kehtesteda om võim Balkanil. Inglismaa polnud andnud liitlastele lubadusi, kuid ta ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks riigiks Euroopas, pürgimuseks jäi jagada ümber senised kolooniavaldused, eesmärk sobis ka Jaapanile, kes soovis võtta alad üle Aasias. Põhjused: 1. Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, suurriikide blokid: Antant ja Kolmikliit. 2. Võitlus turgude tooraineallikate, asumaade, mõjupiirkondade, kapitali ekspordi võimaluste pärast. 3. Maailm oli jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. 4. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas. 5. Ohu alahindamine, ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. 6. Sõja romantiseerimine, osad inimesed ootasid sõja puhkemist, et väljuda seal kangelasena. 7
Uus liitlane Itaalia Kolmekeisriliit ei püsinud kaua. Selle nurjasid eeskätt Venemaa ja Ausria-Ungari vastuolud Balkanil seoses nn. Ida kriisiga (ülestõus Bosnias ja Hertsegoviinas 1875, Vene-Tür-gi sõda 1877-1878). 1881 Kolmekeisriliitu ametlikult küll uuendati, kuid seekord ainult neutraliteedikokkuleppena ning juba 1879 olid Saksamaa ja Austria-Ungari sõlminud salajase liidulepingu Venemaa vastu. Kui sellega 1882. aastal liitus Itaalia, oligi kujunenud Kolmikliit. Tõsi küll, Itaalia oli ebakindel partner, kelle oli sellesse liitu viinud Tuneesia vallutamine Prantsusmaa poolt. Ometi pani Kolmikliit aluse uude sajandissegi ulatuvale liitude süsteemile. Kolmikliidu sõlmimine ei tähendanud siiski veel lõplikku lõhet Venemaa ja Saksamaa vahel. Otse vastupidi, 1887 said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. Edasikindlustamisleping, millega mõlemad pooled võtsid
MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK peamiselt Saksamaa ühendamisega seotud mõiste, mis tähendab seda, et poliitika ajamisel kasutatakse pigem jõu ja diplomaatia meetodeid kui eetika- ja moraali punkte 4. Seleta mõistet IMPERIALISM Venemaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10
c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916 1917
· Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel · Soomes tekivad: o Vanasoomlased alalhoidlikud soomlased (nad ei tahtnud tülli minna, kartsid et mäss teeb asjad hullemaks.) kasutasid Soome keelt. o Noorsoomlased käremeelsed, mässajad, vastuhakkajad, Kasutasid Rootsi keelt o Soome Sotsialistid: töölised. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli. Antant · 1893 loodi Vene-prantsuse liit · 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe) · 1907 liidi Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele ...
et nad mõlemad otsisid teineteiselt tuge, esimene neist liitlast Saksamaa vastu teine aga finansilist tuge. 1904 aastal sõlmiti leping ka Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Ka neid kauaaegseid vaenlasi ei liitnud muu, kui hirm Saksamaa ees. Seda liitu nimetatakse Antandiks. 1907 aastal sõlmiti veel üks leping ja sel korral Venemaa ja Ingismaa vahel. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema. Antandi põhiliseks juhtriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Kuigi Venemaa himustas endale Türgit, oli ta liidulepingule alla kirjutades andnud lubaduse, et Türgit ta puutuda ei tohi. Ei jäänudki tal muud üle, kui oma lubadusest siiski kinni pidada. Kolmikliidu põhiliseks juhtriigiks oli Saksamaa, kes soovis uusi kolooniaid
ründasid. Anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant.
Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimaluste · mõjupiirkondade · asumaade pärast · võitlus turgude · rahvuslik tõus · majanduse areng · võimuvõitlus Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga ning Itaaliaga ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa sôlminud liidu Venemaa, Suurbritanniaga ning salalepingu Itaaliaga. Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. 1914 ja sõja algus 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907) USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni 4. Esimene maailmasõda : aug 1914 11.11.1918 Põhjused: vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
vägivaldses võitluses oma rahva või klassi maksmapanemiseks. Kiriku ja usu mõju nõrgenesid. Sõja üldistamine muutus järjest populaarsemaks. Väljapääsu igavast argielust nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses seninägematus sõjas. (Viimane sõda Pr- Preisi 1870-71) Suurriikide blokid 1879. sõlmiti liiduleping Saksa ja A-U vahel, 1882. ühines nendega Itaalia. See kolmikliit tekitas teistes rahulolematust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega Saksa kohustus mitte ründama Pr ja Vene A-U´it. Saksa ei tahtnud pidada lubadust rünnata Pr. See sundis erinevaid riike Vene ja Pr. ühist keelt leidma, 1893. Sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid üksteisele appi tulema. See oli Saksale vastumeelt, veelgi keerulisemaks läks, siis kui ka Ing. nendega liitus, et luua Saksale vastukaal. 1904
1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- n...
säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping · Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant · Kolmikliit Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Bosnia kriis · Bosnia ja Hertsegoviina Türgi koosseisus (1878), aga provints allutati Austria- Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga · 1908.oktoobris liideti Bosnia Austria-Ungariga · välispoliitiline kriis Teine Maroko kriis · 1911 ülestõus · ajendiks Prantsusmaa vägede sissetungile · Saksamaa algatas uue kriisi valmistuti sõjaks
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal).
vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid. Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine: Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk ehk kolmikliit - 1894 sõlmis Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu kuna prantsusmaa vajas liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximu...
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse...
Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal.
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
Stolõpin pani küll aluse külakogukondade likvideerimisele, kuid ei jõudnud väga kaugele. Riigivõim toetas igati ümberasumist Siberisse ja Kaug-Itta. Need alad sooviti kasutusele võtta ja seal oli palju vaba põllumaad, mida ei olnud nii palju enam Venemaa Euroopa-osas. Seda kergendas Siberi raudtee ehitamine. Rahvusvahelise suhted enne esimest maailmasõda Rahvusvahelisi suhteid tuleb käsitleda 1870. aastatest, mitte 20. sajandi algusest (1900). Selle põhjuseks on see, et Kolmikliit moodustati 1882. Sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Teine liit, mis formeerus, oli Antant. Sinna kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. See sai liiduna lõplikuks 1907. Alguses oli Venemaa ja Prantsusmaa, Inglismaaga oli alguses tüli. 1907. aastaks said küsimused lahenduse ja liit moodustati. Liitudesse kuuluvatel riikidel oli omavahel palju probleeme. Saksamaa soovis endale kolooniaid, aga kuna Saksa riik tekkis hilja, ei olnud neil neid palju
Lenini eestvedamisel; idee tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine Tsentristlik K. Kautsky eestvedamisel üritasid leida keskteed Anarhistid kodanlik kord tuli kukutada, klassivastuolud likvideerida, atendaadid suurriikide valitsejatele F. Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu Suurriikide blokid 1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa 1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel ANTANT Eesmärgid: Pr S võimu vähendamine V kehtestada võim Balkanil Ing S võimu vähendamine Võidurelvastumine sõjatehnika areng USA tulek maailmapoliitikasse
muutusid väga tähtsaks ning kaubanduse esiletõus ning raudteede areng, mis võimaldas kaupa suurtes kogustes ning kaugete vahemaade taha transportida, muutsid riigid üksteisest sõltuvateks ehk siis maailm globaliseerus. Seetõttu oli sõda tegelikult väga mõttetu nähtus ning seda ei arvatud tulevat. Selle väite kohaselt oli esimene maailmasõda pigem juhuslik. Suurriikide blokkide kujunemine näitab aga, et sõda ei olnud väga juhuslik. Kõigepealt tekkis Kolmikliit ning Saksamaa loobus Venemaaga tehtud lepingust, millega kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. See näitas juba ohtu ning sundis teisigi riike liite sõlmima, sest kardeti, et Saksamaa võib rünnata. Miks muidu antud leping tühistada. Ka see, et sõjatehnikat väga kiiresti ning justkui riikidevahelist võistlust pidades uuendati näitab, et sõda justkui oodati või nähti tulemas. Üleüldse tahtis Euroopa
Sõda ei tule. Saksamaa sai Cameroonsi endale, mis on mõtetu.(Vist sama asi mis see Prantsuse Kongo) Itaalia haarab endale Liibia Kuna Aafrika territooriumid on peaaegu kõik ära võetud suurenevad pinged. 2. Liidusüsteemide kujunemine Saksamaa, Itaalia, ja Austria-Ungari vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Moodustati liite, et ei peaks võitlema kahel rindel. Saksamaa keisririik loodi peale Prantsuse sõda. Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine Uuendused ühes riigis paneb teisi samamoodi uuendama.
Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga tekkis kolmikliit. Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi. Saksamaa sõjaline tugevnemine 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki. Loobus liidust Venemaaga. 1895 valmis Kieli kanali 1898 suure sõjalaevastiku ehitamise programm 60 Dreadnaughti. 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva. Kolmikliidu Antanti teke 1893 1907 1893 Vene Prantsuse liit
Carl Robert Jakoson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetaivamaks eesti leheks. Ta oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi president peale Jakob Hurta. 12. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL (õpiku II osast lk 78-81) Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised rahvusvahelised kriisid ja konfliktid toimusid 20. saj. algul, kuidas need lahendati. 20. saj algul kujunesid kaks vastasleeri Antant ja Kolmikliit. Liitude tekkel olid igaühel omad huvid mängus. Venemaa oli huvitatud liidust Inglismaaga, et tugevdada mõju Musta mere väinade üle ja kindlustada vaba juurdepääsu Vahemerele. Inglismaa aga püüdis Venemaa abiga pidurdada Saksamaa tugevnemist. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari. Sajandi algul toimus mitmeid konflikte ja kriise: Maroko kriis, Bosnia kriis ja Teine Maroko kriis, konflikte toimus ka Balkanil
võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige paremate majandusnäitajatega riigiks (Inglismaa kartis, et Saksamaa võtab mere üle; Prantsusmaal oli kättemaksu soov). 1882 sõlmisid liidu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (oli tol ajal kuningriik) Kolmikliit (keskriigid). Selline areng sundis teisi riike samuti koonduma. Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel Antant (kolmik-kokkulepe). 20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma.
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2
KONTROLLTÖÖ I OSA . Töö allikatega. 20p 1.Lugege läbi tekst ja vastake küsimustele. (4p) A. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas helisenud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks va...
krahv ZeppelinTa oli Saksa kindral, kes leiutas tsepeliinid I maailmasõja ajal. kindral FochAntandi vägede ülemjuhataja, organiseeris eduka kaitse, valmistus pealetungiks, mis algas 1918. septembri lõpul.1918. 11. novembril kirjutati Compiegne'I metsas tema salongi vagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Antanti ja kolmikliidu kujunemine Antantinglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmik kokkulepe. Oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste loodud kolmikliidule. Kolmikliit Keskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I ja II Maroko kriis . I Maroko kriisToimus 1905. 1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla
Toimus 1667-1668. Selle algatas Louis XIV vallutades Hispaania Hollandi. Olles abielus Louis'ga, Marie Therese, Hispaania kuninga Philip IV tütar, loobus kõigist oma päritud aladest suure kaasavara eest. Süüdistades Hispaaniat kaasavara mittemaksmise eest, kuulutas Louis sõja ja tugines vanale Brabant'i seadusele. Prantsusmaa sai kiiresti Hispaania Hollandi jälile. See toimus 1667. Ameerika provintsid, moodustasid kiiresti kolmikliidu Inglismaa ja Rootsiga (jaanuaris, 1668). (5) 4.2 Kolmikliit Kolmikliidu, moodustati 1668 Hollandi, Inglismaa, Rootsi ja Prantsusmaa vahel, pärast seda kui Louis XIV oli sõdinud Hispaania Hollandiga Devolutsioonisõjas. Suuresti tänu Hollandi riigimehe Jan deWitt'i algatusel, liit esindas piisavalt ohtu Louis XIV'le, et kutsuda teda läbirääkimistele. Läbirääkimistel taheti kinnitada leping Aix-la-Chapelle. (5) 4.3 Augsburgi liiga Kaitsev liit on välja kujunenud 1686dal aastal, Püha Rooma keisri Leopold I poolt, koos paljude
Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia 1907 Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine. I maailmasõja põhjused: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents (Balkani poolsaar) 3) Kolooniate ümberjagamine oli keeruline 4) Riikide/inimrühmade/üksikisikute ambitsioonid
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigset...
Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja.
Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Esimese Maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: · Võitlus turgude · Tooraineallikate · Kapitali ekspordi võimaluste · Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891 1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise- Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude teravnemine
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
