alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. Jugoslaavia armee Horvaatia diviisid tõstsid Horvaatia iseseisvuse toetuseks mässu ning sakslaste kontrolli all loodi Horvaatia riik. Sloveenia ja Horvaatia andsid
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
iseloomulikud tunnused; Eesti okupeerimine ja annekteerimine; nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja sellele iseloomulikud tunnused; 1941 suvesõda; Saksa okupatsioon 1941-1944 ja sellele iseloomulikud tunnused; eestlaste osalemine sõjategevuses; Teise maailmasõja mõju Eesti edasisele arengule. 4) Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor, MRP, Teraspakt, Kolmikpakt, Talvesõda, Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend- lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine (inkorporeerimine), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks riigiks, mis võitles Saksamaa ja Itaalia vastu ning Hitler plaanis võtta ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi. Saksa lennukid alustasid Inglismaa pommitamist, kuid inglased jäid peale. Samal ajal toimusid ka sõjad Põhja-Aafrikas, kus Saksamaa ja Itaalia üritasid vallutada Briti asumaid. Saksamaa loobus Inglismaa vallutamisest, kuid võttis plaani Nõukogude Liidu vastu. Selleks sõlmiti kolmikpakt Itaalia ja Jaapaniga, kuhu hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeka pidas sõjale vastu ja itaallased kutsusid appi Hitleri ning Saksa väed tungisid Jugoslaaviasse ja varsti olid mõlemad riigid alistatud.
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Lahing Inglismaa pärast). Samal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas
Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt Suurbritanniat (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks. *Pearl Harbor: Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. *Lepingud: 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Külm sõda
Samal aastal Müncheni konverents, millega loovutatakse sudeedisakslaste alad Saksamaale. Samal aastal likvideeritakse ka salajase käsuga jäänuk-Tšehhi. 1939 Böömi ja Määri protektoriaat. Saksamaa nõudmised Poolale – Danzigi liitmine Saksamaaga, eksterritoriaalse ühtsuse loomine Ida- Preisimaa ja ülejäänud Reichi vahel. Need lükatakse tagasi. Sõprusleping Itaaliaga – teraspakt ning MRP NSVL-iga. 1940 kolmikpakt Saksamaa-Itaalia-Jaapani vahel 941 22. juuni Saksamaa kuulutab sõja NSVLile 1945. aasta 8. mail Saksamaa kapituleerus 1945 Potsdami konverentsil - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. 1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949. a mais loodi Saksa Liitvabariik ja oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik (see siis
maailmast ära lõiganud. · Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt SB-d (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks. · Pearl Harbor. Jp korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. · 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. · 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB (Churchill) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; · 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945). · Sks ja NSVL vallutused 1939.091941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr
· Nõukogude Liit 1. Taastada Vene Impeeriumi Esimese maailmasõja eelsed piirid. 2. Võimaldada Hitleril Euroopas sõdida, et Nõukogude Liit saaks sobival hetkel tulla Euroopasse kui ,,vabastaja" ja teostada nn maailmarevolutsiooni. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Teise maailmasõja sõdivad pooled 24 Kolmikpakti riigid (teljeriigid) 27. septembril 1940 sõlmiti Berliinis kolmikpakt e. Berliini pakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidusuhteid. Hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri-vastane koalitsioon (liitlasriigid) eesotsas Suurbritannia, USA ja NSV Liit (Prantsusmaa alates 1944. aasta suvest). Olid ÜRO asutajaliikmeteks (51). Kokku 61 riiki. Potsdami konverents - 17. juulist kuni 2. augustini toimus võitjariikide konverents.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
