Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17
10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) kivikirstkalmed(5-8m ring, kivikirstkalme surnumatustega) laevakalmed/samaaegsed (Gotlandi mõjutused,laevakujuline müür) maahauad. 12. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad
Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav.
pKr). Põlluharimine koos karjakasvatusega muutub peamiseks elatusalaks. Kirveste ja teiste metalltööriistade levik tegi võimalikuks alepõllunduse. Hakkas levima söödiviljelus (põld kasutusel 3-4 aastat, siis 15-20a puhkas). Tekkis 2-väljasüsteem – pool põldu vilja all, pool söötis (karjamaa) 3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud,
Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond)
Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond)
· Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati
Metsamesindus suitsutuba: hakkas levima valmistasid. Kujunesid väike, palkidest kristlik rauatootmiskeskused. 1-2 viljelusmajandus hoone, kerisahi. laibamatmise Pronksehted. 3-5 hankiv majandus Hajakülad komme (lk 41) Hõbeehted. Lõuna-Eestis. kolmeväljasüsteem Ridakülad Ida- Eestis, sumbkülad. Kes Suvivi talivili Paikne eluviis. a li Üksiktalud. külad-> kihelkonnad (45)
• Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise Kolmeväljasüsteemi skeem http://image.slidesharecdn.com/elumaal-141101032211-conversion- gate01/95/elu-maal-13-638.jpg?cb=1414812190 Põllutööriistade uuendused • Tööriistad algselt puust, sest raud oli kallis • Hakati põldu kündma ratasadraga
Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tar...
Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne-ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8
Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad:
Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja t...
23. Jaroslav Tark - ; Adramaa - ; Al-Idrisi - ; Tarapita - ; Perun - ; Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog. Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ; Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks ning kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks.
Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis. Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Metsmesindus-mett tarvitati kui ainsat magusainet. Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati sadu tonne rauda,millega varustati teisigi piirkondi. Relvasepad-nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi,ornamenteeritud mõõgapidemeid ning ilmselt mõningaig mõõgateramikke,neil oli silmapaistev toodang.
Külamaad polnud ühesuguse vljakusega, seepärast jaotati põllud pikkadeks ribadeks. Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Rikkad kasutasid olukorda ära ning omasid mitut adramaad, sest võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses. Inimene on alati tahtnud ja pidanud oluliseks raha. Jõukad talumehed võimutsesid ning maksud, mis olid pandud kõigutasid ja raskendasid vaesemate
Aruati tähtsamaid poliitilisi küsimusi ning lahendati tülisi. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Endiselt kasutusel kolmeväljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamis ja maakasutusühikud. Mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Vana-Liivimaa valitsemine ja Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtus. Odra
viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus
Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) Kivikirst kalme, laevkalme ja maahauad. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Elati väikestes külades, mis omakorda asusid erinevates maakondades, kus muuseas olid omad malevad (ratsaväed jms). Inimesed elasid terve peredes väikestes suitsutubades, mis on võrreldav tänapäeva suitsusaunaga. Enamikel olid omad adramaad ning levinud oli seal kasutada kolmeväljasüsteemi, kus maalapp jagati kolmeks. Raha, kui tänapäeval käibel ei
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlastest kaupmehed rändasid Eesti piirkonnast välja, et kaubitseda välismaal. 12. sajandil hakkas Eesti teedel kohtama rohkem saksa kaupmehi. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega
Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem. · Kaheväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kahte osasse- ühel kasvatatakse teravilja ja teine on jäetud sööti. Järgmisel aatal põllupooled vahetatakse. · Kolmeväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kolme osasse- ühel kasvatatakse suvivilja, teisel kasvatatakse talivilja ja kolmas osa on jätud sööti. Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal. · Tacitus- Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr. valminud teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. ...
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö
Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega. Peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Põllundusega tegelemine oli inimkonnale väga tähtis algus, kuna see muutis nad paiksemaks. Muinasaja lõpul hakkas rahvaarv jõudsasti kasvama ja kasvas asustatuse tihedus. Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks kasutama loomi, mis muutis inimeste elu tunduvalt lihtsamaks. Koos raua sulatamise ja töötlemise algusega, toimus samuti palju muudatusi. Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus,
Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik juunis, kartulimaale varakevadel
läks Lääne - Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit • Valgas tegutses enamasti masinatööstus ja metallitööstus Põllumajandus 19. sajandil • 19. sajandi teisel veerandil algas Eestis põllumajanduse spetsialiseerumine • Konkurents vene sisekubermangude põllumajandusega soodustas põllumajanduse arengud Baltimaades • Arenes ristikheinakasvatus ja kartuli muutus aiataimest põllukultuuriks • Eesti põllumajanduses valitsevaks nn parandatud kolmeväljasüsteem, mille järgi üks kolmandik väljadest oli talivilja, teine suvivilja all. Kolmas, seni kesa all olnud ala jagunes nüüd kesa, lina, ristikheina ja kartuli vahel. Kokkuvõte • Kriis, mis oli 1820. aastal, tõi välja olulised puudused mõisamajanduses, mis omakorda soodustas kriisist väljumiseks tegema muudatusi ning pandi alus majanduse ümber ehitamiseks. Talupoegade elu muutus kergemaks, kui kehtestati 1849. aastal Talurahva
Pärnu , Viljandi ja Tartu. Kaubanduse põhimõtted jäid üldjoontes samaks. Talurahvana oli olulisel kohal põllumajandus. Muinasaegses Eestis oligi peamiseks tegevusalaks maaharimine. Tegeleti künnipõllundusega, kus mindi üle kolmeväljasüsteemile. Maa mõõtmine toimus adramaades. Lisaks tegeleti loomakasvatuse, küttimise, kalapüügi ja metsmesindusega. Vajalikud majapidamisriistad valmistati ise. Keskajal jäi põllumajandus üldiselt samale tasemele kolmeväljasüsteem, adramaad. Peamiseks uuenduseks oli mehaaniliste veskide peamiselt vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Tavalise rukki kõrval tuli kasutusele talirukis. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Arutluses käsitlesin eestlaste elu enne ja pärast Muistset vabadusvõitlust. Andsin ülevaate järgmistest punktidest : talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus.
mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja-Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked.
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksi...
Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega
Ühiskonna suurem kihistumine. 8. Viikingiaeg (u Kõrgel tasemel Kauplemine, Asulad tihenesid, tuli 800-1050). maaharimine, rüüsteretketel kaitsta ennast *Noorem rauaaeg käimine. rüüstajate eest. 9. Hilisrauaaeg (u Arenes välja Peamine Rahvaarv kasvas ja 1050-1200) kolmeväljasüsteem tegevusala asustus tihenes *Noorem rauaaeg (ühel suvivili, teasel maaharimine jõudsasti. Muinasaja talivili ja kolmas oli (nisu, kaer, oder, lõpul elas Eestis ca 150 kesaks). Vajalike asju talirukis, 000 inimest. valmistati igas peres herned,oad). Maad Asustamata vaid soisem oma jõududega
1. Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon? Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat, arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja
Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem. 1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole külasid. Kirikute ümber olevad külad on tekkinud hiljem. 17. sajand-19. sajand. Küla struktuuris ja kõlvikute paiknemises ei ole 17. sajandil keskajaga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Valitsevad juba varem tuntud külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks. Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja maapuudus sundis talusid mitmeks jagama. Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi rannikule vene külade tekkimine. Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Kunstlik vall püstitati üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad suurt kõrgete otstega voodit (nt Kalevipoja säng) Ringvall-linnus- võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotatud vallidega linnused Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad 1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega
Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine. Ehted kaunistasid, nuga. Kootud vaibad. Eesti jag maakondadeks- kihelkondadeks. MK oli pooliseseisev pol üksus suuremad olid saaremaa, virumaa, sakala, ugandi, revala, harjumaa, läänemaa, järvamaa väiksed alempois, mõhu, nurmekund, soopolitse, jogentaga ja vaiga. RIIK EI TEKKINUD, SEST 1) ükski tähtis kaubatee ei läinud läbi Eesti 2) eesti
1. Isikud ja daatumid · 1800-500 eKr- pronksiaeg · 1030- Jaroslav Tark rajas Tartu tugipunkti oma sõjakäigu ajal eestlaste vastu · 1196- piiskop Berthold tegi ründeretke Eestisse , eesmärgiga levitada ristiusku · 1210- Ümeralahing ja eestlaste poolt vastutung vastastele. · 1201 Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. ...
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
·Põhja-Eestis Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
