Arvelius soovitab maarahvale viletsuse leevendamiseks õunapuude kasvatamist, mis sel ajal olid veel haruldased. Et maarahvas paremini mõistaks õunapuudest kasu saamist, kirjutas ta loo jutustusena. Õunapuude kasulikkusest on luterlikule rahvale elujätke sõnumina märkinud ka Martin Luther: "Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu." Sel ajal, kui Arvelius kirjutas raamatuid eestlastele, oli käimas Lääne-Euroopast lähtunud rahvavalgustuslik aeg kolonialismi tingimustes. Sakslastest vaimulikud ja kooliõpetajad otsisid Baltikumis omale pidepunkti, nad olid oma meelelt emamaa Saksamaa meelsed, kuid Saksamaa oli nad juba unistanud. Niisiis, otsisid nad oma identiteedile tuge põlisrahva kultuurist. Moodustus omaette baltisaksa kultuuriline ja majandus-poliitilise eriõigusega areaal, kus ülemkiht hakkas mõistma, et nende heaolu sõltub ka alamate heaolust. Hariduse eest hoolitsemine oli juba 18. sajandi alguses alanud, nüüd jäi veel põlisrahva
· BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................
seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja"[viide?]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol
Traditsiooniliselt peetakse tema kõige olulisemaks filmiks 1960. aastal ilmunud Chronique d'un été'd, aga oma arusaama etnograafilistest filmidest etnofiktsioonist asus ta teostama varem. Siinses töös vaadeldud 1958. aastal valminud Moi, un noir näitab eriti ilmekalt Rouch'i lähenemist tervikpildi edasiandmisel, kus lisaks välisele keskkonnale on püütud jäädvustada ka seda, mis toimub tegelaste sees. Ühe Rouch'i lemmikteema Euroopa kolonialismi mõju Aafrikale - tegelev Moi, un noir on üles ehitatud ühe peategelase ja tema sõprade töönädala, nädalavahetuse, unistuste, lootuste, mälestuste kujutamisele Abidjani eeslinnas Treichville'is, tänapäeva Elevandiluurannikul, kuhu nad Nigerist parema elu ootuses migreerunud on. Ehkki selles filmis ei ole veel kasutatud sünkroonheli nagu Rouch'ile hiljem omane, on helilahendus siiski erinev varemnähtust. Nimelt on Rouch siin ohjad andnud oma peategelasele E.G.
Kuidas avaldub tekstis Teise(võõra)-kategooria, milliseid jägi tekst sünteesib? Milliseid süsteeme või struktuure tekst lõhub? Milliseid opositsioone tekst ümber pöörab, nt subjekt/objekt, keha/intellekt, meeleline/mõistuslik, loodus/kultuur, ruum/aeg jne. (Dek. Kritiseeris binaarseid opositsioone, nt feminstlik ei välista maskuliinset jne) 8. Postkolonialistlik meetod Millised kolonialismi kultuurilised ja ühiskondlikud mõjud on tekstis märgatavad? Kuidas mõjutavad teksti kultuurilised erinevused (rass, klass, sugu, religioon, tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat (jäljendus, hübriidsus)? Kuidas on tekstis kujutatud koloniaalvõimu (ideoloogiat) ja selle vahendeid (nt vägivald)? J. Liiv „Vari“ E
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
Lendava hane metafoor(the flying geese metaphor) majandusliku integratsiooni puhul tuli esile esimest korda 1935. Metafoor tähendab, et riigid arendavad ning jõuavad tehnoloogiale järgi kui nad on tehnoloogiaga kogu aeg samal lainel. See iseloomustab Ida-Aasia suurt kasvu, kus ta ongi kõige suuremat populaarsust kogunud. Lendava hane metafoor on tõeline majandusliku integratsiooni win-win olukorrda kirjeldus. Kolonialismi heaolu Kolonialismi heaolu olulised omadused: 1)klassikalise kolonialismi äravool on vastupidine, rahaliste vahendite liikumine on koloonia peal, mitte riigil (mother country). 2)põliselanikud integreeritakse sellisel viisil, et eelnev elatis kaotatakse ning nad pannakse töötusabirahade peal elama. Nende jaoks on heaolu potentsiaalne vahend stabiilse sisemise valitsemise kauguseks. Kolonialismi heaolu on väga kallis majandusliku integratsiooni vorm, sest põhimõttelisetl selle järgi makstakse inimestele, et nad tööl ei käiks. See on lose-lose majandusliku
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega
sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast) neokolonialism kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest neoliberalism ehk uusparempoolsus 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes liberalismil, rõhutas vajadust vähendada riigi ülesandeid ja heaolukulusid ning õhutas konkurentsi ja inimese vastutust kõigis eluvaldkondades 5
kõrgusele. Linna kliima on kogu aasta jooksul kuiv ja päikesepaisteline. Üldiselt on ilm kogu aeg mahe ja temperatuur kõigub vahemikus 10–24 °C. Vihmaperiood on jaanuarist märtsini, kuid sadu on mõõdukas. Kõige külmem kuu on august. Linna hüüdnimi on Valge linn (La Ciudad Blanca), sest linnas on palju pärlvalgest vulkaanilisest kivist ehitatud hooneid. Arequipa kesklinnas on palju Hispaania kolonialismi aegseid hooneid ja sellepärast kuulub Arequipa vanalinn alates 2000. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Väljakaevamiste andmetel on viljakas ala, millel Arequipa asub, olnud asustatud juba 6. aastatuhandel eKr. 5.6 Machu Picchu Machu Picchu ehk 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga. Samas võib te...
Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused:valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve- barbaarsuse välja juurimine, levis sotsiaalse darwinismi teooria- olelusvõitlus, tugevamad jäävad ellu- nii arvenevad ka kultuurid, etnosed- paremad rahvad hakkavad domineerima. Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus. Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea). lisaks euroopale tekkis ka Jaapani impeerium. 1895 sai Jaapanist tõeline imp., kui laienes Koreasse, Taiwanisse. Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuld...
loomingus; mitmed kriitikud on nimetanud teda sümbolistiks. Gauguini maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel, on üldjoontes sarnased kunstniku varasema kunstiloominguga, ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil maalitud teosed on kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. "Kollane Kristus" (1889) P.Cezanne (1839-1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja
Rist, Greenpeace, ROK), IGOd toovad oma väärtused org-i kaasa. julgeoleku valdkonda tervikuna on kõige rohkem norme kaasa toodud, saab rääkida 5 normist: jõu kasutamisest hoidumine eriolukordade tunnistamine kontroll desarmeerimise ja relvastuse üle tuleb manitseda relvastumist, see tuleb hukka mõista kolonialismi eitamine kuidas organisatsiooni arusaamad hakkavad mõjutama liikmesriigi seadusandlust (ÜRO järgi Eesti põhiseadus – inimõigused) RV tasandil puudub institutsioon, mis on võimeline seadusloomega tegelema; miks org-id pole võimelised selleks? kui võetaksegi vastu mingisugune otsus, siis võetakse see
muutmiseks võideid, tantsivad ringis, õiendavad koduvaimudega ja peavad orgijaid. Mõistagi ei arva keegi, et kõike seda teeks üle kohu ilma üks ja sama nõidaderühm, ent kõiki neid uskumisi võib täheldada nii Euroopas kui ka Aafrikas. Ning ka teistest ühiskondadest võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti ka mõned Euroopa olkloorist pärinevad uskumused. Lühidalt, see on kõikvõimalike osiste konglomeraat, milles on ülekaalus Aafrika traditsioonid. Selle religiooni on omaks võtnud
tooraine- ja turgudenäljas tööstuspiirkonnad mässisid ennast süstemaatiliste vastastikuse sõltuvuse võrku regioonidega, mis varustasid neid toorainetega ja aitasid tööstustsoonide kaupu turustada. Keskaegne kolonialism on teistsugune. Vallutajad reprodutseerisid uues keskkonnas organisatsioonilisi vorme, mis olid neile kodumaalt tuttavad. Nende rajatud linnad, kirikud ja mõisad lihtsalt kopeerisid nende kodupaiga sotsiaalseid struktuure. Seda laadi kolonialismi tulemuseks ei olnud ,,kolooniad" sõltuvate regioonide tähenduses, vaid ladina kristluse südamaade kultuuriliste ja sotsiaalsete vormide levik, mida võib võrrelda raku jagunemisega. Uued maad olid vanadega tihedalt seotud. * kui 13. ja 14. saj suured unitaarriigid oleksid koondanud tähelepanu ekspansioonile, oleksid nad olnud laastavalt edukad. Tegelikult iseloomustab seda perioodi Lääne-Euroopa lõputu omavaheline võitlus, mida tuntakse ajaloos Saja-aastase sõjana.
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Vähendada tootmiskulusid toota odavalt Uued turud Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses
selle järel. Parast sõda, kui Prantsusmaal tuli uuesti hakata valitsema tema endise impeeriumi alasid, oli selleks tarvis suuremat ja värsket sõjaväge korrahoidmiseks vastsetel territooriumidel Kaug- ldas ja Aafrikas. Sõda läbiteinud või sõjavangist lahti saanud prantslastel ei olnud enam isu kauem mundrit kanda ja nii kannatas sõjavägi meeste puudust. Olukord oli aga kriitiline kõigis endistes kolooniates, kus marksistid tegid propagandat kapitalistliku kolonialismi vastu ja õhutasid pärismaalasi üles. looma ,.iseseisvaid demokraatlikke vabariike" Moskva mudeli järgi. Tekkis probleem, kust võtta vabatahtlikke kutselise kotaniaalväe täiendamiseks? Kui kohe sõja lõpul anti, kindral De Gauile ja Stal.ni ,,sõpruse" tähe all, Ida-Euroopast pärinevaid sõjavange välja Nõukogude Liidule ..kodumaale tagasipöördumise" nime all, siis leiti hiljem, et seda inimmaterjali võiks ära kasutada Võõrieegioni ridades. Prantslastele sai ruttu selgeks,
Vähendada tootmiskulusid toota odavalt Uued turud Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses
Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon OPEC kehtestab toornafta tootmise kvoote, mis mõjutab kõigi riikide majandust. OPEC-i tegevus on viinud maailmamajanduse korduvalt kriisini. Arengumaade jaoks seostub suveräänsuse küsimus peamiselt neokolonialismiga. Kuigi endised asumaad on tänaseks saavutanud juriidilise iseseisvuse, on paljud neist edasi majanduslikus või finantsilises sõltuvuses rikastest lääneriikidest. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Näiteks endiste Prantsuse kolooniate Kameruni, Tšaadi, Elevandiluurannikut ja Senegali majandus sõltub täielikult Prantsusmaast. Ülemaailmselt on neokolonialismi tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele. Majanduslik sõltuvus rikastest riikidest paneb vaesemad ebavõrdsesse olukorda, nad
tulema. * ühiskonna ‘stabiliseerija’ - sõnum, mille puhul kokkupõrge marksismi (ühtsuse rõhutaja) ja äärmusvasakpoolsega. Natsionalism vajas seletust, miks ta peab olema rahulik ja stabiilne. 19. sajandi lõpu idee- väline oht. Selle tõrjumiseks peab olema ühtsus, koonduma rahvuskehandi ümber ja üritama hakkama saada iseseisvalt. Välismaailmast sõltuvus on mõeldamatu. * tihti antiliberaalne, * vasakpoolsuse vastu, * kolonialismi toetaja, * autarkia nõudja- iseseisvuse olemasolu; omade ressursside alusel tootmine, väliste teenuste/kaupadest sõltumine on ohtlik rahvusluse püsimajäämise seisukohast; kolonialism täiendab ressursside alusel o Kolonialism moodustas osa modernsest käsitlusest. Oluline oli riigil omada koloniaalvaldusi. Need Euroopa rahvad, kes ei omanud kolooniaid või omasid neid on vähe, omasid suurt riski jääda tahatõrjutuks. o I maailmasõja lõpp ja rahvuslus:
Kommunismi idee Marxi teoorial. Kui kapitalism kokku variseb, siis pole enam klassivõitlust ning riik lihtsalt "närbub". Iga tööline töötab oma võimete kohaselt ning talle tasutakse tema vajaduste järgi. Erastamine Erastatud ettevõtted on varem olnud riigi omad ning neid on juhtinud valitsus. Nüüdseks on need müüdud eraisikutele ja ettevõtetele. Arengumaade Kolonialismi pärand probleemid Madal tootlus Kiirelt kasvav rahvastiku arv Vaegressursibaas Tootliku kapitali puudus Madala tasemeline infrastruktuur "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Arengumaade riigi säästud ja investeeringud pääsetee välisinvesteeringud ja kapitaliressurss rahvusvaheliste organisatsioonide abi
Viimane jutustab Moosese lugu nii, et tegelaste otsene kõne on afroameeriklaste murdes ja piibliimedega on ühendatud voodoo (vuuduu) usu elemente. Négritude’i liikumine Loojaks olid kirjanikud Léopold Sédar Senghor (eluaastad 1906 – 2001, Senegali president aastatel 1960 – 1980) ja Aimé Césaire (1913 – 2008, elas Kariibi mere saarel Martinique’il). Tekkis 1930. aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. Liikumine leidis Jean-Paul Sartre’i poolehoiu. Mustanahaliste hulgas oli sellele vastaseid. Mõlemad suuna loojad on põhikuulsuse pälvinud prantsuskeelse luuletajana (Senghori luulet leidub Ain Kaalepi tõlkes raamatu „Peegelmaastikud“ teises köites), Césaire ka näitekirjanikuna. Wole Soyinka (sündinud 1934) – nigeeria kirjanik, rahvuselt joruba, kirjutab inglise keeles
maakera laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub rikaste ja vaeste riikide vahe suurenemises. Nad rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid-regioonid kes nõrgemaid nüüd vabakaubanduse reeglitega püüavad siduda on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete, sealhulgas orjatöö ja kolonialismi abil. Näiteks 19. sajandi teise poole vabakaubanduse lipulaev Suurbritannia hakkas vabakaubandust harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 33
Neid riike nimetatakse ka lõunaks, sest asuvad palavvöötmes ja lõunapoolsemates piirkondades. Oluline osa rahvastikust elab veel mitmesuguste traditsiooniliste tootmis viiside abil. Majanduse struktuur on lünklik ja vanamoeline. Maailma kõige rikkam riik - Sveits. Maailma kõige vaesem riik - Sierra Leone. VAESUSE PÕHJUSED JA SUHTUMINE. Arengumaade vaesus on tekkinud arenenudmaade rikkuse arvelt. Rikkad riigid on muudetud avastutavaks vaeste eest. Kolonialismi periood tõstis asumaad elatus taset. Rikkust/vaesust põhjustavad: 1. Looduslikud tingimused. 2. Geograafiline asend. 3. Kultuurilised ja usulised eripärad. Usulisi erinevusi majanduse arengu seisukohalt uuris esmakordselt Max Weber. Vaesust soodustab poliitiline ebastabiilsus, "ajude äravool." ARENGUPOLIITIKA · Kes peaks alaarengu teooria seisukohalt olema peamine vaesusprobleemi lahendaja? - Maha jäänud arenguga riigid peaksid ise oma olukorrast välja rabelema
Feodaalkord: Esindusroll keisril -> Sõdalasklass (shogunid) -> Diamyod (allusid eelmisele) -> Samuraid (allusid nii ühele kui teisele)-> Roninid (palgasõdurid, kes ei allunud kellelegi) -> Põllumehed ja kalamehed (90% inimkonnast -> Käsitöölised (vahepealsed) -> Kaupmehed (alamklass) 10. AMEERIKA TSIVILISATSIOONID Esimesed tsivilisatsioonid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. (praegustel Tšiili ja Mehhiko aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude.
laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub rikaste ja vaeste riikide vahe suurenemises. Nad rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid-regioo-nid – kes nõrgemaid nüüd vabakaubanduse reeglitega püüavad siduda – on saavutanud oma edumaa protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete, sealhulgas orjatöö ja kolonialismi abil. Näiteks 19. sajandi teise poole vabakaubanduse lipulaev Suurbritannia hakkas vabakaubandust harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 30. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused
Põhjustas toona palju pahameel kodanike hulgas ning peeti raharaiskamiseks. Kõik muutus 1896a kui Klondike'i jõest avastati kulda. KOLONIALISM 19.sajandil ei olnud kolonialism ja imperalism negatiivse tähendusega, vaid pigem oli tehu rahvusliku uhkusega,mis näitasid riigi võimsust ja suurust. Esimeseks maailmasõjaks oli praktiliselt kogu maailm ära jagatud Euroopa riikide vahel/ Euroopa kultuur levis kõikjal. Väga pikka aega on peetud kolonialismi Euroopa võimu kehtestamiseks(jõuga). 1970-1980 saadi aru, et kohapealne koostöö on keskne faktor, kes näitas, et koloniaalvõimud ei püsinud kunagi võimul puhtalt, vaid kohapealne huvi on sama tähtis( Robinsoni idee). Miks kolonialism 19.sajandil eriti kasvas/aktiveerus? 1) majanduslik huvi(kõige lihtsam seletus). Samas pole üldine seletus ja parim: haarati selliseid alasid, millel mingisugust majanduslikku väärtust pole.Lisaks tuli neid kaitsta ja neile kulus palju raha
Oli oluline vaid kuulumine kirikusse ja ristimine. Inimesed haarati süsteemi; ei nähtud liiga vajalik olevat veendumusi sisendada. Pagan on keskaegne mõiste, millega vastandatakse endid. Selles kontekstis vägivaldne misjon õigustatud ja normaalne. Vastandatakse piiskop Meinhardi rahumeelset kristianiseerimist. Õigustatud sõda kuradi välja ajamiseks, olgugi, et inimesed ristitud. Alates 19saj nähtud vallutuses kolonialismi. Saksa koloonia siiski ei olnud. Aga selles mõttes küll, et institutsioonid toodi mujalt. Nii aga oli pea kogu Euros ju: Iirimaa, Šotimaa, Ida-Saksa. 1158/9 Aufsegelung – Liivimaale seilamine/üles leidmine. 16saj tekkinud idee. Samas tõenäoline, et kaupmeestel kontaktid enne Meinhardi juba. Meinhard ise tuli niisama Liivimaale uurima koos kaupmeestega. Idee päritolu Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee? Paavst tõesti toetas ettevõtmist, aga kust tuli initsiatiiv?
Vastukajad Ida-Euroopa sündmustele (1956. aasta Poolas ja Ungaris, 1968. aasta „Praha kevad“). Uusvenestuse pealetung. Noorterahutused ja 40 kiri. Majandus ja rahvastik. (Kirjalik loengutekst, Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus. Sellel protsessil, mida sõjajärgseil aastail tavatseti nimetada Eesti NSV majanduse taastamiseks ja sotsialistlikuks ümberkorraldamiseks, olid kõik klassikalise kolonialismi tunnused: varasema, s.o 1920.–1930. aastail väljaarendatud rahvuskeskse majandusstruktuuri eesmärgipärane hävitamine; võõrvõimu huve järgiva tootmisstruktuuri import nn üleliiduliste spetsialisatsiooniharude ennakarendamise näol; kohalike loodusvarade ekstensiivne röövellik kasutamine; põliselanikkonna assimileerimisele suunatud töökohtade ja migratsioonipoliitika;
valitsejad , kes selgelt vastanduvad prantslastele. Saksa rahvusluse läbimurdeks saab 1848 revolutsioon. Rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. - Samal ajal 19.saj keskpaigas algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. 19.saj lõpus muutb rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks- natsionalismiks: - Ühiskonna ,,stabiliseerija" - Tihti antiliberaalne - Vasakpoolsise vastu - Kolonialismi toetaja - Autarkia nõudja. Arusaam sellest , et rahvus peab ise hakkama saama oma kõikide probleemidega ning ei tohi teistelt abi paluda ning sellest teistest sõltuvaks muutuda. Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine nimetaja ( rahvus , keel ,vm kultuuriline/religioossne joon) . I Ms lõpp ja rahvuslus Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida-
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juh...
formaalsetel struktuuridel tema uurimispiirkonnas. Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel: - ühiskonna uurimine on nagu merekarpide uurimine Igaühel neist oma struktuur, aga mitme sarnane struktuur kokku on strukturaalne vorm, mida nad jagavad. Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, sarnasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta. - Andamanide juures tahtis ta algul rekonstrueerida Euroopa kolonialismi eelset sotsiaalset struktuuri siis aga mõistis, et kommete tähendust ja eesmärki peaks analüüsima selle kaasaegses kontekstis. - Jaotas kombed tehnikateks, käitumisreegliteks ja tseremoniaalseteks kommeteks, keskendus viimastele. - Tseremoniaalsed kombed on kollektiivsed tegevused, mida sooritatakse elumuutuste puhul - kaasnevad kollektiivsed tunded. Interpretatsioon peaks olema seotud kombe tähenduse ja eesmärgi seletamisega.
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa 1763 kui ka San Domino 1804 loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alzeeria. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela,
arenenud maade omast[1]. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest[1]. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaadede praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist Põhja-Ameerika, Lääne- ja Kesk Euroopa, Jaapan, Venemaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika. Neis riikides elab kokku 22 % maailma elanike arvust. Samas kasutavad need riigid 85 % maailma toodetest ja teenustest, 88 % looduslikest ressurssidest ning 73 % energiast. 2007 aastal andis 31 arenenud majandusega riiki 56,4 % kogu maailma sisemajanduse koguproduktist, s.h. USA 21,4, Eurotsooni 15 riiki 16,1 ja Jaapan 6,6 %
Erinevad arvamused, mida peaks täpselt filmima ja kuidas tegema. Film räägib arstist, kes elab ühel Polüneesia saarel ja on sunnitud nägema pealt, kuidas valge tsivilisatsioon põlisrahva traditsioone ja heaolu murendab. Arvatakse, et filmi teema oli juba selline, miks need kaks meest ei suutnud seda filmi koos lõpuni teha. Flatherty on varem üritanud tuua põliselanikest välja positiivset ja ei ole tahtnud käsitleda seda, kuidas need kultuurid manduvad, eelkõige kolonialismi survel. Flathery üritas maalida oma filmidest romantilise pildi. Film ,,Eskimo" (1933), mille tegi W. S. Dyke näitab jälle inimliku tragöödia tulemust. On arvatud, et need mängufilmid on palju antropoloogilisemad kui Flaherty enda filmid. ,,Palo pulm" (Palos Brudefaerd) 1935. Taani film, autor Taani-eskimo taustaga Knud Rasmussen. Tugevalt lavastuslik film, üles võetud Ida-Gröönimaal. Näitlejad on kohalikud eskimod, lugu baseerub kohalikul eskimo armastuslool
religioonist, kultuurist, kommetest, ka kliimast (nt millised tegevusalad on võimalikud). Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism arengumaade suur välisvõlg rikastele riikidele riigid suurkorporatsioonide mõju all, samas arengumaad süüdistavad tööstusriike protektsionismis, ebavõrdsete tingimuste loomises rahvusvahelises kaubanduses. Et neilt nõutakse majanduse liberaliseerimist, oma siseturu suhtes säilitatakse kaitsemeetmed. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseslt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Nt Prantsusmaa endiste kolooniate nagu Kamerun, Elevandiluurannik majandus sõltub täielikult Prantsusmaast. Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine olnud mitmetele maadele suure kasu allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra.
Lä-Euroopa kirjandustes. Enamik tegelastest on fantaasia. Kompositsiooniliselt jaguneb „Tasuja“ 2 ossa: I kujutab Jaanuse noorpõlve, II-s on Jaanus juba Tasuja, kes rahva võitlusvaimu äratamiseks on palju tööd teinud. Lõpplahendus on traagiline, kuid ei mõju pessimistlikult. 13 A. Saal analüüsis kolonialismi Aasia ja Aafrika rahvaste vaatepunktist. Viljakas prosaist: „Vambola”, „Hilda”, „Aita”, „Leili”. Üldjuhul valis romaanide pealkirjaks nime või pealkiri osutas peategelasele = tüüpiline ajaloolisele jutustusele või romantismile. See ajalooliste juttude seeria ilmus 1890ndatel. Saali ajaloolised jutustused on teistsugused kui Bornhöhel. Siirdub kaugemale minevikku, tema huvi on ennekõike 13. saj Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. Kui Bornhöhe oma eri tekstide puhul kasutas
nimetatakse kolonialismiks või imperialismiks. Erinevad eesmärgid teise riigi allutamiseks: · allutatud riik varustab nii inim-kui muude ressurssidega. · allutatud riik on dominandile allutatud ja kindlaks turuks. · allutatud riik täidab dominandi jaoks tähtsaid strateegilisi funktsioone (vahepuhver vms.) · et allutatud riigis domineeriks emamaa usund ja poliitilised tõed · RV preztiisi saavutamine Kõik kolonialismi vormid sisaldavad maj., sõj. ja poliitilist kontrolli, kuid erinevatel kolonialistidel on erinev rõhuasetus: 1. Eraldatud kolonialism: emamaa on selgelt expluateeriv, koloonial on vähe võimalusi maj.,pol. ja sots. süsteemi arenemiseks (Belgia ,Saksamaa, Portugal-Aafrika ja Aasia kolooniates) 2. Ühtesulamissüsteem: Püütakse kolooniast teha emamaa pikendus, kuid suhted on siiski expluateerivad. (Prantsusmaa-Aasias, Nõukogude Liidu kolooniad) 3
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
Sajandi lõpuks oli Jaapan majanduslikult ja tehnoloogiliselt niivõrd võimas, et suutis 18941895 väldanud Hiina-Jaapani sõjas palju suuremat kuid endiselt dekadentlikku Hiinat võita. Veelgi enam, kuna konflikti Jaapaniga ei saanud enam tõlgendada ohuna Hiina kultuurile, hakkas Hiina end Jaapaniga kõrvutades ühe enam riigina (mitte kultuurina) määratlema. Peamine tüliküsimus oli, kes valitseb Koread. Jaapan võitles siis enale välja ülaltoodud kolooniad (vist) Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Prantsusmaa loovutas Suurbritanniale Kanada, Louisiana idaosa, mitu Lääne-India saart ja oma India- valdused ning Hispaaniale Louisiana lääneosa. Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810-1826 (Miranda, Simón Bolívar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama,
teenib poliitilist muutust (kas valitsuse poolt või väljastpoolt) - sotsioloogia sündiski vastusena muutusele. Varem olid sots suhted, inimese ja ü/k vahelised uhted, sots struktuur stabiilsemad, seega rohkem ,,enesestmõistetavad". - industrialiseerumine, revolutsioonid jne. => vajadus lahti mõtestada mis toimub, millest on tingitud uued probleemid * lisaks kokkupuuted võõraste kultuuridega (alguses "avastamine", siis juba kolonialismi süvenemine: mitte ainult toorainete koguine kaubandusjaamades, vaid ka tootmise: farmide, tehaste organiseerimine kohalike elanike rakendamisega): õhtumaistele ühiskondadele eelnenud ühiskonnamoodustised? - üldse: sotsioloogia kui osa ,,modernsest" maailmapildist, mis näeb arengut ja püüab seda seletada - 19 saj I pool: evolutsionism: Darwin: liikide teke loodusliku valiku teel. Ka enne (nt v Baer) - Arengu teooriaid: kas rõhk subjektil või struktuuril? Majandusel või teadvusel
Rio de Janeiro Brasiilias. Kaunis linn, kus asuv Kristuse kuju on valitud ka uute maailmaimede hulka. Kuulsad rannad ja sambakarnevalid. 37. Ülevaade Põhja Aafrika loodeuse iseärasusest ja turismivõimalustest 20 Aafrika manner on Euraasia järel pindalalt teine manner. Ta on viimasest eraldatud Vahemere ja Punase merega. Aafrika mandril on maismaaühendus Aasiaga Suessi maakitsuse kaudu. Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
