FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Koloon...
Inimsusevastas ed kuriteod Eestis Sken Selge Sisukord • Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • Saksa okupatsiooni aastatel • Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • Kolonisatsioon Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • 1918. aastal punane terror-Punaarmee • Repressiivorganid, tapeti umbes 600 inimest • Valge terror- Eesti Vabariigi võimukandjad Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • NSVL okupeeris Eesti Vabariigi 17.juunil 1940 • Repressiooniorganid-arreteerimine ja Eestist välja saatmine, hukkamine või vangistus • Juuniküüditamine-1941.a 14-16 juuni, ning 17 juuni viidi välja
aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus
Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine. Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis.
Kogu selle ääreala ulatuses oli rahvussuhetel hoopis suurem tähtsus kui tsentraalsetes homogeenses vööndis, ning nende suhete osapooled ei olnud võrdsed need olid domineerimis-ja alluvussuhted, võimu ja vastupanu suhted. Niisiis oli selle raamatu sisuks ühelt poolt aina ühtsema kultuurimudeli loomine ja levik Euroopa mandril ning teiselt poolt lingvistiliselt ja etniliselt eraldatud sootsiumide teke äärealadel sellesama protsessi raames. Vallutused, kolonisatsioon ja ristiusustamine need hõlmasid uute alade asumise viise ja vahendeid, mehhanisme, kuidas säilitada õigusnormide ja hoiakute kultiveerimise abil kultuuriline identiteet, institutsioone ja maailmavaadet, mis on vajalik, et asuda vastu võõrale ja hirmutavale, seda taltsutada ja elada sellega külg külje kõrval; need hõlmasid nii õigust ja religiooni kui ka relvi ja laevu. _ Euroopa kristlased, kes seilasid 15. ja 16. sajandil Ameerika,
Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj
Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine
Austraalia kultuur Kultuur Austraalia sisuliselt lääne kultuuri mõjutanud unikaalne geograafia Austraalia mandri ja mitmekesine sisend aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike rahvaste ja erinevate lainete paljurahvuselise ränne, mis järgnes Briti kolonisatsioon of Australia. Austraalia on realm mitme kultuuride salliv liberaalne samuti osalusühiskonda. Enamik inimesi, kes on asunud elama Austraalia üldiselt eurooplastele tohutul hulgal on ürgne elanikkonnast, mis moodustab aboriginaalien Austraalia kultuuri. Austraalia saare mandri on teinud palju kuju-ja kärpida-kultuuri. Põlisrahvaste arendanud oma majutusasutusi koos keskkonna jooksul vähemalt 40.000 aastat, selle ajal palju, mille
· Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks · 8. sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd · Kreeklaste huvi võõraste maade põhjustas osalt vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse · Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus · Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel
saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik, sest tänu sellele jäi ära Eesti ala venestamine, mis omakorda tähendab seda, et säilis siinne kultuur ja rahvuslik omapära. Minu arvates tuli tollipiiri alles jätmine eestlastele vägagi kasuks, kuna nii suudeti ära hoida kolonisatsioon Vene sisekubermangudest. Tihenesid ja arenesid suhted Lääne-Euroopaga, mis kindlustas piirkonna kiire arengu. Olen arvamusel, et Balti erikord pigem soodustas kui tõkestas Eesti ala arengut, kuna sellega andis Vene riik meile palju vabadusi ja õigusi, tänu millele säilis meie rahvuse kultuur.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks
*Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud) *Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad (pikem külg 2-korda enam+ 1 sammast) *DOORIS STIIL (vanem stiil, sambad jässakad , puudub baas)
Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua.
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid
· Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon *hõlmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsumaa, Hispaania, P-Aafrika ja peaaegu kogu Musta mere ranniku. *Kreklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt vähene metalli leidumine ,eriti raua, oma kodumaal *väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus *üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide hulka ning peagi said koloniatest
muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja
(foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel
*joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu Väljaränne Väike- kolonisatsioon, mis hõlmas 431eKr tolleaegses maailmas; kujunes Aasia läänerannikule, Vahemerd ja Musta merd Egeuse mere äärseid linnriike välja maailmaühiskond, kus mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks
3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus" · Aristoteles Tuntud filosoof, loogika rajaja. Mitmekülgne töid füüsikast, muusikast jne. · Sokrates Üks suurimaid filosoofe 5
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
· Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. · Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr · Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr
Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Hanna Keir D. Defoe Elas 1660-1731 Defoe oli andekas inglise kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada Tuntuim romaan "Robinson Crusoe" Oma ajakirjanduslike artiklite tõttu veetis palju aastaid vangis Defoe suri vaesusesse kuigi "Robinson Crusoe" oli bestseller Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Robinson Crusoe" Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal, ning seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks Teos on esitatud väljamõeldud tegelase Robinson Crusoe autobiograafiana Crusoe veetis laevahuku tagajärjel 28 aastat üksikul saarel Arvatakse, et Daniel Defoe sai ainest raamatu kirjutamiseks Alexander Selkirki tõestisündinud loost õpsake juhtslaidi teksti laadide re...
14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj
piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk
· Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr. , suurenes elanike arv, kujunesid linnad ja ülemkiht · Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia
aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine
ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Leiutajaks oli Johann Gutenberg. Kõige esimene trükitud raamat Euroopas oli Piibel. Trükikunsti leiutamine kergendas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatuid lugedes said inimesed targemaks ning loovamateks. Arvatavasti tänu keskajale on inimesteareng nii kaugele jõudnud nagu seda ta on
..Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni
tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur. Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus.
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
Poliste elanikkond jagunes: 1) kodanikud · aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud ) 2) mittekodanikud · naised · alaealised · võõramaalased · orjad Kodansus oli : vabadel täisealistel ( 30 ) meestel Kodanike õigused : osaleda rahvakoosolekul olla valitud riigiametisse Kodanike kohustused: sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida ) riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik ) rahvaarvu kasv poliitilised pagulased Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr
· Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD 118 saj. eKR HOMEROSE PERIOOD · Võetakse kasutusele raud · Võetakse kasutusele tähestik · Kujunevad välja Kreeka tähtsamad hõimud 85 saj. eKr ARHAILINE PERIOOD · Tekib orjanduslik kord · Tekivad linnriigid · Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel · Kujuneb Olümpose jumalate süsteem · Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale
MÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD...
Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30. a eKr kui roomlased vallutasid viimase hellenistliku riigi: Egiptuse.
· Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku valendik) 2. Mineraliseerimata ladestused · Pelliikel (hambaemaili kile) · Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) · Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja
Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia
1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin...
kohapeal, kiriku keskne roll ühiskonnas-tähtis, ilmalike võim, kuningad pidid alluma kirikule. Maadeavastused PÕHJUSED- väärismetallide vajandus, idamaistest rikkustest osasaamise soov, Hispaania ja Portugali ning moslemite vastasseis, väikeaadlike seiklushimu ja neile tegevuse leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia, laevaehitus(karavell)TULEMUSED- kolonisatsioon, asumaade teke, avatud maade paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine(Aafrika põlisrahvad) Vahemeremaade kaubanduse vähenemine, uued kaubandusnähtused-börs, hindade revolutsioon, feodaalsuhete lagunemine, kapitalismi teke, kiire teaduse areng.Mõju Euroopale- 90% tunti meresid ja 60% maapinnast, maailmapildi avardumine, uued kultuurid, kartul, tubakaained, haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid,
1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.
võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr. purustasid doorlased mükeene kultuuri keskusi · doorlaste sissetunigle järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk · enam ei rajatud monumentaalseid ehitisi käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, unustati kiri · võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad · selle tagajärjel hakkas väljarändamine ning kolonisatsioon · teised kolonisatsiooni põhjused olid see, et hakaks nappima põlluharimiseks sobivat maad ning raua ouudus · kolonisatsiooni tagajärjel hakkas kaubavahetus tihenema. ning kuna kreeta oli võrreldes teiste riikidega, kes ümbritsesid teda kõrge arengutasemega siis kujunes ta kaubavahetuskeskuseks. · kaubavahetusega kaasnes lõpuks ka hõberaha kasutuselevõtt Alfabeet · 9. saj. eKr. · 2 tekkelugu: 1
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
