Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku eh...
rahvas taastunud. Teiseks teguriks, miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus, mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis tegi vaenlastele Eesti sõdurite tapmise lihtsamaks, samas kui meie poolel olnud võitlejatel oli peaaegu võimatu turvistikus vaenlast hobuse seljast maha lüüa. Kolmandaks toon veel välja teestlaste ründetaktika. Lagedal väljal oldi üsna saamatud, kuid kui metsavahelisel teel vaenlast varitseda, olid eestlased suurema osa ajast võidumehed. Rünnati kambakesi vähemuses olevat sõdalaste salka või üksikisikut ning kuna ümberringi oli paks mets siis oli kuhu vajadusel taganeda. Aga lagedal väljal olid eestlased kaotajad, sest neil polnud kogemust ning võideldi pigem üksi ise enda eest, mitte kambakesi koos ja
Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti
motiveeritud ja kindlad endas, kui seda on palgaarmeelased, oma väiksemate oskuste tõttu. Siiski palgaarmeel on ka omad miinused. Palgaarmeelased võivad olla kõrgelt treenitud professionaalid, kuid nad teevad seda kui ülesandena, mitte tahtena kaitsa Eesti iseseisvust. Teiseks, palgaarmee on kallis, kui Eesti peakski üle minema palgaarmeele, siis sõdurite arv oleks kümnetes kordades väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest. Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks maksimaalselt palgata 5000 meest, sellise väikse palgaarmeega võiks täita vaid NATO missioone ja muusuguseid väikseid agressoreid maha suruda, kuid mitte kaitsa Eesti iseseivust.
poleks ta Künka Otiga kaklema läinud.Arvatavasti poleks joomise pärast ka Villu poega. Sest see mõjutas ka seda,kas Villu oleks läinud Kõrbojale või mitte. Villu ei tahtnud Eevit pojaga üksinda jätta ja ise minna Kõrbojale. Teiseks oleksin Anna kutse Kõrbojale vastu võtnud, sest tal oli seal sulaseid, kes saaksid tema eest kõik töö ära teha. Villu saaks ka Eevi ja oma poja Kõrbojale tuua ning pärast oma vanemate surma, Kõrboja ja Katku ühendada. Kolmandaks poleks ma läinud Kivimäele jaanipäeval kivi lõhkuma, sest seal ta jäigi sandiks. Sellepärast ei tahtnudki Villu minna Kõrbojale, sest ta arvas, et sandist peremehest pole abi. . Oleksin mina Katku Villu, poleks see kõik nii kurvalt lõppenud. Kuid mina ei saa muuta raamatu süzeed ja kõik pidi nii juhtuma nagu raamatu autor tahtis.
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis pakub ta Tõnule paremat ning suuremat piimatalu, et too Mari temale annaks. Tõnu Prillup on sellest ahvatlevast pakkumis...
on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus on tänapäeval muutunud, näiteks kui mina kuulen kuskil, et kellelgi on mingid kompleksid olen ma mõistnud, et tal on midagi viga. Aga alles nüüd saan ma aru, et see on vale. Kolmandaks on persona, see on Mina mask. Kanname teiste inimeste ees, kui inimene seda maski pidevalt kannab võib ta samastuda personaga. Väidetakse, et need inimesed ei saa oma Minaga enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida
muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. Kapital Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist Briti Muuseumis ilmus lõpuks 1867 esimene osa "Kapitalist". Meie käsitleme "Kapitali" kolmes osas: 1. kõigepealt vaatame, milline on kapitalismi olemus, seega Marxi arusaamu tööliste ekspluateerimisest 2. edasi vaatame kapitalismi juhtivaid jõude, mis on määratud hävingule 3. ja kolmandaks arutleme kapitalismi psühholoogilise kulu üle Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://www.historyguide.org/intellec t/marx.html TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on modernses maailmas levinuim riigikord. Nagu igal teiselgi riigikorralduse süsteemil, on ka sellel omad tugevad ja nõrgad küljed. Miks võib siis demokraatiat, kui sellist, Eestis nimetada tugevaks? Üks peamine tugevus demokraatial on kindlasti, see, et riik peab realiseerima rahva enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kel...
Pole fakte, mis viitaksid, et tõesti kaks tuhat aastat tagasi tuli mõni UFO just sellisel päeval, sellisest kohast, sellisesse kohta. 3. Eksperimentide kasutamine võimaldab kontrollida kolme erinevat aspekti teaduses. Esiteks aitab ta eksperimentide jooksul saadud teadmisi kontrollida praktikas, kuidas nad toimivad päriselus. Teiseks aitab see teoreetilisi teadmisi või siis vaatluse abil saadud teadmisi kontrollida, kas nad ikka peavad paika ja kas nad on õiged. Ning kolmandaks võimaldab eksperiment kontrollida põhjalikke seoseid ühe või teise nähtuse/objekti/protsessi suhtes. Näiteks, kuidas üks protsess mõjutab järgnevat ning mis ulatuses. 4. Reeglitest rääkimine on viimasel ajal pigem oma populaarsust kaotamas, kuna ainta rohkem pannakse tähele, et mingid protsessid või nähtused on üksikjuhtumina esinenud. Otsest teadusliku meetodit enam ei kasutatat nii palju, kuna see ei pruugi vastu pidada. 5
vastu idarindel haavatasaanuid. linna lähedal laagrites hoiti aga tuhandeid sunnitöölisi Belgiast, Prantsusmaalt ning teistest maadest. samuti tuhandeid vene,inglise ja ameerika sõjavange. 13. veebruaril 1945 elas Dresdenis väidetavalt 950 000 inimest nende hulgas 250 000 põgenikku. Inglased ja ameeriklased ootasid hetke, et anda linnale kolmekordne hoop. Esiteks taheti levitada elanikkonna hulgas paanikat, teiseks katkestada sõjapõgenike vool linna ning kolmandaks demonsteerida venelastele lääneliitlaste õhujõudude võimsust. Oli just lund sadanud, kuid taevas oli selge, kui kella 21 paiku jõudsid esimese lainena linna kohale 244 inglise pommitajat. Sõjast väsinud linlased olid tuju tõstmiseks tähistanud vastlaid. ooper, Zwinger, kõik kinod ja teatrid olid avatud. Äkki lahvatasid taevas põlema punased ,,jõulupuud", mis valgustasid tänavaid. mõõdus veel mitu minutit ja siis, markeerivate ,,Jõulupuude" valgusel, tabas linna
nii ansambel Suntribe koosseisus lauluga "Let's get loud" kui ka soololauluga "Moonwalk". Eurovisiooni finaali pääses Laura Sky Plusi konkursil osalemisega, mille peaauhinnaks oli Sven Lõhmuse poolt kirjutatud laul. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribe'ga sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Ka tänavusel aastal osales Laura eurovisioonil lauluga "Sunflowers". Muusika ja sõnade autor oli Sven Lõhmus. Peale esimest hääletusvooru jäi Laura kolmandaks. Peale teist hääletusvooru muutuseid ei toimunud. Laura jäi kolmandaks. 4 Saavutused · Jõulutäht 2002 o 2. koht · Saaremaa üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss 2003 o 3. koht (duett Hannaliina Uusmaaga) · Helisev maailm 2003 o 1. koht · Jõulutäht 2003 o 2. koht · Saaremaa üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss 2004 o 1
Arvutiteenindus Arvutikomplektid Referaat 2009 Sisukord: · Koduarvuti komplekt · Mänguri arvuti · Kontoriarvuti Lihtne koduarvuti komplekt Kõige esimene ja odavaim on Array Computers poolt pakutav komplekt nimega Sempron LE 1250 ja mille hinnaks on kokku koos 17" LCD monitoriga 3975kr. AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-6400 800MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD 1 Gb DDR2, 160 GB HDD SATA2, video 256 MB GeForce 6100 onboard, Sound, USB, LAN, ATX korpus, klaviatuur, hiir optiline Teiseks komplektiks on peaaegu nagu eelmine kuid videokaart on erinev. Hinnaks on tal 2875kr + 1335kr. Monitor. Saadaval ATF Arvutisalongist AMD Sempron LE-1250 2.2GHz 512KB Socket AM2, 160GB SATA 7200rpm, 1024MB PC2-5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCD Puudub (ilma litsentsita) CPU AMD Sempron LE-1300 (2.2 GHz/ 512KB 45W), DDR2 1GB, MB nVIDIA GeForce 6100/nForce430, VGA int...
toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks. Soojas hoiuruumis suureneb ka mikrobioloogilise saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 -- Mida võiks hapendada? Köögiviljadest hapendatakse kõige rohkem kapsaid, kurke ja õunu, vähem tomateid, aedoakaunu, küüslauku, sibulat, porgandit, kõrvitsat ja peeti. Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine.
mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli
Ettevõtte põhiprobleemideks on kommunikatsioonide ja õigete otsuste vähesus ja kartlikkus (töötajad ei julge avaldada oma mõtteid). Muutusi tuleks kindalt viia läbi. Ettevõte vajab uut juhtkonda tootmisosakonnas, sest esiteks ei suuda Marek leida inimesi, kes oleksid taibukad ja teeksid oma tööd kiiresti ja lojaalselt. Teiseks ei suuda Marek pakkuda oma töölistele väljaõpet, et nad saaksid oma tööga paremini hakkama. Kolmandaks ei suhtle Marek oma alluvatega, tal puudub organiseeritud juhtimine ja struktuur. Neljandaks ei püüa Marek leida kontakti teiste juhtidega (näiteks Toomasega). Pikemas perspektiivis toovad head, motiveeritud ja väljaõpetatud töölised firmale rohkem kasumit, kui kokkuhoidmine koolitustelt, piirdumine paremate töötajate otsimistel, praakide hulgaline kogumine ja masinate vigaselt seadistamine. 3) Kuidas seda olukorda lahendada?
oli ekspordi aastakasv 24% ja impordi aastakasv 29%. Samas ei tõusnud see peale Euroopa Liiduga ühinemist kogu aeg kasvavas tempos. Näiteks 2007. aastal tõusis import kõigest 5,2% ja eksport 4,4%. 2006. aastal olid jätkuvalt enim tehtud eksport- ja importtehingud masinate ja elektriseadmete gruppi kuuluvate kaupadega. Ekspordis võttis see grupp enda alla 26% ja impordis 30%. Teiseks suuremaks eksporditavaks grupiks oli jätkuvalt puidu ja puittoodete grupp, mis hõlmas enda alla 15% ning kolmandaks grupiks oli garderoobikaubad 12%-ga. Masinad-seadmed ja garderoobikaubad olid seotud kaupade töötlemisega ning puit ja puittooted põhinevad Eesti loodusressurssidel. Impordis oli teiseks suuremaks grupiks keemiakaubad, mis võttis enda alla 12%, kolmandaks ja neljandaks grupiks olid võrdselt 10%-ga transpordivahendid ja toidukaubad. Suurimateks partnerriikideks ekspordi ja impordi puhul olid Soome, Rootsi, Läti, Saksamaa ja Venemaa. Impordi puhul oli vaid riikide järjekord erinev
heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; · kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
Kohtuvõim on poliitilise susteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtute ülesanndeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad
Ainsad abistajad on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja vabatahtlikud. Nende näidete põhjal väidan, et riigid lähevad sõtta ainult majandusliku põhjuse alusel. Võitlemine algab alati samal põhjusel. Riigid tahavad endale, teiste riikide maad või ressursse. Peale majanduslike suunitluste on olemas teisigi, näiteks on palju tapmist olnud usulistel alustel, kasvõi ristisõjad, kus ristirüütlid tapsid ja rüüstasid, et levitada usku. Kolmandaks võiks välja tuua kodusõjad, kus rahvas ei ole rahul valitsuse ja riigi arenguga ning võitlevad selle vastu. Sel põhjusel väga palju tapmist ma ei ole täheldanud, kuid näitena võib tuua kasvõi viimase ülestõusu Lätis, mis möödus küll üpriski veretult. Viimaseks on juhtide isiklikud põhjused ning mõtteviisid. Parimaks näiteks võib tuua Hitleri, kes korraldas massilise genotsiidi puhtalt isiklikel põhjustel.
sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiutaksid ja neid omakorda tehniliselt aina täiendaksid et need paremaks läheksid. Kolmandaks eelduseks oli energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ning pidi olema tagatud ka selle juurdevool. Põhiliseks energiaallikaks oli 18 sajandil ja osalt ka 19 sajandil aurumasin. Suurimaks eelduseks on siskin tooraine olemasolu, sest ilma selleta ei saa ju midagi toota, ning siis pole ka valmistoodangut mida pakkuda klientidele, kuid peaks ka olemas olema ostuvõimeline turg. Kui pole ostuvõimet siis ei saa ka toodangut müüa, sest inimene lihtsalt ei jaksa osta.
Tööprotsess algab toote leiutamisest (uuendamisest) ja tootmise kavandamisest ehk tootearendusest. Seda kutsutakse ka uurimis ja arendustegevuseks. Edasi järgneb detailide, pooltoodete ja abimaterjalide valmistamine, mis on koostööpartnerite vahel ära jagatud. Detaile tootvad ettevõtted võivad paikneda erinevates riikides, sõltuvalt sellest, kas neil on odavat või oskustööjõudu, või hoopis toormaterjali. Kolmandaks etapiks on masinate monteerimine või lõppviimistlemine. Siin on eriti oluline odav tööjõud. Masinad on vaja tarbijatele ka maha müüa ja edaspidi nende eest hoolt kanda. Sellega tegelevad turustus ning müügijärgse hoolduse firmad.
Johanna Saarnits, 11.d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele mõtteviisile on see, et abordi tegemiseks on meditsiinitöötajatel kindlad kriteeriumid. Üks tähtsamaid kriteeriume on, et on kindel aeg, kuna loodet lubataks...
Miks meie klassi õpilaste aktiivsus ühisürituses on vähene? Ühisüritustes aktiivsus võib väljenduda mitmel viisil. Esiteks on võimalus üritusi ise korraldada, teiseks nendest osa võtta ja kolmandaks neid ka teistele reklaamida. Arvan, et vähene aktiivsus nendes kõigis on omavahel seotud põhjustega. Üritusi on raske korraldada, kui keegi nendest osa ei võta, üritusest ei ole soovi osa võtta, kui see ei vasta sinu ootustele ning kui üritus ei meeldi endale, siis ei kipu seda ka teistele reklaamima. Arvan, et nende probleemide ühiseks alguseks on see, et kõigil meie klassi inimestel on nii erinevad soovid ja ootused.
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik? Ütleksin alustuseks, et minu arvates on ühiskonnaõpetus koolides väga vajalik, kuna põhimõtteliselt annab see tund meile teadmisi ja oskusi saabuvaks iseseisvaks eluks. Ühiskonnaõpetuses on väga palju positiivseid jooni: esiteks õpingute käigus hakkab õpilane ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning me saame end ette valmistada ühiskonnaellu sekkumisel. Täiskasvanuna peame ju kõik hakkama ise endi eest vastutama. Abi võime ikka küsida, kui miskit jääb selgusetuks, kuid põhilised teadmised ja vastutus peaks meil olema selleks ajaks juba kujunenud. Meie tulevane elu on juba praegu meie kätes, me ise määrame selle, milline elu kujuneb. Peaksime kõik mõistma ja järgima lauset: igaüks on oma õnne sepp. Ühiskond on kõikjal meie ümber, selleta kokku puutumata ei saa keegi elada. Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikeg...
Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks.Teadlaste eesmärk on võimalikud palju teada saada neid huvitava valdkonna kohta. Tänu tehnoloogia arengule on tekkinud uusi uurimisalasid ja mitmed olemasolevad valdkonnad on oluliselt muutunud. Uut laadi teadmisteni jõudmiseks kasutatakse juhuseid. Esiteks uuritakse suurel hulgal juhtumeid kuni satutakse huvitavale juhtumile. Teiseks eksperimenteeritakse tundmatuga ning kolmandaks hüpoteeside kontrollimiseks, mille puhul võidakse teha ka uusi avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teadmistulemusi peab esitama süstemaatiliselt. Tuleb eristada üldisemat erilisemast, fakte oletustest ja nii edasi. Olemasolevate teadmiste korrastatud esitus võimaldab märgata seda, mida korrastamata ei pruugi.
lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika
Pärast seda avaneb väga palju erinevaid võimalusi tulevikuks: kas minna edasi kõrgkooli, juhul, kui te olete valmis veel kaua õppima ja olete huvitatud üksikasjalikest teadmistest, ning pärast seda võib-olla sõita isegi välismaale. Või hoopis minna kutsekooli, kus te saate nii praktikat kui ka teooriat ühe kindla ala jaoks. Pärast seda on võimalik minna edasi esimese näite juurde või koguni tööle. Kolmandaks variandiks, kui eelnevad ei sobi, on töö. Kuid selle valiku juures tuleb silmas pidada, et ilma erialata saab teha vaid lihtsamaid töid. Enne otsuse tegemist tuleb kõigepealt ennast analüüsida: millised on Sinu võimed, oskused ja huvid. Pärast nii-öelda diagnoosi panemist võib kaaluda juba valikuid. Selle tegemisel ei saa keegi teine teid aidata, kuna see määrab teie tuleviku, mitte kellegi teise. Kindlasti ei tohi te vooluga
Musta pori varjus Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammerraamat, 2008 Maiken Mägi Võru Kesklinna Gümnaasium 11.b klass Juhendaja Raili Leesalu Selle raamatu valimiseks oli mitmeid põhjusi. Esiteks oli raamat mul kodus olemas ja juba ka sirvitud; teiseks on Mihkel Raud minu silmis hästi mitmekülgne ja austust vääriv isiksus ning kolmandaks on see raamat Eestis midagi teistsugust, erilist ning on tekitanud palju kõmu ja uudishimu. ,,Musta pori näkku" on 280-leheküljeline nö rokibiograafia, mis sisaldab endas M.Raua mälestusi ja elukogemusi alates lapsepõlvest kuni tänapäevani välja. Autoril on Eno Raua poja ning Singer Vingeri kitarristina olnud harukordne võimalus olla osa arenevast Eesti muusikamaailmast. Tal on olnud võimalus näha, kuidas paljud praeguses Eestis tähtsal kohal asuvad inimesed alustasid oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad ...
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued. Siirdeperiood Eestis ei ole veel täielikult lõppenud, sest meil on probleeme, millega tegeleda et see lõpetada. Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõu...
inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elavad isikud, kes kasutavad ühist raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end üheks leibkonnaks olevat. Ka tänapäeval kehtib perekonnamudel. Järelikult on muutnud ka mõned uusaja põhijooned tänapäeva elulaadi. Kolmandaks põhijooneks oleks, et ühiskonnas tekkis ümberkihistumine. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid vabrikutöölised ehk proletariaadid. Lisaks hakkas uusaja tööstustööline saama palka vabrikus tehtud töö eest. Industriaalühiskonna teise poole aga moodustasid kesklass ehk kodanlus, sealhulgas ka haritlased. Järeldus, et uute töökohtade teke, aitas kaasa tööliskihi tekkimisele, kuid seoses sellega vähenes maarahvastik.
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem ri...
lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi. Ajakirjandus on poliitika sanitar – ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla.“ 2. Nimeta missugused probleemid (5) tuleb Eesti poliitikutel lahendada, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Seleta üht probleemi lähemalt! Esiteks, valimissüsteem, teiseks erakondade sisedemokraatia, kolmandaks poliitikas liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, neljandaks võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja viiendaks, avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.. 3. Ava A. Lobjakase väide „Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse suunas käega rehmavad, saevad oksa, millel istub kogu ühiskond.“ Missuguse kõnekujundiga on tegemist?
veel selliseid. Siin on piisavalt rohelust ja piisavalt värve. 5. See meeldib mulle väga. Põhiliselt tänu sellele, et siin on palju loodust, palju värve ja kindlasti värske ja puhas õhk. 6. See meeldib mulle samal põhjusel mis eelminegi. Nad sarnanevad väga teineteisele. Ma pakun, et see võiks olla mõni kooli kompleks või midagi taolist. Täiesti mõeldav Tartusse ehitamiseks. Kuna ma ei leidnud Google 3D Warehouse teemat, siis võtsin kolmandaks teemaks Kitchen, Bath and Interior Design Minu lemmikud: 7. See meeldib mulle, kuna siin on köögis ruumi liikuda ja tänu maast-laeni akendele on selles köögis ka väga palju valgust. 8. Ka see meeldib mulle väga, sest siin on väga arukalt lahendatud kappide ja diivani olukord. Ma pakun, et see on kas elutuba või mõni muu taoline ruum. Samas mind natuke häirib see laud, et ta nii kõrge on. 9. Ka see köök on põneva lahendusega
töö on plagiaat, või mitte. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks: teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist. Digitaalse kirjaoskuse juurde käib ka oskus viidata. Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud. Paljud noored kasutavad palju interneti lehti, kuhu laevad näiteks enda pilte ja videosid. Kui keegi on teinud näiteks pahandust ja seda üles ei tunnistata, võib õpetaja selles teada saada näiteks selle
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
Kuidas asutus toetab minu kui õpetaja eneseanalüüsi. Asutus, kus ma hetkel töötan, toetab minu kui lasteaiaõpetaja eneseanalüüsi. Mulle teada olevalt on meie asutuses selleks neli viisi. Üheks neist on arenguvestlused, mis toimuvad iga personali liikmega kord aastas. Arenguvestluste eesmärgiks on anda hinnang möödunud aasta korda minekutele ja edule kui ka analüüsida, mis oleks võinud teha paremini või teisti. Samuti on arenguvestlused heaks võimaluseks rääkida oma ootustest, ettepanekutest, probleemidest. Juhtkonna poolt aktsepteeritud ettepanekuid saab tulevikus realiseerida. Omapoolseid ootusi saab avaldada ka juhtkond minu rollile organisatsioonis. Kindlasti on arenguvestlused kasulikud selleks, et saada tagasisidet ja hinnangut oma tööle ning uusi ideid oma tööülesannete paremaks täitmiseks. Üldjuhul aitavad arenguvestlused saavutada juhtkonnaga ka parem ja vabam kontakt. Teiseks võimaluseks eneseanalüüsi toetami...
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem. Minu arvates sobiks Eestisse siiski mitmeparteisüsteem. Kaheparteisüsteem sobiks minu meelest rohkem suurematesse riikidesse, kus on suurem valijaskond ja hästi mitmete vaadetega inimesed. See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele. Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste häälte eest, kellel ei ole maailmavaade nii selgelt välja kujunenud. Mitmeparteisüsteemi puhul inimene saab valida kõige sobivama maailmavaate ja ei pea minema tsentrislikke par...
õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6. esimesed maismaaloomad f. Lülijalgsed 8. Kirjelda Maal valitsenud tingimusi keemilise evolutsiooni ajal. Mille poolest tolleaegsed tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes vulkaanilistest ja kosmilistest gaasidest. 9. Miks ei ole elu tekkimine tänapäeval enam võimalik? 2p. Sest tänapäeval puuduvad vajalikud tingimused keemiliseks evolutsiooniks: Hapnik "põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad organismid kasutaksid toiduks "isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 10
20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat?
Barokki esimeseks tekkimise põhjus oli kiriku lõhenemise ja kirikuosatähtsuse vähenemise tõttu. Kirikuosatähtsuse vähenemisega tuli esiplaanile inimene. Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mis on vastand renessasi harmoonilisele muusikale. Barokkmuusika on minu arvates inimeste meeleolulise, tunnete ja rõõmu valmistamiseks mõeldud, seda ei naudita nagu muusikat, vaid nagu näidend, kus on palju naljakat ja meeleolu tekitavat juhtumit. Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi.Näiteks Vilniuse kri...
Hans olid õnnelikult abielus. Teiseks oli Aliide andestamatult omakasupüüdlik. Ta abiellus Martiniga vaid selleks, et elada turvaliselt. Ka turvalisus maksab midagi, aga mitte teise inimese tundeid. Hea on, et Martin sellest ise aru ei saanud, aga halb on mõelda, et ta armastas ilma vastuarmastuseta. Kannatas ka nende tütar, kellest tõeliselt hoolis vaid tema isa. Niimoodi inimeste ja nende tunnetega mängimine on märk Aliide südametusest. Kolmandaks vältis ta oma lähedasi ka siis, kui ta juba vana oli. Ta ütles oma lapselapsele, et tal ei ole õde. Ta ei tundnud oma lähedaste vastu üldse huvi, kuigi ta oli üksik. Tal oleks olnud suurepärane võimalus veel lepitust otsida ja ehk oma vigu tunnistada ja parandada, kuid ta ei teinud seda. Järelikult ta ei mõistnud, et tal milleski üldse süüd on. Võibolla ta siiski sisimas teadis, et on palju asju minevikus valesti teinud, aga tema eneseuhkus ja ülbus ei lubanud seda
tumma meest ning saab nunnakloostris aednikuks. Kõik nunnad teavad, et nad ei tohi, aga ei suuda järele anda ja tahavad kõik temaga magada. Veel on juttu sellistest inimestest, kes teevad midagi kurja ja pärast kahetsevad seda nagu neljanda päeva esimeses novellis. See novell räägib, kuidas Salerno vürst Tancredi tapab oma tütre armukese ja saadab ta südame kuldse karika sees tütrele. Tütar valab sinna mürgitatud vett, joob seda ja sureb. Pärast seda, isa kahetseb oma tegu väga. Kolmandaks näiteks võin tuua jutu, kus halvad ja patused inimesed oskavad ennast valedega hädaolukordadest välja tuua, kuigi nad paremat ei vääri. Selline mõte oli esimese päeva esimeses novellis, kus isand Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. Pärast surma tunnistatakse ta pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Tol ajal ehk renessanssi ajal hakkas palju edasi arenema kaubandus, pangandus, arhitektuur, tööstus ja muu
agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha.
Maalidest ootan mina lihtsust, puhtust ja detailiderohkust. Silma hakkasid 3 peamist. Esimesel pildil oli taustaks kasutatud heledaid kollaseid-rohelisi toone ning peale joonistatud musta tintenpeniga roose. Teisel pildil ei olegi teatud kuju. Lausa võtab sõnatuks. Pilti võib vaadata nii kaua kui viitsimist on, iga vaatekorraga leiab midagi uut. Pildil on kujutatud minu arust ühe külje pealt taime, teise külje pealt jällegi kiili. Igal vaatajal oma nägemus. Ning kolmandaks minu lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab. Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust
Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik
suhkur kui ka munavalgud – altid niiskust imama, eriti torkavad selle poolest silma suuremad suhkrukristallid. Järelikult niiskes beseesid hoida ei saa. Et beseed on õhulised, seda kinnitavad kolm asjaolu. Esiteks, suurele mahule vaatamata on beseede mass suhteliselt tühine. Selles võib veenduda igaüks, kes mahuliselt suure, kuid kaalult tühise portsu beseeküpsiseid ostab. Teiseks, igaüks, kes beseed söönud on, märkab selles suuremaid ja väiksemaid õhuruume. Kolmandaks, just beseemassi õhulisus suudab tagada halva soojusjuhtivuse. Viimane on oluline näiteks ahjus üleküpsetatud jäätise valmistamisel. Vaatamata kuumale ahjule jäätis ei sula, sest seda ümbritsev küpsev beseekiht ei lase soojusel jäätiseni tungida .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
