OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, ...
Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil.Saksamaa kogus liitlasi. Pingestumise põhjused-Taheti ülemvõimu.Balkani poolsaar muutus ohtlikuks piirkonnaks.2.USA ei pooldanud ega tetanud Euroopa Liitu. ( tehnika areng)3.20saj. Alguseks polnud enam maid mida vallutada. Proletariaat-töölisklass/ühiskond.nt:Madal klass. Isolatsionism-Ei pooldata Euroopa Liitu. Nt:Usa ei pooldanud, hoidis eemale. Sovinism-Marurahvuslus.nt. Ingalsed peavad end teistest paremaks. Sionism-juutide rahvuslik liikumine.nt: Dominioon-Osaliselt iseseisev. Nt: austria ja Kanada. Euroopalikud väärtused:demokraatia,eraomand,isikuvabadus Henry Ford-konveier A.Einstein-erirelatiivsusteooria. S.Freud-psühhoanalüüs A.Nobel-Nebeli preemia, Dünamiit. V.Uljanov-vene enamlaste juht Parandasid maailmavaadet? Raadio, Konveier-tänu sellele teht...
Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile. Vastukaaluks kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu venemaa ja Inglismaaga aastal 1893 ja 1904 .Selle tuuma ehk Antandi eesmärgiks oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Need sõjalised tuumikud kujunesid oluliseks aspektiks maailmasõjas.
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Tööleht õpiku Lähiajalugu I 2. peatüki juurde I Täida tabel suurriikide blokkide kujunemise kohta 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul! Kolmikliit lepingu sõlmimise aasta riigid 1879 Saksamaa-Austria-Ungari 1882 Saksamaa-Austria-Ungari-Itaalia Antant lepingu sõlmimise aasta riigid 1893 Venemaa-Prantsusmaa 1904 Pranstusmaa-Inglismaa 1907 Inglismaa-Venemaa II Kirjuta tabelisse, millised olid liitudesse astunud suurriikide eesmärgid! Kolmikliit Saksamaa Võim Euroopa mandril (Prantsusmaal) ning kolooniad, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, ...
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
IMPERIALISM 1870 - 1914 Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks...
28.jun.1914 Ettekääne:Franz-Ferdinandi tapmine (A.U troonipärija) Põhjused:suurriikidekonkureerimine, Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A...
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDI ALGUL Suurriikide blokide kujunemine 19.sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Veelgi hullemaks tegi asja noor Saksa keiser Wilhelm II, kes loobus Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Selline tegevus sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893. aastal sõlmiti liiduleping, millega kohustusid kallaletungi korral teineteist aitama. Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma.
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veri...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Sten Kalder Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopa jagunema sõjalistesse blokkidesse. Jaguneti peamiselt maailmavaate ning huvide põhjal. Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas
Niisugused ideed said Euroopa haritlaste ning nende vahendusel laiemate rahvahulkade seas vägagi populaarseks. Väljapääsu igavast ja tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses seninägematus sõjas ,,mis lõpetab kõik sõjad". Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine 1879. Liidulepingu sõlmimine Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühineb Itaalia. KOLMIKLIIT 1893. Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping, mis kohustab üksteist kallaletungi korral teineteisele appi minema 1902. Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa vahel 1904. Prantsusmaa ja Inglismaa leping. ANTANT 1907. Inglismaa ja Venemaa sõprusleping. Aasia mõjusfäärideks jagamine Riikidele andis sõjaka meeleolu sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Võeti kasutusele raudteed, moodsad sidevahendid, miinipildujad, kaevikud
3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused: 1) Liitude loomine 2) Üldise hoiaku muutumine sõja suhtes, ei oldud ammu sõditud 3) Sõjatehnika areng, võidurelvastumine.
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Sõjategevus 1914-1916 Antandi riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi Positsioonisõjad 1915.a algul olid mõlemad pooled läänerindel, välja ehitatud kaitseliidud 1915.a kasutades Saksa väed Ypres´i juures mürgigaasi Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a Itaalia läks Antandi poolele üle 1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi ...
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A...
5.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ.ALGUL 1.Millised kaks sõjalist liitu kujunesid välja 20.saj.alguseks? Kolmikliit ja Antant 2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1
muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin, mis viis sõjani venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus, mis viis sõjani. Suurriikide liidud: Esimene sõjaline blokk oli Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ning Itaalia. Viimane nendest oli nõrgim, soovis vaid leida kaitset Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest ning hakkas tegelikult hiljem kaugenema liidust. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma võimu Euroopas, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari aga peamiselt soovis tugevdada oma olukorda Balkanil ja otsis tuge Saksamaalt. Peale kolmikliidu tekkimist otsustasid koostööd tegema hakata Prantsusmaa ja
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa
Väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustatavas ning puhastatavas võitluses seninägematus sõjas, ,,mis lõpetab kõik sõjad". 4. Millised sõjalised blokid tekkisid 20 saj algul? Kuidas toimus nende kujunemine? · 1873-1887 Kolme keisri liit Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa · 1879 aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel - Kaksikliit, 1882 aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit (1882-1915) · Kolmikliit tekitas teistes teistest Euroopa riikides rahutust. · Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid
I Maailmasõda Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel.Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ning selleks tuli kõigepealt purustada Prantsusmaa.Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa huvid. See poleks veel terve maailmasõda vallandanud, aga sellele aitasid kaasa järgmise asjaolud. Esiteks ei uskunud suurriigid maailmasõja võimalikkusesse ning nad ei pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks. Neile tundus, et võivad tekkida ainult Euroopas piirkondlikud sõjalised konfliktid. Samuti sõda romantiseeriti. Inimeste seas oli kujunenud unelm, et sõda on romantiline ning mingit ohtu ei oodatud. Pigem vastupidi, sõda sooviti ning paljud ootasid seda huviga. 1914ndaks aastaks ei olnud maailmas ka rahvusvahelisi institutsioone, mis oleksid kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Veel ei pannud riigid tähele sõjat...
Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks
saksa kindral ja leiutaja, 1900 tegi tema õhulaev I lennu, wilhelm henry perkin inglise keemik, avastas sünteetilised värvid, henry ford usa tööstur, fordi kompanii asutaja ja konveiermeetodi juurutaja, karl marx saksa filosoof, töötas välja teooria klassidest ja rõhutas klassivõitlust. 1899 1902 inglise buuri sõda aafrikas, 1900 bokserite ülestõus hiinas, 1904 1905 vene jaapani sõda, 1905 revolutsioon venemaal ja eestis, kolmikliit 1879 liiduleping saksamaa ja austria-ungari vahel ja 1882 liitus itaalia, antant 1904 kokkulepe prantsusmaa jainglismaa vahel ja 1907 liitus venemaa, 1908 bosnia ja hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu
(kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud?
d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882. a ühines nendega Itaalia nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude tasakaal on ohus ja selle säilitamiseks tuleb Saksamaale vastukaal luua. 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla "üdamlikule liidule" ehk Antantile. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas
· Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama. 1904 aastal paranesid suhted aga Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ja samal aastal nad ka kirjutasid alla kokkuleppele nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus Prantsusmaad reformides aitama. Hakati pidama ka sõjaplaane Saksamaa vastu. Edasi
Kahe vastasleeri kujunemine: · 1907a. Inglise-Vene leping, jagati mõjusfäärideks Iraan, venemaa loobus pretendeerimast Afganistanile. · Venemaa püüdis sellega tugevdada oma mõju Musta mere võinade üle, et oleks vaba pääs Vahemerele. · Inglismaa lootis hoiduda Saksa tugevnemisest ja reguleerida omavahelisi suhteid kolooniate vallutamisel. · Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa liit kolmikliidu vastu 1907-1917. · Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia liit 1882-1915. Itaalia astus 1915 sõtta Antanti poolele Bosnia kriis: · 1908 otsustab Austria-Ungari endaga liita Bosnia ja Hertsegoviina. Tekib terav välispoliitiline kriis. · Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari anneksiooni, sest selle taga oli Saksamaa. Teine Maroko kriis: · 1911a Marokos ülestõus, Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine.
Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Austria Ungari Sõjajõud tuli koondada kahte ossa: Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia Tugevat armeed polnud, sõltus liitlastest. "Püssirohutünn" Balkanil Väikesest konfliktist võis puhkeda suur sõda. Sõjalised blokid (Antant, Kolmikliit) Kolmikliit sõlmiti 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 liitus Itaalia. Antant sõlmiti 1894 Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping. 1907 Inglismaa ja Venemaa leping. Peamised rindejooned Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Peamised rahulepingud (Compiegne, Versailles, Brest) Compiegne vaherahu 11.11.1918 Antandi ja Saksamaa esindajate vahel, lõpetas üle 4a kestnud sõja
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
1) Miks teravnesid suurriikide vahelised suhted XX saj algul? Seetõttu, et Euroopa riigid hakkasid grupeeruma sõjalistesse blokkidesse, mis pingestas suhteid. Kuna liitudel olid ühised vaenlased, siis teravnesid suhted mitteliitlastega ja tihti ka loobuti varasematest liitudest, et sõlmida uusi, mis pingestas suhteid veelgi. 2) Tehke kokkuvõte 2 sõjalise liidu kujunemisest – Kolmikliit ja Antant: - millal, millised riigid ja miks ühinesid? 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus Antant, mis
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
I MAAILMASÕDA (1914 - 1918) 1. Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur ...
Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Kindlasti võib kindlalt öelda, et üheks põhjuseks oli ka liidusuhete süsteem, mis tekitas pingeid ja konkurentsi vastasleeride vahel. Kõigepealt tekkis Kolmikliit, kus Saksamaa sõlmis liidulepingu Austria-Ungariga. Veidi hiljem ühines Itaalia sellega ning tekkiski Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule, sõlmis Prantsusmaa liidulepingu Venemaaga. Nimelt kohustusid nad kallaletungi korral teineseisele appi minema. Nendega ühines veel Inglismaa ning aastaid hiljem ka Kolmikliidust Itaalia. Võib väita, et Saksamaa oli sõja algatajaks, kuna tema kuulutas esimesena
Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2. Kirjuta kaks rahvuvaheliste suhete teravnemise põhjust, mis viisid I MS puhkemiseni. 1) Suurriigid võitlesid kolooniate pärast, sest koloniseerimata maid oli vähe - loodeti kiiret lokaalset sõda. Serbia osalemine atendaadis. Serbia + Austria-Ungari kuningriik. Lõi hea
juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida
keisririigi väljakuulutamist? ENNE SÜNDMUS PÄRAST Tööerakonna loomine Inglismaal x x Prantsuse – Preisi sõja algus Bismarcki tulek poliitikasse x x Napoleon III aeg Prantsusmaal x Kodusõda USA-s 45.Milliste riikidega seostuvad allpool loetletud mõisted: HIILGAV ISOLATSIOON, „RAUA JA VERE“ POLIITIKA, TRUSTID, KAUBOI, MAAILMAPOLIITIKA, PARIISI KOMMUUN, DOMINIOON, KOLMIKLIIT, HOME RULE, KU KLUX KLAN SAKSAMAA PRANTSUSMAA INGLISMAA USA „raua ja vere“ Pariisi Kommuun Hiilgav kauboi poliitika isolatsioon maailmapoliitika trustid home rule Ku Klux Klan Kolmikliit dominioon Valige igast riigist üks mõiste ja kirjutage sellele seletus: SAKSAMAA: Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915
· Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid:
Atant&selle eesmärgid-kand j Prts, soov vähendada sks jõudu&saada tagasi elsassi&lotring, venemaal sama soov, kuid suurim vaevlane türgi&sellega seoses ka a-u, ingl ei andnud lubadust nende 2 poolele sõtta astuda. / ingl&prants kokkulepe, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, britid abistavad prants kõigis reformides. Hiljem leppisid ingl&vene, jagasid mõjusf aasias.sellest suurrikide blok mood lõpp. Vastamisi atant ja kolmikliit./Usa tulek maailmapoliitikasse-soov teha eurooplaste mõjule lõpp, omas väikest maaväge,kuid suurt laevastikku, Amer-Hispaania sõda-hisp sai lüüa, loovutas puerto rico, filip&guami. Kahuripaatide diplomaatia-ühendriigid teostasid lad-ameerikas, nõuti, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.usa hakkas tahtma kes-am kanalit, said
Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria-
• Kaotati maa müügilt riigile makstav maks, vähendati rendimaksu ja tõsteti põllutööliste palka • Õigus asutada ametiühinguid, lühendati tööliste tööpäeva, parandati töötingimusi, tõsteti palku • Lubati emakeelset õpet rahvuskoolides, suurenes rahvuskeelne ajakirjandus, lubati erinevaid organisatsioone 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia • Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) • Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada 5. Imperialism ja selle ilmingud. • Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas • Monopolide teke- suurettevõtte kes annavad enamuse ja määravad hinna • Kapitalide väljavedu ületab kaupade väljaveo
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20
Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine 2 suurt sõjalis-poliitilised blokid kolmikliit 1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel 1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin) nende kahe vaheline liit (1879) mõni aasta hiljem liitub Itaalia see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)
Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904
Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari: *tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia:
KT KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1.Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Suurim kolooniariik- Inglismaa 2. olulised leiutised 19.saj-20.saj algul- kiire autode valmistamine, esimene lend tehti õhulaevaga, esimene raadiosaade jõudis eetrisse, mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus 3. Millised riigid kuulusid järgmistesse sõjalistesse liitudesse: Antant , Kolmikliit .- antant- prantsusmaa, venemaa, inglismaa, serbia kolmikliit- saksamaa, austria-ungari, itaalia 4. Kes Kolmikliidust sõdis tegelikult Antandi poolel? Millised olid sõjas Keskriigid ? - Kolmikliidust sõdis Antandi poolel: Saksamaa, Itaalia ja Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
