11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
See kõik ei istunud ei Austria-Ungarile ega Inglismaale ja ka Saksamaa toetas pigem Austria- Ungarit ning seega leidis aset rahulepingu üle vaatamine Venemaale kahjulikus, Türgile soodas suunas. * Saksamaa jätkas laveerimist, kuid 1879. aastal loodi salajane liit Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. Venemaad veel päris välja ei jääta, sest Saksamaa vahetevahel siiski teeb kahepoolseid leppeid Venemaaga. 1882. aastal lülitatakse Saksamaa ja Austria-Ungari liitu ka Itaalia ning loodakse Kolmikliit, kes on hiljem ka üheks osapooleks Esimeses maailmasõjas. Itaalia liitus selle liiduga, sest tal tekkis probleem Prantsusmaaga, kes oli hõivanud endale Tuneesia alad, mida Itaalia pidas pigem endale kuuluvateks. * Kui võimule tuli Wilhelm 2., siis tema eesmärgiks sai maailmapolitiika ehk taheti lõpuks hakata ka oma alasid suurendama ehk Bismarck, kes seda siiani ei soosinud saadeti erru. Venemaaga enam mingeid lepinguid ei pikendatud ning see oli asjaolu, mis tõukas
vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS
1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949. a mais loodi Saksa Liitvabariik ja oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik (see siis NSVLi tsooni poolel - DDR) – Saksamaa lõhenemine 1953 DDR liitub Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooniga 1955 Lääne-Saksamaa astub NATOsse 1961 Berliini müür 1989 Berliini müür langes 1990 Saksamaa taasühinemine 42. Itaalia XX sajandil 1900-15 Giolitti ajastu. 1911/12 sõda Türgiga Tripoli pärast. Enne Esimest maailmasõda kolmikliit Saksamaa ja A-U-ga, kuid 1915. a. Londoni lepinguga see tühistatakse. Aeg pärast Esimest maailmasõda (vt. Mussolini võimuletulek). Pärast Mussolini võimuletulekut algab tema diktatuuri kinnistumine, mis aga võtab tunduvalt kauem aega kui nt Hitleril või Stalinil (ühepartei riigi loomine alles 1926). Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei. Bismarcki sisepoliitika ei anna soovitud tulemust. Bismarcki liidupoliitika 1871-1890 Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel, tahab seda seepärast et nad ei oleks kuidagi liitlased Prantsusmaaga. Ta ütles ka, et Saksamaa ei soovi muuta riigipiire Euroopas, et on saavutanud oma soovitud piirid. Prantsusmaa seevastu just oli riik, mis tahtis oma piire muuta ja Prantsuse-Saksamaa sõjast kaotatud kohad tagasi saada. Peale Prantsusmaa ei pidanud Bismarcki ajal keegi kartma Saksamaad. Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari
tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. Põhjasõda (KARL XII ja PEETER I) Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu. Sõja ajendiks sai kokkulepe, mis sõlmiti vahetult enne sõda aastatel 1698- 99, Saksi-Poola, Taani ja Venemaa vahel luuakse kolmikliit, Rootsi-vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine Norra aladele (Rootsi omand). 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII
enesele seadnud. Kuid sellest üksinda ei piisanud, et kergemini taluda kõiki tänase päeva väikesi muresid. Peale minu erialase töö valdasid mind ka Münchenis poliitilised küsimused, eriti välispoliitilised sündmused. Minu huvi nende viimaste vastu oli esile kutsutud eelkõige sellest, et ma juba oma Viini-aegadel huvitusin suuresti kolmik-liidu probleemist. Saksamaa poliitikat, mis tulenes tema püüetest säilitada kolmikliit, ma, elades veel alles Austrias, lugesin täiesti ebaõigeks. Ent kuni ma elasin Viinis, ei kujutanud ma endale veel täiesti selgelt ette, kuivõrd kogu see poliitika on enesepettus. Neil aegadel kaldusin ma eeldama, aga võibolla ma ise rahustasin end sellega, - et küllap Saksamaal hästi teatakse, kuivõrd nõrk ja ebakindel on tema Austriast liitlane, kuid et seal minu jaoks enam või vähem saladuslikel põhjustel sellest vaikitakse, et veel Bismarcki enese poolt
inimesi. See projekt kukkus läbi. Oli inimesi, kes olid juba teele asunud, kuid nad suunati Vene võimude poolt Volga-äärsetele aladele (alguse saavad volgasakslased protsess, mis on tänaseks juba lõppenud). Põhjasõda Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu. Sõja ajendiks sai kokkulepe, mis sõlmiti vahetult enne sõda aastatel 1698-99, Saksi-Poola, Taani ja Venemaa vahel luuakse kolmikliit, Rootsi- vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine ...-sse. 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
