Algasid Pärsia ülemvõimu all olevate Väike-Aasia (tänapäeva Türgi) kreeka linnade ülestõusuga 6-5 sajandi vahetusel, mida toetas Ateena. 490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased, ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
nimel. Dets lõpus hakkasid baltisakslased koguma toetusallkirju eestlastelt ja lätlastelt. Toetusallkirjade kogumine oli omaette keeruline ettevõtmine. Eestil on 2 võimalust: kas jääda Venemaa koosseisu või ühineda koos baltisakslastega Saksa riigi külge. Omalt poolt oli Dellinghausen eestlastele ka midagi pakkuda - võivad loota kultuurautonoomiale, emakeelsele kooliharidusele, tagatakse eraomanduse puutumatus, lisaks sellele väitis, et tulevane kolonisatsioon saab olema mitte-vägivaldne - kolonistid saavad ainult need maad, mis on juba vabad. 24. dets kogunes Tellinghausenile vastuse andmiseks Maanõukogu vanemate kogu kokku. Kuidas suhtuda sakslaste kavatsustele, milline see Eesti tuleviku saatus võiks olla. Kasvas Saksa okuptasiooni oht - seda sooviti igal võimalusel vältida. Venemaa arengud ei tõotanud ka midagi positiivset. Enamlaste diktaatorilik valitsemine võiks vallandada kodusõja. Kolmas võimalus -
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
Kronoloogia3 2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
