september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Saksamaa sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud riigid võtsid endale kohustuse üksteist igati toetada. 1939. aasta hilissügisel toimunud sõda NL-i ja Soome vahel, hakati nimetama Talvesõjaks.NL lootis kiiresti kehtestada Soomes punavõim, kuid nende visa vastupanu tegi selle võimatuks.1940 kehtestari Moskvas rahu. Soomlased loovutasid küll Karjala, kuid säilitasid tähtsaima-iseseisvuse. 1940. aasta lõpus kinnitas Adolf Hitler NSV Liidu
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine. 23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa mõjusfäärideks: NSVL-le Soome, Eesti, Läti, osa Poolat ja Bessaraabia, hiljem lisandub Leedu. 3 TEISE MAAILMASÕJA SÕDIVAD POOLED 1.september 1939 2.september 1945 Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia USA ja Suurbritannia head suhted sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja
Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid NSVL Kokku nende poolel USA oli 61 riiki Suurbritannia 1942, 1. jaanuar Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon 4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda
nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim, ning nende vallutused jätkusid. Vaatamata Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud MRP, kus lubati 10 aasta jooksul
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
· Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima. · Suurbritannia vallutamise plaan ,,Merelõvi" sakslased pommitasid Luftwaffe`ga SB linnu ja laevu. Inglismaal hävituslennuk Spitfire + kasutati radarit. Saksale tagasilöök, Inglismaa jäeti rahule. Teljeriigid 1940-1941... · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia. · Septembris 1940 alustab Itaalia pealetungi Egiptusele, kevadel abiks Saksa (Aafrika korpus + Rommel). Egiptus neile. · Oktoobris 1940 Itaalia sõjakäik Kreekasse, appi tuleb Saksa Kreeka vallutatud 1941-ks (+ Jugoslaavia; Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria Saksa liitlased). ,,Barbarossa" plaan 1941...
Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941
Kevadel okupeeriti Leedule kuulunud Klaipeda ning nõuti Poolalt Gdanski. 3. MRP 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ning NL mittekallaletungilepingu. Venemaa poolt Molotov ning Saksamaa poolt Rippentrop. Osapooled lubasid 10 aasta jooksul üksteist mitte rünnata. See oli lepingu põhiosa, aga öösel sõlmiti ka salajane lisaprotokoll, millega kaks riiki jagasid omale huviirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. 4. Kolmikpakt 1940. aasta sügisel sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lepingu, millega nad võtsid endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aas...
Vichy valitsus 1944 Lõuna-Prantsusmaa f. Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 Talvesõda g. Punaarmee NSVL sõjaline koosseis h. Juutide massiline hävitamine II maailmasõja vahel holokaust i. Ühinenud rahvad hitleri vastu olevad riigid j. Välksõda riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul k. Barbarossa plaan saksamaa plaan NSV Liidu vallutamiseks l. 1940. Sõlmitud liiduleping saksamaa, itaalia ja jaapani vahel kolmikpakt m. Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930. Aastate II poolel lepituspoliitika n. USA abi N.Liidule ja teistele saksamaaga sõdivatele riikidele lend-lease 5. Märkige nimed: a. C. De Gaulle prantsuse riigimees b. C.G.E.v.Mannerheim soome armee juht Talvesõjas c. W. Keitel Relvajõudude ülemjuhatuse esimees d. B. Mussolini itaalia Fasistide juht e. G. Zukov NSVL väe juht f. J.v.Ribbentrop saksa välisminister
JAAPAN: · 19041905 Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud.
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood. Saksa sõbralik Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia., peamiselt W. Churchill. Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased, kelle juhiks Charles de Gaulle. Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor. Sõda alustab USA. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. 1)Atlandi Harta 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup
Sõdivad pooled: teljeriigid(kolmikpakti riigid)-Saksamaa, 1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas. Olenemata Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria(11 riiki kokku). väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL, USA (kokku 61 Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule
rünnata. 10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks? Põhjenda oma seisukohta: V:Mõlemaid riike (Soomet ja NSV Liitu) ,kuna Soome säilitas iseseisvuse ja NSV Liit võitis endale Soome alasid ( Karjala maakitsuse ja Viiburi linna ja veel muid alasid ) . LISAKS LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED! Mõtle järele ja järjesta sündmused: 2. Hitleri võimuletulek 1. Mussolini võimuletulek 5. ansluss 7. Saksamaa esitab nõuded Poolale 12. sõlmitakse Kolmikpakt 9. algab Talvesõda 6. Saksamaa okupeerib Tsehhimaa 3. Eesti Vabariik ja NSV Liit kirjutavad alla VAP-ile 8. Saksamaa esitab nõuded Leedule 4. algab Hispaania kodusõda 11. NSV Liit okupeerib Bessaraabia 10. Rahvaste Liit heidab NSV Liidu oma organisatsioonist välja. Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja otsusta, milline väide on õige ja milline mitte ning too põhjenduseks mingi konkreetne argument. 1
Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus.
c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist aitama kui kellelegi neist peaks kolmas riik (va NSVL) kallale tungima. Hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas S. liitlane, aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel
mis olid Poola osad. Saksamaa sai aga vabad käed Lääne-Poolas. Agressorite bloki kujunemine Oktoober 1936 Berliin-Rooma telg. November 1936 antikomiterni-pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, suunatud Nõukogude Liidu vastu. Novemeber 1937 Itaalia ühineb Antikomiterni-paktiga. Mai 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjaline liit, hiljem liitub ka Jaapan. August 1939 MRPakt. September 1940 Kolmikpakt. MRP realiseerus 1. september 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Plaanid sõjaks olid tegelikult juba väga palju varem olemas. Vägedel oli hea ettevalmistus, mehhaniseeritud jalaväe ja õhuväe koostöö tagavad kiire edu. Sakslaste edu kutsutakse ka välksõjaks Blitzkriegiks. 8. septembriks on Varssavi piiramisrõngas, 17. septembril lahkub Poola valitsus riigist. Samal päeval algab Nõukogude Liidu ja Poola vahel sõda. Nad olid nõrgad juba Saksamaa vastu ja septembri
Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt Suurbritanniat . Pearl Harbor Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. Lepingud 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 1941.a augustis (septembris 1941 liitus Nõukogude Liit) kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada (lubadus täideti va Eesti, Läti ja Leedu) 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu
Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa
kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud. Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt SB-d (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks. Pearl Harbor. Jp korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB (Churchill) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945). Sks ja NSVL vallutused 1939.091941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr.; NSVL(Poola ida, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala).
Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat
Prantsusmaa jagatakse ?1/3 okupeeritud ?2/3 nukuriik Vichy vabariik, mille etteotsa pannakse Petain ?oli alguses marurahvuslane, kuid II MS'i ajal tuli välja, et ta on kollaborant, kes jookseb kaasa okupantidega ?Tekkis vastupanuliikumine sakslaste ja kollaborantide vastu. ?Ainukesena jäi Sakslaste vastu võitlema Inglismaa ?Saksamaa plaan ,,Seelöwe" ?hakatakse süstemaatiliselt pommitama inglise linnu ?kuna Inglismaa vallutamine osutub keeruliseks, siis ta muudab oma taktikat ?1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa ?Itaalia palub abi Saksamaalt ning 1941 algab sõjategevus Inglise vägede vastu 1941 ?Euroopa on Hitleri kontrolli alla. Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas
Ülejäänud Prantsusmaa kuulutati Vichy vabariigiks, kus hakkas tegutsema Saksa-sõbralik valitsus. Inglismaal algatati aga eesotsas kindral de Gauelle´ga liikumine Vaba Prantsusmaa, mis kutsus prantslasi üles jätkama võitlust Saksamaa vastu. 12.Kindlat põhjust polnud, kuid välja tuua võib neid mitmeid: Suurbritannia tugev relvastus ning kaitse, halvad ilmastikutingimused. 13.1940. aasta sügisel. Kolmikpakt on Saksamaa, Itaalia ning Jaapani vaheline kokkulepe, mis kohustas lepinguosalisi üksteisi vajadusel aitama. 14.22. juunil 1941. Saksa sõjaplaan oli jõuda Venemaa põhipunktidesse, et seejärel kogu Venemaa ise kokku variseks ning see Saksa okupatsiooni alla satuks. Saksa väed jõudsid küll Leningradi, Moskva ja Stalingradi alla välja, kuid seal toimus sõjamurre ning edu pöördus Saksamaa vastu. 15.Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan, hiljem Soome ja Rumeenia.
· 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma`` · 1935-1936. a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg · 1937. a. 6 nov Itaalia ühineb Antikominterni paktiga · 1939. a. 7-8 aprill Albaania vallutamine · 1939. a. 22. mai Teraspakt · 1940. a. 27. september Kolmikpakt (I+S+J) SAKSAMAA 1. Töö piltidega. Sõjaeelsed plakatid natsidest. ·Millised olid natside valimislubadused (1,2 4) ja kuidas neid täideti? Lubati parandada rahva elujärge, luua töökohti. Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. ,,Saksamaa on vaba" all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide alt ja saada tagasi kaotatud (I MS's) territooriumid. Elujärg muutus paremaks vaid
See tuli hankida jõuga. Stalin aga unistas maailmarevolutsioonist. MRP muutis nad liitlasteks ja see julgustas neid sõjaga alustama. sõjategevus 1939-1945. tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid 1.sept 1939 NSVL ja SM ründavad poolat; 1939 nov. Lõpp Soome-NSVL talvesõda; 1940 okupeeris NSVL Baltimaad; 1940 alustas SM suurt sõjalist tegevust: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja holland; 22.juuni Compiegni vaherahu (PR oli vallutatud): 1940 Kolmikpakt – IT-JP-SM ; 1941 suvi hakati juute tõsiselt hävitama – nimetatakse holokaustiks. ; 1941. 22. juuni alustab SM sõda NSVL-ga. ; 7.dets 1941 ründab JP USA- d Pearl Harboris; 1941 – Atlandi harta ; 1942 – Stalingradi lahing – SM suur ebaõnnestumine idarindel, sama juhtus ka Kurski lahingus. ; 1943 Teherani konverents; 6.juuni 1944 – USA, SB, KAN, POL sõjajõudude maabumine Normandias; 1945 vebr. Jalta konverents; 7-8mai 1945 SM kapituleerimine; 2
Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka Itaalia vastu, seatakse Saksamaaga ühised eesmärgid. Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937. 1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu. 1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased. Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid. 34-aastal loodu Hispaania rahvarinne, kes 36-aastal tuleb ka võimule
) · 23.august 1939 Milotov -Ribbentropi pakt Sxm ja NLi vahel. Ei sõlmitud küll otsest sõjalist liitu, kuid lepiti kokku ühine sõjaline tegevus Poola vastu. 1940 a sügisel toimub kahe riigi vahel kaugenemine (Hitler soovis sakslastele eluruumi Ida-Euroopas, poldud üksmeelel Soome ja Põhja-Bukoviina küsimustes). · 1940.a. septembris Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui liitlast ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud).
alad · Lepituspoliitika poliitika, mida ajasid Lääneriigid: olla rahumeelne diktaatorite suhtes · Teljeriigid - Saksamaa liitlased · "kummaline sõda" - Lääne ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus, Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu · Välksõda Saksamaa sõjastiil · Talvesõda ja Jätkusõda - Nõukogude Liidu sõda Soome vastu · Kolmikpakt - Sksm, Jaapani ja Itaalia leping üksteist aidata · okupatsioon · "Barbarossa plaan" - Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Barbarossa · Holokaust juutide massiline tapmine · Atlandi harta Usa ja inglismaa sõlmitud leping. Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II
· Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlikule maailmale vastandus sotsialismileer. · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine · USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid · loodi ÜRO · võeti kasutusele inimõiguste mõiste ja hakati nende eest võitlema · algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Sõjaaegsed liidud 23.08.1939 MRP NSVL ja Saksamaa vahel. 28.09.1939 sõprus- ja piirileping NSVL ja Saksamaa vahel. 27.09.1940 Kolmikpakt sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Juuli 1941 ühise sõjapidamise lepe Inglismaa ja NSVL. 14.08.1941 Atlandi harta Inglismaa ja USA vahel, Saksamaa-vastane. Uued relvad · Lennunduse uued eesmärgid olid varustuse ja sõjameeste transportimine ning strateegiline pommitamine. Pommitati tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. · Tuumarelv. · Gaasirelvad.
tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine: 1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D 1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga 1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09.1940 kolmikpakt Itaalia-Saksa-Jaapan. Lisaks liituvad Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter · Sakslastele eluruumi võitmine, Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega) 1938 märts toimub Anslusss (Austria liidetakse saksamaaga) Saksamaa liitis jõuga. Saksama kantslriks pärast seda saab Austria natsiparte juht.
(Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). Lahing Inglismaa pärast Saksamaa suunas jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Diktatuuride tekkimise põhjused: 1. Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2. Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3
väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Saksamaa+ Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome - 1936 Komiterni-vastane pakt, mis oli suunatud NSV Liidu vastu (algul Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid). - 1939 Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti ehk Berliini-Rooma telg. - 1940 27. sept Itaalia, Jaapani, Saksamaa Kolmikpakt, hiljem liitus teisigi riike. Koos Saksamaaga sõdisid Rumeenia (1944 sügisel okupeeris NSVL Rumeenia ning lõi sakslased sealt välja), Itaalia (Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 1943 sept Itaalias. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Itaalia langes II MS välja), Soome (1944 sept sõlmis Soome NSVL-ga vaherahu ning väljus sõjas pärast tugevat
Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. (Itaalia oli astunud sõtta juunis 1940, vallutas (koos Saksamaaga) ära Kreeka ja Jugoslaavia) 2) Nõukogude Liidu sõjategevus: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse.
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Tähtsamad lepingud Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1936-1940. 25.okt 1936 Berliini-Rooma telg (S-I) 25.nov 1936 antikomiterni pakt (S-J) 25. nov 1937 Itaalia ühineb antikomitern paktiga. 22.mai 1939 teraspakt (S-I) 27.sept 1940 Saksa-Itaalia-Jaapan kolmikpakt e Berliini pakt. NSV Liidu ja Saksa Sõda Leningradi piiramine Moskva kaitsmine Stalingradi lahing Kurksi lahing Berliini langemine.
Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. (Itaalia oli astunud sõtta juunis 1940, vallutas (koos Saksamaaga) ära Kreeka ja Jugoslaavia) 2) Nõukogude Liidu sõjategevus: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse.
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon. Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega. Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg 1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel 1937 Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel 1940 Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel.Slovakkia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia.Ka Soome paigutati Saksamaa poole sõdivaks riigiks. Hitleri-vastane koalitsioon: 1941, 14.aug. - kirjutasid W.Churchill ja F.D.Roosevelt alla Atlandi hartale, milles deklareeriti Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi harta koosnes 8 punktist, kus lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega,
ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid riigid alistatud. 4.HITLERI UNISTUS RASSILISEST PUHTUSEST 8 Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Juba enne riigipeaks saamist kehtestas
3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Hitler valmistas ette meredessandi SB, kuid see kukkus läbi, seejärel alustasid saksa lennukid inglismaa linnade ägedat pommitamist, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samal ajal toimusid ägedad lahingud põhja-aafrikas, kus saksa ja itaalia väed püüdsid vallutada briti asumaid. Lõpuks britide äge vastupanu sundis hitleri lõetama nende vallutamist, kuid samas hakati S-l töötama välja plaani NSV hävitamiseks. Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt, mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise pakti...
Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema j...
Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära) 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada. Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks. Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13
Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel, lendas Hitleri asetäitja Rudolf Heß 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. PILET 3 1. Sõjategevus 1917-1918 1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
