Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kolmeväljasüsteem" - 181 õppematerjali

kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.
thumbnail
10
docx

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg

Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi). 1030-1061 nurjati venelaste vallutamiskatse, sest eestlased olid väga organiseeritud tegutsemisega. Leitud on palju aardeleide, mis ilmselt on sõjakäikude ajal peidetud varandus, ohverdused jumalatele või surnuga maetud kaasavarad. Rauaaja lõpus hakkas levima ka kolmeväljasüsteem - Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Muinasusund - Eestlaste hulgas valitsenud usk, ehk paganlus. Vägi ­ Loodususundis kõike täitev, suutev ja ergastav ebaisikuline jõud või energia. Jumalausundites on jumalate võimeks. Hing - Tavalises tähenduses see, mis elustab keha. Hinge tähendus oli algselt seotud hingamise, puhumise ja tuulega. Kandis elusolendi isikupära. On peetud üleloomulikuks...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Ajaloo spikker muinasajast

Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk · Rauaaeg (500 eKr ­ 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) ­ mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) · Maakonda juhtisid kk vanemad · Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) · Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas...

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti esiaeg" - arutlus

Rooma rauaajal(u 50.a pKr ­ 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus ­ puuadrale lisati rauast ots(adratera). Muinasaja lõpul arenes põlluharimine taas edasi ja tuli nn. kolmeväljasüsteem . Tegeleti jällegi loomapidamise(karjakasvatusega), küttimisega ja lisandus ka metsmesindus, mis puudus kõigis eelnevates perioodides. Samuti hakati tegelema ka kaubandusega, põhiliselt vahetus,- ja vahenduskabandusega. Osavalt tegeldi peaaegu kõigil perioodidel ka käsitööga, mis muinasaja lõpul oli arenenenud üpris kaugele. Toimetasid ka raua,- relva,- ja hiljem ka hõbesepad. Inimeste elupaigad olenesid palju asukohast. Elati enamasti veekogude ääres, sest...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise el...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUINASEESTLASTE

Keskmisel rauaajal (V-IX sajand) hakati Eestis rajama põlispõlde, mida hariti künniloomadega, peamiselt härgadega. Asustus tihenes, ühiskond muutus hierarhilisemaks, hakkas kujunema ülikkond ja kihelkonnad. Eesti rahvaarvuks aastal 500 on pakutud 23 000 inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem . Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid ka külad. Aastal 900 AD on Eesti rahvaarvuks oletatud 95 000 inimest. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem ­ igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga ­ kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad) - Küttimine ja kalapüük (sisevetel) ­ põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus ­ mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine ­ kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Samuti õppisid nad kasutama kompassi, püssirohtu. Nende keelest tulevad paljud tänapäeval tuntud sõnad: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur jt. 14) Keskaegsete linnade tekkimine Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnu hävisid või hääbusid. Keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. ­ 11. sajandi vahele. Linnade tekkimise eeldused: · muudatused põlluharimises. Tekkis ratastega hõlmader, kolmeväljasüsteem ning kliima soojenemine aitas kaasa. Tänu sellele olid põllud saagirikkad ja toidud olid mitmekesisemad. See tõi kaasa Euroopa rahva kiire kasvu. · käsitöö eraldus põlluharimisest. Varakeskajal valitses naturaalmajandus. Selle lõpus hakkasid enamus talupoegi tegelema käsitööga. Linnad tekkisid turuplatsi juurde. Turuplats tekkis kaubateede ristumiskohtadele ja feodaali kindluse juurde. Sinna turuplatsi juurde jäidki talupojad elama...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

AJALUGU - MUINASAEG KORDAMISKÜSIMUSED

Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inimene ja loodus keskaegses Euroopas

Seoses tööstuse tekkimisega tekkis vajadus täpsemate mõõtmiste järele, kaubandus nõudis suuremat kiirust liikumisel eri kohtade vahel. Inimene, kes elab linnas, allub looduse rütmidele juba vähem, eraldab end loodusest aina täpsemalt, tema silmaring avardub. Ta hakkab loodusesse suhtuma kui objekti. Hoolimata arengust X-XIs. mille tõid kaasa ader, kolmeväljasüsteem , kündide arvu suurendamine ja rohimine, saavutati kiiresti maa viljakuse lagi, saagikus jäi madalaks ja ressursside kasvu otsiti haritava maa suurendamisest mitte saagikuse tõstmisest. Kuid looduslikku rikkust, mida inimene siis hävitas, polnud ta suuteline taastama ega ootama, et see taastuks loomulikul teel. Eriti puudutab see metsa, seda keskaja maailma näiliselt piiramatut rikkust. Selle kaitseks leidub XIV s.algusest mitmeid tekste, kus kirjutatakse...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA

15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem . Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu (katoliiklus) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
37
pptx

ROOTSI AEG

· Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

· Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi...

Eesti ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajaloo esimene kontrolltöö 10. klass

Neoliitikum ­ noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? ­ 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? ­ indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees ­ rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Talurahva olukord 13-16. sajandil

Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

MUINASAEG

10. sajandi lõpul suhted vana vene riigiga teravnesid. 10.30 vallutati tartu, rajasid sinna tugipunkti Jurjevi.1054. said venelased eestlastelt lüüa. 1030-1061- nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. 19. Kuidas arenes põlluharimine? Kuidas mõjutas selle arengut raud? Vastus. Põhiliseks põllukultuuriks oli talirukis. Suurust arvestati adramaades(põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga), kolmeväljasüsteem . 20.Millised olid esivanemate elatusalad teise aastatuhande algul? Vastus.Põlluharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. 21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad? Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted. 22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust. Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks. 23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid? Vastus...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlased enne ristisõdasid

Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr ­ 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja t...

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim...

10.klassi ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun