1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastat...
• Piemonte sõjas Prantusmaa saab endale Savoie ja Nice
• sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga vabakaubanduslepingu, mis ei rahulda kodanlasi
• võtab režiim liberaalsema pöörde
• Pr Preisi sõda, mille käigus Saksa väed võetakse Versailles ja Pariisi
• Prantsusmaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai 1871. aasta lüüasaamise
heastamine
• Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT
• Prantsusmaa teostas ka aktiivset.
• Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal ,Kamerun jpt.
• Pärast I maailmasõda Prantsuse-Belgia ühisväed okupeerivad Reinimaa, et
sundudaSaksamaad maksta reparatsioone
• Hispaania kodusõda, kus vasakpoolsed pooldavad Pr sekkumist Hispaaniasse
8. Prantsuse koloniaalpoliitika. Alžeeria eriline koht selles.
Pr koloniaalekspansiooni poliitika on väga vasuoluline. Ühest poolest,
ja keiser Wilhelm II (1871-1888) ajal hakati suurt tähelepanu pöörama laevandusele. Riigikantsler Bismarck oli seisukohal, et Saksmaa peab olema Euroopas tugevaim riik, aga ta ei tohi sõdida kunagi kahel rindel, sest siis saab ta lüüa. Saksmaa hakkas varakult otsima endale liitlasi, et võidelda oma põhivaenlase Inglismaaga (küsimus kogu maailma juhtrollis, Inglimaal palju kolooniaid, kuid Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria. Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt. Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu. 26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja üritu...
>1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa
Prantsusmaa kaotus tõi endaga kaasa sisepoliitilisi segadusi mille tõttu rahvas ei olnud nõus kaotama ning koondati kokku rahvuskaarti millega tõsteti mässu ja mis hiljem valitsus maha surus. Prantsusmaa majanduslik areng langes sest ei suudetud enam vastu pidada teiste riikide konkurentsiga ja inimesi enam ei huvitanud kvaliteet vaid odavam hind.1872. aastal kehtestati Preisimaa eeskujul üldine sõjaväekohustus pöörati rohkem tähelepanu riigi tugevdamisele ja nii sõlmiti kolmikliit millesse kuuluvad Prantsusmaa,Venemaa, Inglismaa veel oli 20. Sajandiks Prantsusmaa koloniaalvalduste poolest 2 riik maailmas. 31. Inglismaa 19. sajandil Inglismaa poliitiline elu tugines kaheparteisüsteemile: võimu pärast konkureerisid liberaalid ja konservatiivid. 19. sajandil oli Inglismaa juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas, mis andis ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. 19. sajandil oli kuningavõim kuninganna Victoria ning hiljem tema poja, Edward VII käes
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID:
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas
Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul. Suuriikide blokkide kujunem. 19. saj viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Niisiis ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. See oli ohu märk ja sundis nii erinevaid riike kui Venemaa ja Prantsusmaa ühist keelt leidma. 1893. aastal
Apartheid rasside eraldamise poliitika LAVs Asutav Kogu parlament, mis paneb paika riigi valitsemise korra atendaat avalik mõrv Augustiputs vanameelsete riigipöördekatse NSVLs, 1991.aug. Autonoomia osaline iseseisvus Autoritaarne "leebe" diktatuur Autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev Balti Kolmikliit üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Batustan territoorium, ku pidid elama mustanahalised Berliini blokaad NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 194749
sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine
rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine
Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71. Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse. 7. Kolmikliidu moodustamine: aeg, liikmed, eesmärgid. Kuidas oli see seotud imperialismipoliitikaga? - Kolmikliit: *Saksamaa *Austria-Ungari 1879a. *Itaalia 1882a. Eesmärk: Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida. 8. Miks nimetatakse Austria-Ungarit kaksikmonarhiaks
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega.
o Kuna rahvasteliit ei suutnud enam konflikte lahendada, hakati moodustama eraldi liite.Balti riikides tekitas Saksamaa agressivsuse suurenemine ärevust. Tõsist ohtu nägid Eesti ja Läti valitusus ka NSV Liidu aktiviseerumises. 1933-35 esitas Moskva mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks endaga, põhjendades seda vajadusega ühendada jõud Saksa ohu tõrjumiseks. Siiski suhtusid Baltimaad nendesse ideedesse skepiliselt. NSV Liidu õhutusel loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit, mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega. o 1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon o Baasidelepingud
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse
Poola ja Leedu aga ei saanud olla samas liidus, sest nende vahel olid ületamatud vastuolud läbi 1920. ja 1930. aastate, sest Poola oli sõdade käigus hõivanud Vilniuse ja selle ümbruse, Leedu pealinn oli Kaunas. Neil ei olnud isegi diplomaatilisi sidemeid. Eesti esindaja käik Leedus tõi kaasa noodi ehk laituskirja Poolalt ning vastupidi. Balti liidu asemel jõuti 1923 Eesti ja Läti vahelise kaitseliidulepingu sõlmimiseni. 1934 õnnestus ka sõlmida Eesti, Läti ja Leedu vaheline Balti kolmikliit, mida on kutsutud ka Balti Antantiks. Selle eesmärk oli majanduslik ja kultuuriline koostöö, nähti ette välisministrite omavahelisi kohtumisi ja konsultatsioone. Kui Eesti ja Läti peamine vaenlane ja oht oli Nõukogude Liit, siis Leedu meelest oli see Poola. Eesti koostöö teiste riikidega ei sujunud kuigi hästi, hoolimata Eesti-Läti liidust ja Balti kolmikliidust. 1933 tekkis uus oht – Hitleri Saksamaa. Suuremad riigid ei tundnud aga väiksemate idas asuvate riikide vastu mingit huvi
läks Austria võimu alla. Kolmekeisriliit eksisteeris olenemate vastuoludest edasi. Selle liidu kõrvale tekkis aga 1879. aastal uus liit KAKSIKLIIT. See ühendas endas ainult Saksamaad ja Austriat. Samal ajal hakkasid paranema ka Saksamaa ja Itaalia suhted. Itaalia oli läinud tülli Prantsusmaaga kolooniate küsimuses ning tal oli vaja mõne tugevama riigi tuge. See tülliminek tõukaski Itaaliat Saksamaa poole. 1882. aastal ühines Itaalia Kaksikliiduga ja sellest sai KOLMIKLIIT. Mõnda aega eksisteerisid Kolmekeisriliit ja Kolmikliit paralleelselt, kuid pärast 1890. aastat, kui Bismarck erru saadeti, sest uuele keisrile Wilhelm II'le polnud Bismarcki poliitika sobiv, ei uuendatud enam Kolmekeisriliitu, see kadus. Saksamaal jäi alles ainult Kolmikliit. Seepeale hakkasid ühinema Prantsusmaa ja Venemaa. 1893. aastal sõlmiti Prantsusmaa ja Venemaa liiduleping. Sajandi lõpuks oli Euroopas välja kujunenud
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid ...
1) Sõjale eelnesid esimene ja teine Maroko kriis (suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid), Bosnia kriis (Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga) ning Balkani sõjad (Türgi kaotas oma valdused Balkanil, Albaania sai iseseisvaks), mis muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks. Sõda võis alata igal hetkel mingist lollusest Balkanil, nagu oli öelnud eelmise sajandi Saksamaa riigikantsler. Oli kaks vastasleeri: Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi).
Tagasi astus terve valitsus. Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine. 1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi). 1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman. Koalitsioonipartnerid Maaliit ja Pensionäride ning- perekondade Erakond. 1997 EL-i kandidaadiks, 1998 läbirääkimised EL-iga. 1999-kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel. 2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
1) Sõjale eelnesid esimene ja teine Maroko kriis (suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid), Bosnia kriis (Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga) ning Balkani sõjad (Türgi kaotas oma valdused Balkanil, Albaania sai iseseisvaks), mis muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks. Sõda võis alata igal hetkel mingist lollusest Balkanil, nagu oli öelnud eelmise sajandi Saksamaa riigikantsler. Oli kaks vastasleeri: Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi).
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
Lennundus Konkurentsi teke (Inglismaale hakati järgi Religioossuse tähtsus vähenes jõudma) Sidetehnika Rahvusvahelised majandussidemed Töölisliikumised (vene (globaliseerumine) enamlased) Värvitoodang Uued tööstusharud Laevaehitus Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul ANTANT KOLMIKLIIT Venemaa Norra Saksamaa (1879 Sk. – A. U.) (algselt V. j Pr. 1893) Rootsi Austria-Ungari Prantsusmaa (Itaalia 1882, läks 1915 antanti üle) (1904 Pr. j Sb.) Türgi (1882) Suurbritannia ------- (1907 Sb. + V.) Bulgaaria ------------- Portugal Rumeenia Serbia Kolmikliidu eesmärgid Riik Eesmärgid
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.-1941. aastal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee - 1944. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud anglofiilide põrandaalune organisatsioon. MAAILM Antant - oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. Kolmikliit - Schliffeni plaan - Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõja alguseni. plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunata kõik oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan
St, et Sm lennukid käisid Ing pommitamas (üritati pommitada lennuväljasid, sõjatehaseid ja hiljem linnasid). Need Sm lennukid startisid lennujaamadelt, mis olid '40nda aasta jooksul Sm poolt omandatud. Ing kasuks tuli see, et neil oli olemas radarisüsteem, mis võimaldas avastada Sm lennukeid varasemalt. Okt 1940 nn lahing Ing pärast lõppes, sest Sm sihtpunkt muutus (ettevalmistused sissetungiks NSVL). 1940 sõlmiti ka sõjalispoliitiline liit Sm-It-Jpn vahel, Kolmikliit. Itaalia '40 a sügisel alustas rünnakuid Balkanil Kreeka ja hiljem Jugoslaavia. It sõjateg Balkanil polnud edukas ning '41 a kevadel pidi Sm Itaaliat abistama. See abi võttis Sm rohkem aega, kui planeeritud ning sissetung NSVL nihkus hilisemaks. '41 a 22 juuni alustas Sm plaani Barbarossa elluviimist, st sõda NSVL vastu. Selle ajani võis Sm ja NSVL pidada liitlasteks MRP kohaselt. NSVL veeti Sm naftat, rauda, teravilja ning Sm veeti NSVL masinaid, elektriseadmeid (1939-1941)
Olukorra parandamist seostati Pätsi isikuga, kuigi tegelikkuses enne võimuhaaramist oli tehtud oluline otsus Eesti krooni devalveerimine ja üldine Euroopa olukord muutus paremaks. Seda näidati pigem kui Pätsi teenet. Kuna Saksamaal tuli diktatuur (Hitler), muutus Eesti olukord keerulisemaks, sest 30. Aastatel kerkis Venemaa kõrvale ka Saksamaa oht. Selleks, et teravnenud situatsioonis vastu pidada, üritati uuesti koostööd teha oma naabritega ja 1934. Moodustati Balti Kolmikliit (Antant). Osalised olid E, Lä, Le ja see nägi ette majanduslikku ja kultuurilist koostööd ning tähendas ka seda, et kolme riigi välisministrid peavad regulaarseid kohtumisi. Aga et tagada julgeolekut, polnud ühelgi selles suhtes mingit seisukohta. 1938. aastal kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks, aga kuna ükski riik ei olnud valmis Eesti neutraalsust garanteerima, siis sellel kuulutamisel polnud mingisugust kasu julgeolekule.
Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. 1881. Aastal sai Jakobson EKS presidendiks. Ärkamisaja tähtsuseks oli haridustaseme kasv. 14.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised rahvusvahelised kriisid ja konfliktid toimusid 20. saj. algul, kuidas need lahendati. 20 sajandi alguseks oli välja kujunenud kaks vastasleeri Antant, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa ning Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa lootis koostöös Inglismaaga kindlustada vaba juurdepääsu Vahemerele ning Inglismaa püüdis Venemaa abiga pidurdada Saksamaa tugevnemist. 20.sajandi algul toimus esimene ja teine Maroko kriis, mille tagajärjel suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid, Bosnia kriis, mille tagajärjel Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga ning
km2) ja sdivate riikide rohkuse tttu (sja lpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasja phjusteks olid suurriikide vastuolud: vitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi vimaluste, mjupiirkondade ja asumaade prast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal slminud sjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal hines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 slminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude
Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
1900-1920 kasvas USA rahvaarv 76´lt miljonilt 106´le miljonile. · Sotsialistlikud õpetused ja töölisliikumised Marksismi ja kommunismi tekkimine, AÜ teke, liberalismi, sotsiaaldemokratismi ja konservatismi teke. I MAAILMASÕDA (1914-1918) Sõjaliste liitude tekkimine 19 saj. lõpul ja 20 algul ei suutnud suurriigid üksikult oma huve kaitsta ja hakkasid kujunema sarnaste huvidega riikide sõjalised liidud. 1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna- Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit. 2
aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. 3 Sõda: 1864 Saksa Taani sõda 1864 Preisi-Austria sõda 1870 Saksa Prantsusmaa sõda MAAILMASÕJAD Esimene Maailmasõda (28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918) 1893-1907 Antanti kujunemine 1879-1882 Kujunes kolmikliit 28. juuni 1914 Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand visiidil Sarajevosse. (sõja ajend) 28 juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Algab esimene maailmasõda 1. august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 3. august 1914 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks kolmikliidule
1872. aastal sõlmiti Kolmekeisriliit (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari) 19 20 1877-1878 Vene-Türgi sõda. Sõda lõppes Venemaale kasuliku San Stefano rahuga, millega Venemaa sai endale Balkani. Rahu revideeriti Berliini kongressil, kus Saksamaa toetas Austria-Ungarit, mitte Venemaad. 1879. aastal sõlmis Saksamaa Austria-Ungariga liidu = Kaksikliit, millega III aasta pärast liitus ka Itaalia Kolmikliit. 1893. aastast liit Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 09.04.08 Inglismaa puhul oli tegemist hiilgava isolatsiooniga. See seisnes sellest, et Inglismaa püüdis hoiduda liitude sõlmimisest ning varjatult toetas tugevuselt teist riiki Euroopas tugevuselt esimese vastu. See õnnestus kuna Inglismaa on saar, maailma tugevaim laevastik. Kasvas Saksamaa tähtsus ja mõjuvõim. Seda kuna oli ühendatud ning tugev sõjavägi. See oli rajatud tänu Bismarckile
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Tegemist ikkagi autoritaarsega. Riigi ettevõtetele pöörati suuremat tähelepanu, nendes, kus riigil oli osa suurendati seda osalust. Seega hakati ka suuremat tähelepanu pöörama tööstuse arendamisele, kuigi enne oli tähtsam põllumajandus. Kaks välispoliitilist ohtu: NSV ja Saksamaa. Kuna meil siin demokraatiat polnud siis Euroopa toetus vähenes. 7.05.09 1934. aastal õnnestus sõlmida 3 Balti riigi vahel Balti Kolmikliit (Ee, Lä, Le). Kujutas endas välisministrite teatud aja järel toimuvat kohtumist. Reaalset sisu sel ei olnud. 1938 kuulutas Eesti välja neutraliteedi. Kuid see ei hoidnud ära, et NSV soovis 1939 sõjaväebaase rajada. Ei hoidnud ära ka okupeerimist. Eesti oli on neutraalsusega üksi. Kultuur 1. Haridus oli kõrge kirjaoskuse tase ning see toodi ka EV kaasa. Oluline on
Turu olemasolu Tootmine/nõudlus Tooraine transport Tagajärjed: Urbaniseerumine Peremudel Väiksemad leibkonnad Klassiühiskond Kodanluse kõrvale töölisklass Klassivõitlus Töölised vs omanikud Poliitilised voolud Teravnevad riikidevahelised vastuolud Ajalugu Page 48 WWI 3. september 2010. a. 13:42 Imperialism- riikide soov saada ülem võimu maailmas. Kolooniate hõivamine, kolonialism 1882 - Kolmikliit: saksa, itaalia, austriaungari 1907 - antant: Inglismaa, Pr, Vene 1905-1906 Maroko 1 pr vs sk maroko üle. Pr tugevnes, m iseseisev 1911 Maroko 2 pr sai maroko 1908-1909 Bosnia 1912-1913 Balkani 1 türgi kaotas, albaania iseseisvus 1913 Balkani 2 Ajalugu Page 49 Algus 6. september 2010. a. 9:00 WWI 28.07.1914-11.11.1918 Ajend: Franz Ferdinand (must käsi-28.06.1918)
teadnud, kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme) RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1872 Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM o Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil liit lagunes, sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil o Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid 1879 Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia o Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria o Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust o Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud mitte ründama PMd ja VM A-Ut (SM ei lubanud enam, et ei ründa PMd) o SM kartis IM ülemvõimu merel o SM tahtis laiendada oma territooriumi VM arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
Skolastika (6.-15.saj), oli usulisfilosoofiliste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil, nende leidmisele toetuti Aristotesele ja Platonile. Pilet 3 1. Maailm 20. saj alguses 20. saj algul oli rahvusvaheline olukord Euroopas muutunud taas teravaks, tekkisid 2 esimest sõjalispoliitilist organisatsiooni. Esimene sõjalispoliitiline organisatsioon tekib Saksamaa juhtimisel, millega ühines ka Itaalia, Austria-Ungari e. kolmikliit. 1893. aastal sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Saksamaa soovis saada uusi kolooniaid. Eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündumste tõttu peaks puhkema sõda Venemaaga. Atlandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu
rahvuslust. Teiste riikide julgeolek satub ohtu ning vastukaaluks Saksamaale tekivad mitmed liidud. Euroopas ei ole suuri sõdu perioodil 1815 1914. Hakkab toimuma palavikuline ettevalmistumine tulevaseks sõjaks. 1871 1890 on rahulikum politiika Euroopas, kuid peale Bismarcki tagandamist tekivad pinged Euroopas. Tekib Antant e Saksa-vastane koalitsioon (Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa). Vastukaaluks tekib Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). Antandi aluseks on Venemaa-Prantusmaa pol liit 1892, millega on lõdvalt seotud Suurbritannia. Saksamaa satub isolatsiooni ning teda ähvardab sõda kahel rindel. 1870 1914 on imperialismiajastu. Ilmuvad uued suurriigid: Jaapan, USA. Euroopa suurrigid jagavad omavahel ülejäänud maailma. Pinged lahvatavad 1914, Balkanil, millest saab I maailmasõda. Üheks suureks ohumärgiks oli laevastiku arendamine Saksamaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
